Rahulikke jõulupühi!

Sel aastal kõik ilmatargad eksisid ja lubatud lumised jõulud on tegelikkuses väga vihmased. Aasta lõpetuseks veel väike  korraldajamaa Prantsusmaa video selleaastaselt MM-lt. Tuletame suve meelde ja valmistume järgmiseks hooajaks, kus meie peamiseks eesmärgiks on see möll Ungaris ära näha.

https://www.youtube.com/watch?v=w-24V9ilKtk

Kel huvi veel aega veeta, siis lisaks ka Prantsusmaa noorte meistrivõistlused.

https://www.youtube.com/watch?v=gycMBnrTAak

Boilide valmistamisest

Iga karpkalapüügiga tõsisemalt tegelev inimene jõuab varem või hiljem oma boilide valmistamiseni. See tegevus aitab üle elada talveperioodi ja omavalmistatud boiliga püütud kalad on püüdjale väärtuslikumad. Tööstuslikud tootjad peavad arvestama turundusega- boil peab olema konkurentsivõimelise hinnaga, toimima igal pool, säilima kaua. Mõnikord kalameeste jaoks atraktiivse välimuse ja lõhnaga on ta kaladele hoopis eemaletõukav. Kuna enamus boile on valmistatud lõuna pool, siis kipuvad nad meie jahedama kliima jaoks olema liiga vänged.Isevalmistatud  boilide puhul on võimalus luua oma, mingite kriteeriumite järgi tööstuslikest erinev segu mis ei sisalda palju konservante, boilid on tänu värskusele ka atraktiivsemad-keemiline signaal eraldub neist paremini. Samas on toimivate segude arvestamine keeruline protsess, kus lisaks keemilisele koostisele peab arvestama ka segu füüsikalisi omadusi, et segu oleks vormitav. Sõltuvalt ainete koostisest segus on boil erineva tiheduse ja elastsusega. Siduvad ained- manna, nisujahu, kiirkeedu pudrud, piimapulber, munad jne. Mittesiduvad- purustatud ja terved seemned, loomne jahu, maitseained jne. Tõsised huvilised kasutavad selleks spetsiaalseid programme, mis arvutavad segu keemilise koostise. Ise niivõrd põhjalikult sellega tegelenud ei ole.

Kõikide segude väljatöötamise aluseks on karpkala toitumise ja toidu omastamise eripäraga arvestamine. Karpkalal puudub magu, toit satub sooltorusse- seedub põhiliselt selle eesmises laienenud osas. Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, kuid üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu 20-25 kraadi juures, toitumisreaktsioon esineb veel 4 kraadi juures, kuid toitu ei omastata( seedeensüüme ei toodeta). Kala toit peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasvu, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Nooremad karpkalad liiguvad rohkem, mistõttu kulutavad rohkem energiat ja seetõttu on eelistuses energiarikkamad toitained. Oma boilide efektiivsuse hindamise teeb raskeks asjaolu, et ükski boil ei püüa iseseisvalt, kala võtt on alati mitme koosmõju tulemus, kus iga lüli on tähtis- koha valik, sööda esitlus, konksu teravus jne.

Valgud

Kasutatakse organismi poolt kudede regeneratsiooniks ja energia allikaks( kui seda ei saa täiel määral rasvadest ja süsiveskutest). Noored kalad vajavad maksimaalselt valku kasvamiseks. Suured kalad vajavad valku vähem, nendel puuduvad põhimõtteliselt looduslikud vaenlased ja valgu vajadus langeb 30-35% kogu ratsioonist. Valgu vajadust mõjutab vee temperatuur ja lahustunud hapniku hulk vees, seetõttu koostis erinev sõltuvalt aastaajast, keskmiselt 40% juures. Valgus on kõige tähtsam sisalduvate aminohapete koostis.

Rasvad

On peamine energiaallikas, sisaldavad endas vitamiine. Kuna rasvad riknevad säilitamisel kergesti, siis viib see vitamiinide lagunemisele ja halvenevad ka maitseomadused. Proffide väitel peaks rasvainete sisaldus olema umbes 10%.

Süsivesikud

Kiire energia allikas. Kiiresti omastatavad suhkur, tärklis, glükoos. Raskesti omastatavad on taimsed kiudained, neil on toiteväärtus väike, kuid samas on neid seedimiseks vaja. Süsivesikuid 40-50%

Mineraalained

Peamiselt saab kala toidust ja veest- zooplankton, mis sisaldab peamiselt kõiki vajalikke mikroelemente, erandiks on fosfor.

Vitamiinid

Ei ole energia allikaks, kuid on vajalikud biokeemiliste protsesside käivitamisel.

Lihtne retsept:

                Kaal        Valgud%              Rasvad%

Kalajahu               400         68           6,7

Seemnesegu     200         17           15,5

Manna  100         10,3        1

Nisujahu              100         10,3        1

Piimapulber        100         25,5        25

Riisijahu               100         7,5          2,6

Nüüd arvestades valkusid

400*68+200*17+100*10,3+100*10,3+100*25,5+100*7,5
----------------------------------------------------------------------- = 35,96%
400+200+100+100+100+100

Rasvasid

400*6,7+200*15,5+100*1+100*1+100*25+100*2,6
----------------------------------------------------------------  = 8,75%
400+200+100+100+100+100

Keerulise tabeli näide:

Enamkasutatavad koostisained

Nisu

Kõige kättesaadavam ja odavam siduv aine. Soovitavalt jämedam jahvatus, et ei moodustaks tugevat koorikut. Omastab vett paremini, kui manna. Kuni 30%

Manna

Ei ole niivõrd elastne, kui nisu ja on toitainetevaesem.

Mais

Täiteaine, kuni 20%

Soja

Rasva ja proteiinide allikas, annab taignale hea elastsuse. Tolmlevatesse boilidesse kuni 30%, keedetud boilidesse kuni 20%

Võib kasutada ka teisi teraviljasaadusi- kaerajahu-helbed, hernejahu

Piimapulber

Parandab kleepuvust, kuni 15%, tolmlevatel boilidel tekitab hägupilve.

Kaseiin

Kallim produkt, kuid head liimomadused ja kõrge valgusisaldus.

Verepulber

Väärtuslik lisand, palju aminohappeid ja proteiini, kuni 5%

Kalajahu

Proteiinirikas toode, väga erineva kvaliteediga, peamine tingimus, et oleks värske, kuni 30%.

Aminohapped

Toitainete paremaks omastamiseks, doseerimisel jälgida tootjate soovitusi.

Lisaks on veel magusained- maitse parandamiseks, emulgaatorid- parandavad sooles rasvade omastamist, antioksüdandid- aeglustavad rasvainete lagunemisprotsessi boilis, betaiin-parandab energia omistamist, sool- konservant.

Tolmlevate boilide jaoks kasutatakse vedela siduva ainena maisisiirupit. Keedetud boilide korral kanamune või munapulbrit( 1kg segu peale umbes 80-90 g pulbrit) Munapulbrit on mugav kasutada, kuna on lihtsam doseerida, eelnevalt tuleb pulber soojas vees lahustada.

Taigna omaduste parandamiseks saab soojal ajal kasutada õlisid, külmal ajal glütseriini, umbes 20-40 g 1kg segu peale.

Nagu eelpool mainitud, siis ei ole me niivõrd keemiasse veel laskunud ja kasutame  väljatöötatud baasretsepte, mida siis oleme natukene korrigeerinud. Arvestama peab ka koostisainete kättesaadavust.

Meie esimeste boilide retsept, mis baseerub lihtsatel ja kättesaadavatel ainetel.

Maisijahu 30%, sojajahu 30%, maisimanna 20%, piimapulber 10%, kanepiseemned purustatud 5%, purustatud päevalilleseemned 5%. 1kg segu peale 9 kanamuna. Lisasime erinevaid maitseaineid ja dippisime. Eesti oludes õnnestus meil selliste lihtsate boilidega mitmed kenad trofeekalad saada.

Heitetehnika

Internet on täis videoid ja kirjeldusi kaugheitetehnikast. Siin oma sõnadega heitetehnikast, lisaks illustreerivad pildid, mis ehk natukene paremini aitavad seda juttu mõista.  Käsitlusel ainult tehnika, mis on kasutusel karpkalapüüdjate seas- heited üle pea. Mida võiks jälgida ja millele tähelepanu osutada, et saavutada pikemaid ja täpseid heiteid. Rakendus peab olema vastavuses, kui on jäik ritv, siis ka raskem tina ja vastupidi. Raskemad koonusekujulised tinad lendavad kaugemale.Enne heidet tuleb kontrollida jätkukohta, kuna peamised katki minekud toimuvad lõtku olemasolul jätkul. Kui on vajadus heita kaugele, siis pealiin ka peenem- 0,24 liinist piisab täielikult ka kala väsitamisel. Ketta pool peab olema peaaegu ääreni täidetud, suuremalt poolilt libiseb tamiil paremini maha. Rippesse jääv raskus peaks ulatuma umbes õngeridva keskkohta.

Siin kogu jutt paremakäelistele, kus vasak käsi hoiab ridva alumisest käepidemest ja parem asetseb ketta juures. Heidet alustades on vasak jalg eespool. Õng on tõstetud sirgetel kätel üles, õnge käepide ja ka vasak jalg on heitekoha suunas. Kontrollida tuleb, et liin jookseks vabalt ega ei oleks keerdus otsarõnga taga, liini kinni hoidmiseks ei ole vaja teda vastu ritva pigistada, piisab kui lihtsalt on sõrme taga, niiviisi on liini lahtipäästmine täpsem. Liini vabastamisel sõrme alt on vajalik tabada õige hetk, kuna liiga vara vabastades liigub raskus liiga kõrgele ja hilja vabastades liigub madalalt, mõlemal juhul jäävad heited lühikeseks. Jälgida, et ketta sidur oleks piisavalt kinni keeratud, et ei toimuks liini libisemist, mis võib sõrme vigastada. Heitekinnas või sõrmekaitse ilmtingimata. Siin tuleb saavutada olukord, kus keha on vabalt ja sirgelt, suuna muutmiseks tuleb jalgadega asendit muuta, mitte keha keerata. Ketas asetseb peast tagapool, üldjuhul on ritv horisontaalasendis. Tinaraskus peab olema õhus ja paigal, ei tohi kõikuda, mis mõjutab täpsust. Stabiilne heidete täpsus on tähtsam. Pigem stabiilselt 100 meetrit ühte punkti, kui korra 140 meetrit vasakule ja seejärel 150 meetrit paremale.

Heidet alustades viime keha raskuse tagumisele jalale, kallutame ülakeha ja ritva tahapoole. Harjutamisel võib vasakul jalal kand maas olla ja varbad õhus, niiviisi on lihtsam oma keha tasakaalu jälgida. Kõik jooksusammud tekitavad ebastabiilsuse, mis mõjutab täpsust ja ka kaugusele juurde ei lisa. Ritv sirgetel kätel, loomulikult ei ole käed joonsirged, mingi paine on ikka olemas.

Heite sooritamisel viime keharaskuse ette vasakule jalale- nagu teeks sammu ette, ülakeha liigub ettepoole. Kätega sirutame ridva ette, parem käsi peab seejuures jääma sirgeks, kuid vasakuga tuleb ritva järsult sikutada enda poole- vasak käsi liigub rindkere alla. Parem käsi toimib hoovana, mille ümber liikumine toimub.Siit lähtub ka vajadus, et õnge käepidemete- ketta kinnituse asetus vastaks heitja kasvule. Hoides ketta kinnituskohast väljasirutatud käes, siis ridva ots peaks ulatuma kaenla alla. Heide tuleb sooritada kiiresti, et ritv töösse painutada. Kuid heite alguses ei pea rakendama kogu jõudu. Heide peaks toimuma sujuvalt, kogu aeg peab liin olema pinges. Kui liin vahepeal või ka alguses on lõtv, võivad tekkida haakumised otsarõnga taha, mistõttu toimub liini katkemine ja tinaraskuse ohtlik lend. Heite alguses koormame tina ja üritame ridva paindesse väänata, sel hetkel, kui ritv on paindes, siis peaks toimuma maksimaalne kiirendamine, et ritv niiöelda tulistaks. Siin lisaks ülakeha ja käte liikumisele on võimalik mingil määral impulssi juurde anda ülakeha paindega, heite alguses on ülakeha painutatud paremale taha ja heite lõpus vasakule ette. Keha keeramisega ei tohi liialdada, et heide jääks ikkagi nõutava ülepeaheite raamidesse.

Heite lõpus peab ritv jääma umbes 45 kraadise nurga alla, ei tohi tipuga puudutada maad, tänu millele võib seda vigastada. Ridva peatamisel 45 kraadise nurga all on liini väljajooks kõige vabam ilma lisavõngeteta, mis raskendavad liini väljajooksu. Ridva otsa ei tohi liigutada vaid peab olema paigal. Parem jalg liigub ette vasaku juurde.

Heitel kasutame keha, käte ja ridva koostööd. Peamine töö tuleb teha kätega- parem käsi on kogu aeg sirge ja vasak liigub kiiresti rinna alla, ei ole vaja kehaga sügavalt kummardada- see aeglustab liikumist ja ritva ei ole võimalik nn. tulistama panna. Ridva parameetrid peavad olema vastavuses heitja füüsisega. Kui ritv on liiga jäik ja seda ei suuda heitel paindesse saada, siis ritv ei toimi- ei tulista. Jäiga ridvaga toimub nii ridva kui ka raskuse liikumine umbes ringikujulist trajektoori mööda ja heitekaugus on lühike. Joonisel mustaga ritv ja selle trajektoor, punasega tina trajektoor.Kui kiirel ja tugeval heitel ritv töötab- tulistab, siis raskus liigub rohkem sirgjoonelisemalt ja kaugus on tunduvalt suurem. Käte töö treenimiseks võib harjutada heiteid istudes, pink millel istuda peab tugev ja stabiilne olema.

Leedukate ülevaade MM-lt

Siin kaks leedukate videot.

https://www.youtube.com/watch?v=5IC61AUhnYY

https://www.youtube.com/watch?v=L-wxYB_VI9E&feature=share

Neid võib vaadata isegi ilma keelt oskamata. 2016 MM-l jäid leedukad teisele kohale, punktiarvestuses Venemaaga sama, kuid kaotasid kaalus 950 grammiga. Nendel tagab nende spordiföderatsioon kulutused söötadele, majutuse, toitlustuse, treeningu ja sõidukulud sihtkohta.

MM läbi ja hooaeg selleks aastaks samuti.

Selleaastane MM Prantsusmaal tõi siis lõpuks venelastele kuldmedali. Selle nimel on nad juba 2003 aastast tööd teinud. Seal on praeguseks sisse seatud korralikult toimiv süsteem, kuidas toimuvad valikud meeskonda ja koordineeritud meeskonnatöö. Sellega pannakse alus, et ei oleks juhuslik tähelend, vaid pidev stabiilne ja tugev esinemine. Leedukatel teine koht, mis on hea saavutus, kuid mille üle nad ise niivõrd rõõmsad ei ole, kuna juhtpositsiooni pidid lõpuks loovutama venelastele. Leedukatel ja venelastel võrdselt punkte, kuid venelased ületasid kaalus 950 grammiga. . Balti karikast osavõtjad võivad uhkust tunda, et on püüdnud koos selliste tugevate karpkalapüüdjatega Leedust. Kolmandateks platseerusid rumeenlased. Lätlastel ei olnud seekord loosiõnne ja nendel 21. koht. Uustulnukad Wales 14. kohal ja Gruusia 25. kohal.

Meie lõpetasime Aumeeste turniiri raames hooaja Vihulas. Ilm soosis meid ja suurt sadu ei olnud. Ööd olid kah suhteliselt soojad. Veetemperatuur oli 10 kraadi. Kui tulemusi analüüsida ( meil 1 kala, Urmasel 2), siis kala on koondumas sügavamale ja ei liigu enam niivõrd palju ringi.

MM 2016- esimesed kalad käes.

Siin on tänahommikune seis, mõned riigid püüavad, teised mitte. Venelased on esialgu esikolmikus, lõpp on veel kaugel ja seis loomulikult selliseks ei jää. Kuuldavasti venelastel on veel kala, siin võib juhtuda, et esikümnesse nad lõppude lõpuks jäävad. Senini venelastel parim tulemus 2014 aastal 7. koht. Leedukad 6. positsioonil, lätlased esialgu kalata. Vesi on soojenenud ja kala on pindmistes kihtides, enamus kalast pidi olema tabatud zigiga. Aga võistlus on alles ees ja jõudu kõigile osavõtjatele. Seal on mitmed tabanud latikaid ja kohalikke sägasid. Sägade kohta pidi kehtima reegel, et neid tagasi lasta ei tohi. Tahetakse sellest populatsioonist vabaneda.

MM 2016 avapauk

Täna, kell 12.30 sealse aja järgi kõlas 18. Karpkalapüügi Maailmameistrivõistluste avasignaal. Võistlus on alanud. Kõik võistlejad on alustanud, sihiks võit sellel võistlusel. Seekord osaleb 26 riiki, uustulnukatena Gruusia ja Wales. Eile toimus pidulik avatseremoonia, kus kõlasid kõigi riikide hümnid, täna loositi välja sektorid. Arutlusel oli arvestusliku kala kaalu vähendamine, kuid see jäi siiski muutuseta, arvesse kuuluvad kalad alates 1,5 kg. Küll muutus puntiarvestus, kuna on nii palju osalejaid. Kõik tsoonid on jagatud kaheks, 1-13 ja 14-26, st. igas tsoonis on kaks esimest, teist ja kolmandat kohta, mis teeb arvestamise natukene ühtlasemaks. Eelnevalt kimbutanud uduvihm on järgi jäänud ja ilm on päikeseline, sooja kuskil 17 kraadi juures, öösel oli 5 kraadi. Kella 21.00-7.00 ei ole kõrvalistel isikutel lubatud järve ääres viibida, lisasööta võib tuua reedel. Mobiiltelefoniside ei ole kõikjal võimalik, seetõttu on kasutusel raadiojaamad. Ka WIFI levi ei ole kõikjal, mistõttu infoedastajad on omale sobilikud kohad otsinud, kas staabi juures või edastatakse infot ainult õhtuti. Vaatlejad juba usinalt tegutsevad ja ka muud abijõud on tegevuses, et igati kaasa aidata oma meeskonnale.

MM 2016

Kõik meeskonnad saabusid kohale juba pühapäeval. Eile oli registreerumine. Ilmaolud on seal praegu kehvad, suhteliselt külm, temperatuur 15 kraadi juures ja tibutab peenikest vihma. Kõige keerulisemaks peetakse C tsooni, kus madala veetaseme tõttu on mitmetes sektorites sügavus ainult 30 cm. Kuna eelnevalt on sisse lastud hulgaliselt pisikala, siis arvestusse lähevad kalad alates 1 kg tavapärase 1,5 kg asemel. Täna toimus loosimine tsoonidesse, homme loositakse sektorid ja algab võistlus.

Heitevõistlus Valles

Laupäeval 10. septembril toimus Valles kaugus- ja täpsusheidete võistlus, kus osales 8 sportlast Lätist ja 3 Leedust. Heited olid 12 ja 13 jala pikkuste rakendatud õngedega, tulemused mõõdeti maa peal. Kaugusheited olid 20m läbimõõduga alasse 110 meetri kaugusel, kus arvestati miinuspunkte tsentrist väljapoole.

12 ft paremus:

1. Zbignev Balkovski 276,95 punkti

2. Tomas Klovas 276,54 punkti

3. Aigars Sirmovičs 264,35 punkti

13 ft paremus:

1. Zbignev Balkovski 281,65 punkti

2. Aigars Sirmovičs 273,15 punkti

3, Tomas Klovas 271,84 punkti

Siin tabelid kasutatavast varustusest ja eraldi tabelid kauguste kohta. Ritvade valik oli kõigil väga erinev, ketastest eelistatuimad Shimano kettad ja enam oli kasutusel Shimano Aero Technium. 12 ja 13 jalaste õngede mõneti sarnaseid kauguseid samal heitjal tuleb arvestada kasutatava raskuse erinevustes. Kui 13 jalastel kasutusel 120 gr raskused, siis 12 jalastel 140 gr raskused.

Meeskonnatöö

Venemaa meistrivõistluse ühe paari aruanne, mis annab päris hea ülevaate käitumisest- logistikast tõsisel võistlusel ja meeskonnatööst. Võistlusel kolm tsooni, igas 14 võistkonda. Siin lühendatud tõlge, nimed välja jäetud.

  Turniiriks ettevalmistumine algas järgmisel päeval peale Venemaa karikavõistluse lõppemist. Info kogumine, varustuse kontroll, töö vigade kallal. Alati tundub, et aega on piisavalt, kuid tegelikult kaob ta linnulennul. Tundub, et alles sa määrid ridvarõngaid, kui juba pakid asju ärasaatmiseks. Logistika oli seekord päris huvitav. Kogu inventari saatsime ära transpordifirmaga, kokku 374 kg varustust ja söötasid. Treener jõudis kohale 2 päeva enne võistlusi, meie ööpäev enne. Lend lennukiga kulges sekeldusteta. Autojuht ootas meid lennujaamas, siis võtsime transpordifirmast asjad ja sõitsime veekogu äärde. Tänud peakohtunikule, et lubas meil peatuda lagendikul veekogu juures. Püstitame telgi ja hakkame varustust lahti pakkima, milleks kulus meil kogu päev. Kõik ridvad( peamised, tagavara ja abistavad) viisime lahinguvalmidusse. Kogu sööt sai sorteeritud. Juba eelnevalt olime valmistanud tükeldatud boilid, mis baseerus meie luureandmetel. Üldiselt püüdsime teha kõik selleks, et stardil peaks mõtlema ainult püügist ja tööst sektoris. Keskpäeval saabuvad ka teised meie meeskonna võistlejad. Koos treeneriga toimub kahetunnine koosolek, kus veelkord vahetatakse mõtteid. Treener kuulab iga sportlase arvamust, misjärel öeldu arutatakse omavahel läbi. Peale arutelu ja selle kokkuvõtet annab treener juhised ja soovitused igale paarile kogu võistluse ajaks. Eraldi stardiplaan igale paarile alustuseks. Samuti arutame läbi infovahetuse treeneri ja sportlaste vahel. Pärast seda lähevad kõik laiali ja me jääme üksi. Kasutades tekkinud pausi läheme suplema, kuna valitseb meeletu kuumus. Anname endale aru, et see on viimane võimalus end vees jahtada, kui mitte arvestada võimalust põlvist saadik vette minna kahvamisel võistluse ajal. Õhtul saabuvad ka teised meeskonnad, mitmed neist ööbivad lähihotellides. Me püüdsime tähelepanu mitte hajutada ja jätkasime ettevalmistusi. Hiljem liitusime seltskonnaga. Olime väga rõõmsad sooja vastuvõtu üle. Laua taga keesid tulised arutelud eelseisva võistluse teemal. Lahkusime küllaltki varakult, andes endale aru, et see on viimane rahulik öö, kus on võimalik välja puhata. Uinusime taamalt kostvate tuliste arutelude saatel, enda mõtted juba eelseisval võistlusel. Ärgates äratuskella helina peale (mis on imekspandav, kuna tavaliselt ärkame varakult) kontakteerume autojuhiga, laeme kogu varustuse autosse ja liigume kogunemiskoha juurde. Seal on juba palav, nii päikese tõttu kui ka eelseisva võistluse ootuses. Vahetame tervitusi oma tuttavatega ja algab loosimine. Esmakordselt meie sportliku karjääri kestel saame äärmise sektori B14. Saabume sektorisse, laome varustuse maha ja uurime oma sektorit ja naabreid. Koheselt torkab silma veest paistev torujupp 40 m kaugusel. Anname endale aru, et see tekitab meile probleeme kala väsitamisel. Asume puhastama kaldalähedast ala veetaimestikust, varju pakkuvaid puid meie sektoris ei ole. Naabriteks on meil kogenud võistkond ja meil tuleb arvestada nendepoolse pressinguga. Kõlab stardisignaal. Esmalt püstitame telgi, võtame 2 juba varasemalt rakendatud markerritva ja asume tööle. Iga vaba hetk kulub varustuse korrastamisele. Näiteks peale markeri heidet selle pinnale tõusmiseni, teine sportlastest tegeleb tööritvade, kahva, rodpodi korda seadmisega. Niiviisi kiireneb tunduvalt stardiprotsess. Meie sektor ei ole eriti huvitava põhjaprofiiliga. Alates kaldast sügavus sujuvalt 8 meetrini. Põhi on tihe, tajutavate muhkudega. Markeriga on tunne, nagu veaks raskust järvekarpe mööda. Mõnes kohas muhud suuremad, nagu oleks tegemist kividega. Midagi me siiski seal leiame. Ühes kohas on piirkond, kus sügavus on ühtlane- see on meie lähim plats. Kaugem plats on kõige suurematel muhkudel. Algab äike ja kohtunikud peatavad võistluse. Ei kaota aega ja valmistame telgis sööta ning esimesed konksusöödad. Plaani kohaselt olid siin oma iseärasused. Strateegia põhines püügil looduslikul või poollooduslikul veekogul. See tähendab minimaalselt keemiat, ainult naturaalsed söödad. Püüdes sellega mitte ehmatada metsikut kala, vaid luua talle turvaline ala. Samal ajal sööta stardil maksimaalselt, et edestada naabreid. Meie tegime panuse puuviljadele. Sööda koostises olid tükeldatud plum royale, red fruits, pineapple havaiian, yellow passion ja banana ester. Me teadsime, et kala reageerib hästi kollasele värvusele, seetõttu oli kollast protsentuaalselt rohkem. Eelnevalt ettevalmistatud seemned ja kanepi lisasime samuti sööta. Peale äikest loodime veel markeriga, veendume oma eeldustes ja heidame õnged stickidega sisse. Lõpetame spod mixi ja asume kahe spodiga tööle. Me tahame ennetada naabreid ja loodetavasti isegi tsooni söötmisel. Seetõttu hoobilt saadame platsile 8 kg sööta. Jätkame oma sektori sisseseadmist. Koostame tagavaraõnged. Seame 2 matti sektori äärtele. 2 matti on ilmne pluss, ei ole vaja teha liigseid samme sektori ühest äärest, kust kala tabatud, teise äärde mati juurde. Mõlemi mati juurde kahvad. Järgmisena vette vai kala säilituskottide kinnitamiseks. Sel aastal kasutame Foxi uusi rõngaga kotte, mis meeldivad meile väga. Lihtsalt heidate rõnga vaiale, mis on väga mugav, ei ole vaja aega kulutada sõlmede sõlmimisele- harutamisele ja karabiinidega mässamisele. Kui kaalumisele 10- 15 kala, siis aitab see kõvasti aega kokku hoida. Korrastame telki, oleme jälle tavapäraselt ühe voodiga. Juba on kohtunikud 1.kaalumisringil, kus teatavad kalast tsoonis, kala küll väike. Me anname endale aru, et õige võistlus on tegelikult veel ees. Ja ongi, tagavaraõngede klipsimise ajal on meil esimene võtt ja kala kahvas. Kahvamine vette sisenemisega, selleks on meil kaldal jalatsid, mida lihtne jalga libistada. See on hea jalgade kaitseks libisemise ja võimalike vigastuste eest. Meie meeskonnast tabame meie esimese kala. Info söödast, lipsu pikkusest, konksust, rakendusest edastame koheselt treenerile. Meeskonnatöö on väga tähtis ja iga infokilluke vajalik. Võtt oli kaugemalt platsilt, tagavaraõng koheselt samasse kohta. Tunni möödudes uuesti võtt, kuid lähemalt platsilt ja 6,67 karpkala kahvas. Kinnitub info sööda ja rakenduse kohta. Loomulikult rõõmustab see meid ja õhtusele kaalumisele esitame 2 kala. Sellest piisab, et isiklikus arvestuses tulla etteotsa. Kuid see ei tähenda midagi, veekogu alles hakkab end lahti mängima. Teised meie paarid esialgu ilma kalata, nagu ka enamus paaridest veekogul. A tsoonis ei ole veel mitte ühtegi tabatud kala. Pärast kaalumist püüame veel mõned kalad ja alustame ettevalmistusi ööks. Me alati vahetame söötasid. Alustades ujuvusest( uppuvad, neutraalne, popup) ja lõpetades maitse muutmisega päevaks ja ööks. Tavaliselt selline vaheldus päev-öö tagab edu, kuid siin oli tendents sagedasemale vahetusele. See tähendab maitse ja ujuvus vahetusid hommikul, päeval, õhtul ja öösel. Nii, et lisaks tavapärasele edukale kohavalikule igale ridvale, otsisime sobivat söödavahelduse varianti. Leiame, et tulime selle ülesandega toime. Loomulikult kulus selleks mõningane aeg, kuid see oli seda väärt. Saabus esimene öö. Kooskõlastatult treeneriga ümberheide iga 1,5 tunni järel. Osadele õngedele perspektiivsed kohad leitud, osad veel otsingus. Peale igat ümberheidet või võttu, töö kobraga hoides kogu aeg sööt platsil. Niisiis öösel saame veel 5 kala. See võimaldab meil säilitada esikoha tsoonis ja suurendada vahet järgmistega. B tsoonis hakkab kala võtma, mis tähendab, et me peame veelgi pingsamalt töötama. Niipea, kui tekib paus võttude vahel, siis kohe söödame söödaplatse. Hästi hakkab püüdma B tsoon, eriti B13. Sel hetkel on nad meie peamised konkurendid isiklikus arvestuses. Proovime zigi, tabame mõned väikesed amuurid ja mõned latikad, kuid selleks kulub pool päeva. Näeme, et hakkame kaotama koguseliselt. Treeneri otsus on kiire- läheme jälle põhjarakendustele. Treening zigil oli küll hea. Kokkuvõttes püüame veel 7 kala. Tsoonis säilitame esikoha, kuid üldarvestuses langeme teiseks. B13 tegi tugeva rebimise ja edestab meid 22 kg. Vahe ei ole küll väga suur nagu tundub ja seda on võimalik tasa teha. Kalale meeldib meie sööt ja me teame, et ta jääb platsile. Algab tõsine heitlus esikoha pärast. Sellist tempot ei ole meil kunagi olnud. Ma ei räägi mitte püügitempost, vaid meie tegevusest. Mingil ajal toimus kõik sellisel kiirusel, et tabasin end mõttelt- toimin nagu robot. Me kasutame alati 2 rodpodi, mis on väga mugav kala kahvamisel. Teil on 3 koridori, kus te võite kala väsitada. Ala vasakul ja 1. rodpodi vahel, paremal teisest rodpodist ja nendevaheline ala. See kergendab kala kahvamist ja välistab olukorra, kus liinid võivad sassi minna. Lisaks on rodpod heaks suunanäitajaks, mille järgi on võimalik hinnata heidete täpsust, eriti vajalik on see pimedal ajal. Püüame heita täpselt, st. teeme mitu ümberheidet, kuni tabame õigesse kohta. Tundub, et see võtab aega, kuid samas kulub seda vähem, kui teistel kalastajatel. Asi on selles, et isegi peale 7 ümberheidet saabub võtt kiiremini, kui paigast mis ei ole õige. Ka jääb hingele kripeldama, kui rakendus ei asetse plaanitud kohas. Mitte kala ei juhi meid, vaid meie juhime kala. Ta näkkab seal, kus on meil vaja ja me asetame rakenduse sinna, kuhu peame vajalikuks. Seetõttu, kuni ei taba märki, siis ümberheide. Peamine, mille poole me püüdleme võistlusel on omavaheline koostöö ja teatud kindlate toimingute sooritamine ühes või teises olukorras. Sellesuunaline areng on meil hea, kuid paljutki on vaja veel lihvida täpsemaks. Tunduvalt on suurenenud võistleja universaalsus. Kui eelnevalt oli igal sportlasel oma roll, siis praegu need juba ristuvad. See on väga mugav ja säästab aega ja energiat. Niisiis valmistume ööks. Analüüsides treeneriga eelnevat ööpäeva, teeme mõningad korrektiivid, mis peamiselt puudutavad püügi kaugust. Määrame kala peamise likumissuuna ja heidame õnged vastavalt plaanile. Öösel tabame 10 kala. See kindlustab meile esikoha tsoonis ja vähendab vahet B13-ga. Vahe on ainult 340 grammi. Me oleme neil kannul ja kruvime tempo maksimumini. Päeval on jälle meeletult palav, aitavad ainult regulaarsed veega ülekallamised. Peame väga tänama kokkasid, see oli üks parimatest menüüdest võistlustel, eriti meeldis meile kompott.Pool võistlusest on möödas ja meie meeletule töötempole vastab ka üha aktiivsem kala. Meie platsile koguneb aina enam kala ja nüüd on meie ülesandeks seda tempot hoida. Sellele aspektile püüame enim rõhuda. Ka treener nõuab seda. Peamine ülesanne on, et pärast kala kahvamist oleks järgmine rakendus vees alla 15-20 sekundi möödumise. Loomulikult see alati ei õnnestu, kui juhtuvad võtud kahel-kolmel- neljal õngel üheaegselt, kuid me püüame seda saavutada. Sellise tempo hoidmisel on mitmed tähtsad pisiasjad. Meil on tagavararitvadele 3 hoidikut, igal ridval oma number(1,2,3,4). Esimesel hoidikul on heitevalmis õnged, teisel klipsimist ootavad ridavd ja kolmandal korrastamist vajavad- liin katkenud või muud sarnast. Ülesanne on lihtne, alati peab olema niiviisi, et 2. ja 3. hoidikul ei oleks ritvasid. Kõik peavad olema klipsitud ja heitevalmis. Seda me jälgime kogu aeg, sama ka lipsudega, neid peab olema alati varuga ja kõik vajalik peab asetsema käe-jala juures. Me oleme jõudnud selleni, et pimedas leiame vajaliku, olgu selleks siis boilinõel või kobra. Meil ei teki küsimusi, kus mingid asjad asuvad. Paljud kahvamised sooritab võistleja üksipäini, seetõttu jälgime oma kahvasid. Kui üks asetab kala matile, siis teine juba heidab uue rakenduse sisse. Jälgime, et ka midagi ei vedeleks meil tee peal jalus. Kõik pisiasjad need on tähtsad. Peamine on positiivne meelestatus ja teineteise mõistmine. Kolm ööpäeva sektoris 10x20 meetrisel alal, pideva füüsilise ja vaimse pinge all, ilma võimaluseta korralikult magada ja end jahutada, see loomulikult väljendub ka sportlase füüsilises ja vaimses olekus. Tempo tõuseb. Võttusid parandas ka üks nipp, mida me kasutasime edukalt Venemaa karikal. Perioodiline 1-2 spombi heitmine, misjärel toimusid koheselt võtud. Kõik vajalik info liikus meie meeskonnas ühelt paarilt teisele. Treeneril jagus kõigile vajalikul määral tähelepanu. Teine paar oma sektoris on samuti rütmi paika saanud ja aina suurendavad vahet ülejäänutega. Kõige raskem sektor oli kolmandal paaril, kuid nad suutsid sealt maksimumi välja pigistada. Mis meisse puutub, siis tabasime päeval 21 kala, mis kinnitab meid kindlalt etteotsa. Vahe järgnevatega 64 kg. Me teame juba, kus mingi rakendus peab paiknema ja millist taktikat järgida. Saame big fishi 8,14 kg, kuid siis lööb üks võistkond meid 500 grammiga üle. Ees on viimane öö. Meeleolu on võitluslik ja me ei kavatse tempot alandada. Kahe ööpäeva jooksul olid mõned 1,5 kuni 2 tundi pausid võttude vahel, üks õhtul 20-21.30. Sellele ajale planeerisime puhkuse. 45 minutit sai kumbki sportlane voodis magada, teine puhkas toolil. Võtu korral reageeris valves olev sportlane, kui väsitamine kulges rahulikult, siis kahvas üksinda. Valvete üleandmisel pidid kõik õnged olema rakendatud ja töökorras, alles pärast seda toimus vahetus. Öösel ja hommikul oli meil veel 17 kala, kusjuures keskmine kaal oli suurenenud. Olles ette rebinud juba üle 100 kg. Arvestades seda, et kala on meil platsil ja võtud on regulaarsed, meile enam keegi tõenäoliselt järele ei jõua. Kohtunikud on vaevalt lahkunud, kui meil on juba 5-7 kotti täidetud. Suur tänu meie tsooni kohtunikele, kes sooritavad kõik oma toimingud täpselt ja koordineeritult. Me tajusime nende heatahtlikku suhtumist, mis innustas meid tugevasti. Mingil hetkel lülitusime me big fishi tabamisele ja suurendasime konksusööta. Huvitav oli, et see ei vähendanud võttude sagedust. Paralleelselt hakkasime ka vaikselt asju kokku korjama. Ühel kaalumisel teatavad kohtunikud, et oleme püstitanud veekogu rekordi võistluse jooksul tabatud kalade kaalu poolest ja meil on natukene puudu 300 kg. Me saavutame selle, püüdes lõppkokkuvõttes 84 kala ja 312,26 kg. Keskmine tempo oli enam kui üks kala tunnis.

Eesti Karpkalapüügi võistlus 2016

Leedu Rekordkarp

Leedu karbipüüdja Saulius Navickis uuendas Leedu rekordit. Baltic Carp Cup`ilt meile tuttav karbipüüdja Dynamite Baits meeskonnast. Koha sissesöötmisel olid kasutusel Dynamite Baits Monster Tigernut Red-Amo boilid, 20 mm. Kalal kaalu 24,36  kg ja pikkust 98 cm. Sessioonil kulus 11 kg boile sissesöötmiseks.Juusel sama boil koos popupiga.Lisaks rekordkalale veel 10.5, 12.8 ja 15.1 kg kalad. Varustus: ridvad Fox XT 13 jalga, kettad Fox 12000 XT  magnesium, pealiin Daiwa infinity sensor“ – 0,27 mm, lipsumaterjal Fox Coretex Matt – 25 lb ja konks JRS 360 – nr 6.

Video siin!

Balti karikas 2016

Peteris Dikis Upesciems

28.-31 juuli toimus esimene Balti karikas karpkalapüügis, kus osalesid Eesti, Läti ja Leedu esindused, igast riigist 6 võistkonda. Leedu esindus oli professionaalne, nende meistrivõistluste kolme etapi tulemuste järgi 2-7 koha omanikud. Korraldajamaa Läti poolt oli tänu nende teatavatele nägelemistele sealsete karpkalapüüdjate vahelm esindus natukene nõrgem, kuid siiski tasemel, mida näitas ka lõpptulemus. Eestist sõitsid kohale meie aktiivsemad püüdjad, kes ei rahuldu püügiga oma koduveekogudel, vaid soovivad end edasi arendada ja oma oskusi võõrastel veekogudel pingelise konkurentsi tingimustes ka proovile panna. Tänu sellistele üritustele ja nendel osalemisele on Eesti karpkalapüügi huvilised astunud pika sammu edasi oma arengus, mis ei ole jäänud märkamata ka meie naabritele lätlastele. Hommikuse loosimise käigus selgusid meeskondade püügisektorid ja tuli tööle asuda. Veekogu üldpildi järgi oleks Minikalastaja võistkond eelistanud kas 1 või 9 sektorit, kus olid mugavamad tingimused. Lisaks mõlemad äärmised sektorid, kus ühelt küljelt ei oleks pressingut ja 1. Sektori juures oli väike saar, mis eeldatavasti peaks kaladele meeldima. Kaalumisel ringi liikudes oli seal saare ümber ka kalu näha. Loosi tahtel sattus meile 18 sektor, mis samuti äärmine. Antud sektor ka perspektiivne, läheduses kaldaäärne pilliroosopp, kus eeldatavasti kala varjub, põhi suhteliselt kõva, sügavus väike.Sektori piirimärgid ei lubanud meil heita otseselt pilliroo äärde. Kala oli kuuma ilma tõttu väheaktiivne, kuid väljahüpped olid peamiselt 10.-18. sektoritepoolsel küljel, 1.-9 sektori alal neid niipalju ei täheldanud. Kuna sellel veekogul oli see üldse esmakordne võistlus, siis loomulikult kala tõmbus peale massilist sissesöötmist veekogu keskele ja esialgu valitses vaikus. Minikalastajal oli esimene võtt kella 13 ajal kuid kahvamisel murdus konks ja kala pääses minema. Nüüd oli meie võistkonnal võimalus nautida teiste parastamist ja soovitusi oma alumiiniumkonksud välja vahetada. Sellega päästsime me Oti, kelle sarnane kogemus Järanikul on nüüd ajaloo hämarustesse vajunud. Sel aastal oli meil juba teine sarnane juhtum, kogu meie karpkalapüügi  aja jooksul meenub eelnevalt ainult üks juhtum. Sel aastal on meid alt vedanud siis Korda kurv shank ja nüüd siis Byron. Esimesel ööpäeval toimus kogu tegevus valdavalt meiepoolsel küljel, esikohal oli meie kõrval 17. Sektoris asetsev kohalik meeskond ja temale järgnesid leedukate Alexbaits ja Eesti Dorpat Carp Catchers, kala oli üldiselt väiksemapoolne. Reede õhtuks õnnestus Dorpatil end esimeseks rabeleda, nende järel Alexbaits ja lätlaste G and L ( Malpilsist Eesti- Läti Sõpruskarikalt meile tuttav võistkond, kes seal esireas on). 11. Sektoris leedukate Ovila püüdis karpkala 8.25 kg, mis jäi kuni lõpuni suurimaks.Laupäeva hommikuse kaalumise ajal selgus, et G and L on oma sektori tööle saanud ja esikoha hõivanud, nende järel Petera Dikis ja Alexbaits. Kolm võistkonda olid kalata, teised olid juba kalaga. Võistkonnad toimetasid usinalt oma oskuste kohaselt, kel enim oskusi neil ka tulemused paremad. Meie oma sektoris nägime küll kala väljahüppeid söödaplatsi juures ja ka sööda söömist, millest andsid märku veepinnale tekkivad kanepiõli laigud, kuid vaatamata sellele kala konksu otsa meelitamine meil ei õnnestunud. Vahepeal muutsime ka püügipaiku, et ehk saadab edu meid mujal, kuid tulemusi ei järgnenud. Pühapäeval oli meil õnnetu äraminek kala kahvamisel. Kala ei õnnestunud kuidagi pinnale tirida ja tal õnnestus  kaldaäärse betooniplaadi servaga lips läbi lõigata. Ilm pakkus meile kõike, alates palavast leitsakust- temperatuur üle 35 kraadi, kuni äikesevihma ja tugevate tuulehoogudeni. Telgi püstitamisel tuleb meeles pidada matkatarkusi, et ei uputaks ära ja kinnitused peavad korralikud olema. Viimase kaalumise ajal üleläinud paduvihm andis järele ja lõputseremoonia ajal paistis päike. Esikoht G and L, teine koht Alexbaits ja kolmas koht Petera Dikis, suurim kala Ovila. Riigiti siis loetelu alt üles, 1. Koht Leedu, 2. Koht Läti ja 3. Koht Eesti. Tänud korraldaja Copesnams- Maris Nukisele ja sponsorile Miranda Spice, kes oli omalt poolt lisanud rahalised auhinnad.

MM 2016 Prantsusmaa

Sel aastal osaleb 20.-24. Septembril Prantsusmaal rekordiliselt 26 riiki. Vahepeal kaks aastat eemal olnud Moldaavia ja neli aastat eemal olnud Kreeka on jälle osalejate seas.

Upesciems- tutvumisretk

Plaanipärane tutvumispüük kujunes küll lühemaks planeeritust, reedese väljasõidu asemel ja siis hilisema ümerarvestuse kohaselt, mille järgi pidime me kohale jõudma vähemalt laupäeva varahommikul, siis tegelikult jõudsime alles ennelõunal kohale. Ilm oli kena- päike ja soojus, just selline, et puhata ja päikest võtta. Kuumus tahtis liiga teha ja vaatamata sellele, et püüdsin enamasti varjus olla, õnnestus päikesel siiski natukene liiga teha. Õnged sisse heidetud, siis jäime ootele. Kuna meie luuregrupi eelsalk Andrese ja Egoni näol oli juba varem kohal, siis nendel olid tulemuseks mõned väikesed karpkalad ja kogred Andresel, ka Egonil õnnestus siiski lõpuks kokre näha. Kala oli väheaktiivne, puhkas samuti. Meil õnnestus pühapäeva varahommikul üks umbes kolmekilone karbikene kätte saada. Muidu oli ainult üksikuid piiksatusi ja hilisemal väljakerimisel siis tühjad rakendused. Kogred tõenäoliselt üritasid bolidega hakkama saada. Andrese saakide järgi otsustades tegemist siiski suhteliselt väikeste isenditega, kellele suuremad bolid ülejõukäivad olid. Pühapäeva öösel hakkas juba müristama ja hoomikul oli ka vihm kohal- ilmaprognoosid läksid täppi. See võis mõjutada kalade käitumist. Kalade väljahüppeid ( õhtusel ajal aktiivsemalt) võis täheldada kogu veekogu ulatuses. Teistele huvilistele võiks siis niipalju mainida. Veekogu on suhteliselt madal, sügavus keskmiselt meetri ringis, kõige sügavam koht pidi olema keskel 2,5 m. Põhi on savine, saviliivane. Savisesse põhja kipuvad tinad kinni jääma. Pehme põhja korral loomulikult eelistatumad popup boilid, boilid rohkem teravad ja kalamaitselised. Meie kala tuli küll põhjarakendusele. Kui Google mapist vaadata, siis tegemist selle tiigiga, mis jääb Alberta dikisest vasakule. Sealse tammi peal peab arvestama, et hiljuti on täidetud seda ehitusprahiga, on klaasi- ja keraamiliste plaatide kilde, telgivaiu on raske sisse lüüa. Kahe tiigi vahel sissesõidul on väike putka, kust on võimalik osta karastusjooke ja krõpse.

Süües kasvab isu

Eesti lipupäeva vääriline kena saavutus. Kuna eelmine rekordiparandus oli väikesevõitu, siis vaja ju oma positsiooni kindlustada. Laupäeval 4.06 sündis Davet Dorbekil siis järjekordne uus Eesti rekord karpkalapüügi vallas. Lõuna Eesti järvel alustas Davet püügisessiooni reedel peale lõunat.  Laupäeval kella 10-13 vahel oli kolm võttu- rekordkarp kaaluga 21.3 kg eksis konksusööda otsa kella 11 ajal. Söögieelistuseks oli mais-tiigerpähkli lumememm, tundub olevat selle aasta hitt. Pühapäeva hommikul oli lõpetuseks veel üks „ väiksemat sorti“ karpkala12.5 kg. Davet lubas nüüd natukene pausi pidada nii et rekordijahtijad, teil on võimalik pingutada, et lähedaste tulemusteni jõuda või isegi ületada.

Eesti rekordkarp elab

Pühapäeval  22. mail õnnestus Eesti kehtiva rekordkarpkala püüdjal Davet Dorbekil oma tulemust tervelt 600 g võrra parandada. Senine teadaolev Eesti rekord 18,5 kg ( jutud liiguvad küll suurematest tabatud isenditest) , Eestis küll minu teada ametlikku tabelit ei peeta ja seetõttu ei ole ka ära fikseeritud rekordi registreerimise korda. Mujal on kala kaalu, pikkuse ja ümbermõõdu fikseerimine tunnistajatega. Möödunud aastal Ungaris tabatud karpkalapüügi maailmarekordi fikseerimiseks koostasid püüdjad notariaalselt kinnitatud akti. Kõigile Eesti karpkalapüüdjatele siiski uueks teetähiseks mille poole püüda ja mida ületada oleks 19,1 kg.

Ühele Lõuna- Eesti järvele saabus Davet laupäeva hommikul, ettevalmistused võtsid oma aja, kuid lõunaks olid õnged sisse heidetud. Eelnevat peibutussöötmist ei olnud tehtud. Pühapäeva hommikul signalisaatori pirin, kuid äraminek. Pühapäeval siis kella 20 paiku kala otsas, tegemist oli tugeva kalaga, kes püüdja oskused proovile pani ja lihtsalt end kätte ei andnud, kuid seekord oli õnne. Õigesti timmitud rakendus ja oskus kala ohtlikest kohtadest eemal hoida andsid tulemuse. Kala 19,1 kg oli matil, maitseeelistus oli mais-tigerpähkel. Peale fotosessiooni sai kala tagasi oma loomulikku keskkonda, et edaspidiseks suurust kasvatada. Esmaspäeval oli veel üks äraminek. Suured kalad tunnevad väga hästi oma veekogu ja neile on pelgupaigad teada, seetõttu on igas veekogus sealsete suurte isendite tabamine paras õnnemäng.

Eesti-Läti Sõpruskarikas 2016

12.-15. mail toimus Lätis Malpilsis juba neljas Eesti-Läti sõpruskarikas. Osales 8 võistkonda Eestist ja 8 Lätist. Võistluse eel oli kena päikeseline ilm, ilmateade lubas küll reedeks-laupäevaks vihma ja äikest, mis siiski tõeks ei osutunud. Vihma sadas laupäeval, kuid pühapäeva hommikul oli kuiv ja oli võimalik telgid ja varustus kuivalt kokku pakkida. Peale loosimist sektoritesse asudes ja eelnevate aastate tulemustest lähtudes sihtis Dorpat Carp Catchers esikohta, et paranda oma eelmise aasta tulemust. Tuhnik oli samuti 5. sektoris löögivalmis ja arvestas tõenäoliselt medalikohaga. Algussignaali kõlades oli juba varsti 1. sektoris asetseval Dorpat Carp Catchers võistkonnal esimene kala käes, peagi järgnes ka teine, siis aga õnneratas pöördus ja oli rida äraminekuid ja rakenduste purunemisi. Teistes sektorites valitses pinev vaikus. Meie asetsesime alumisel järvekesel, meie kõrval Sigulda 84, kes ka möödunud aastal Eesti võistlusel osales ja kolmandaks tuli. Pika ja vaevalise heitluse tulemusena hakkas võistkondadel kala tulema. Seekord 16 võistkonnast õnnestus kala tabada 12 võistkonnal, mis on juba tubli edasiminek, kui arvestada 2013 a. 16-st 3 meeskonda kalaga, siis Tuhnik 3. koht. 2015 a. 16-st 6 meeskonda kalaga, Dorpat Carp Catchers pingelises heitluses 2. koht. 2016 a. Siis Sigulda 84 1. koht, eelnev esikohapaar G and L ( Guntars and Lolita- senini esikohad saavutanud) 2. koht ja Dorpat Carp Catchers 3. koht. Malpilsi võistluste ajaloo esimese amuuri tabas A Team. Big Fish 15, 75 samuti Sigulda 84. Korraldaja Copesnams poolt lubatud Shimano Tribal ridvad üle 15 kg kaaluva karpkala eest reaalselt küll uut omanikku ei leidnud, kuna oli tegemist mingi praagiga ja üle ulatati ümbrik vastava rahasummaga. Kuna tegemist ju Sõpruskarikaga, siis peab ka ära kirjeldama reaalse sõbraliku koostöö. Pühapäeva varahommikul, kella 6 ajal  Arnold valves. Istudes varju all, nautides hommikukohvi ja ärkavat loodust. Kuulen, et keegi hüüab midagi, alguses arvasin, et keegi kutsub oma koera.  Siis vaatan varju serva alt välja ja näen, et naabermeeskonna Renars liigub ritv lookas nende tsoonis asetseva künka otsa, kuna kala on otsustanud küljepealsesse soppi ujuda, kus tal juba varem olid mõned äraminekud. Tema paarilised aga magavad rahulikku und. Jooksin nende sektorisse, haarasin kahva ja pakkusin abi kahvamisel. Esialgselt oli plaanis kalal lasta sinna soppi ujuda, kus ma oleks siis kahvaga ees oodanud. Seal künka käänaku peal oli aga vettelangenud puu, kuhu ridva liin tal kinni takerdus. Nüüd vahetasime me osad, mina võtsin ridva oma kätte ja Renars ronis selle veesasetseva puu alumisele oksale- minul oli kogu aeg hirm, et see suhteliselt peenike oks tema raskuse all ära murdub samas oli ka küllaltki tegemist sel järsul vihmamärjal nõlvakul püsimisega. Renars puul, soovitasin see oks ära murda mille taha liin oli takerdunud, et oleks võimalik ridvaga natuke kala juhtida, kuna tundus selline korralik tegelane otsas olevat- senini ei olnud me teda näinud. Ritv vaba, ulatasin temale kahva- esimesel korral kahvamine ei õnnestunud, nüüd püüdis ta liinist kala lähemale sikutada, mille ma ära keelasin, kuna minul oli parem ridvaga rahulikult kala ülespoole vedada. Veepinnal kalal rapsima hakates oleks liinist hoides kaotus kindel olnud. Teisel korral  kala rahulikult lähemale ja ülespoole vedades õnnestus ta meil kenasti kahva saada. Oks ragises mehe ja kala raskuse all, kuid ei jõudnud kala üle pealmise oksa tõsta, nüüd pidi vahepealseid väiksemaid oksi murdma, et altpoolt avaus moodustuks, mille kaudu lahtivõetud kahvas kala kaldale vedada- andsin ridval liini vabaks ja ulatasin kahva varre, et saaks selle abil oksalt kalda peale astuda. Kaldal siis selgus, millise kena kalaga tegu. Kuna Renarsi kaalul patarei tühjenenud, siis sai meie kalakaal esmakordselt sellist raskust taluda. Sportlikku adrenaliini oli küllaga, kuid kuidagi suutsin rahulikku mõistust säilitada, vist seetõttu, et tegemist teise meeskonna kalaga. Meie võistkonnas muidu kipun mina see olema, kes rohkem rabistama kipub. Minikalastaja jäi siis järjekordselt kalata, kui mitte välja arvata latikad ja üks karpkala- kogre hübriid, poised sellel kalal puudusid, kuid kehakuju oli rohkem karpkala moodi ja oli ka nn. saag alumisel tagauimel millega ta meil kahva kinni jäi. Eelnevat sel aastal arvestades siis tulebki vist Minikalastaja võistkonnal kalavaba aasta, kui nüüd just Tarvo meid needusest välja ei too.

5. Nations Carp Cup 2016

Sel aastal juba teistkordselt Leedu karbiklubi Aukso Zvinas poolt korraldatav võistlus toimus 4.-8. maini- kestvus 96 tundi. Osalejad viis riiki Eesti, Läti, Leedu, Venemaa ja Poola, igast riigist 2 võistkonda. Eesti jäi eelmisel aastal neljandaks edestades Poolat, seekord oli siis meil võimalus- kas samm edasi või tagasi. Lätlased olid sõjakalt meelestatud ja lootsid lõpuks ikka ka esikoha välja võidelda. Kogunemine toimus tavapäraselt juba eelõhtul koos tavapärase koosistumise ja tünnisaunaga. Sel õhtul olime me veel sõbrad- järgmisel päeval rivaalid. Ilm oli soojem, kui Eestis. Kala erinevalt möödunud aastast aktiivsust üles ei näidanud. Sellel aastal küll juba mitmeid kenasid isendeid tabatud- suurim 18 kg, seda küll 7. Ja 8. sektoris. Hommikul avamisel reeglite tutvustamine, loosimine ja riikide vaheline kingituste jagamine. Eestlastele loosi tahtel 4. sektor- Tuhnik ja BCE, 9. sektor- Minikalastaja. Sektoris markerdamine ( konsultatsioon koduesindajaga Tipptopi näol, kes sügisel selle sektoriga tuttav) ja juba kõlas avasignaal. Heitsime õnged sektori vasakul serval asetseva kõrgenduse peale, söötsime natukene boilidega ja jäime ootele. Kuna tegemist suhteliselt väikese veekoguga ja seal asetsevate tarkade asukatega, siis liigse lärmi tekitamine on ebasoovitav. Eelmine aasta oli terve esimene ööpäev vaikus, mis pidi seal olema tavaline. Kuid seekord teisiti, juba esimesel päeval tabati 2 kala- 6.(ainukeseks ta jäigi) ja 7. sektoris. Meil valitses vaikus, tegutsesime tavapäraselt- söötmine ümberheited, lipsudele erinevaid söötasid jne. Neljapäeval oli terve veekogu väljasurnud, ei tabatud mitte ühtegi kala. Vesi oli selge, kala väheaktiivne. Ilm oli päikesepaisteline ja väga sobilik päevitamiseks, Marekil õnnestus end ära põletada. Meie päikese all võisime paljalt olla, samas vastaskaldal puude all olid inimesed veel jopedes. Õhtul õnnestus meie naabritel kätte saada 11,9 kg karpkala, mis jäi pikaks ajaks võistluse surimaks kalaks ja nende ainsaks. Reede päeval sai Tuhnik ja BCE esimese kala- 6,1 kg. Laupäeva hommikuks oli kokku tabatud 13 kala, nendest 6 isendit 8. Sektoris leedukate poolt. Meie üritasime kah nulliringist välja pääseda- söötsime rikkalikult söödaplatsi, päeval sai proovitud pikki lipsusid jms. kuid tulemuseta. Pühapäeval võistluse lõppedes oli tabatud 34 kala, 8. Sektor leedukad 11 kala, 3. sektor lätlased 8 kala, 7. sektor venelased 7 kala, Eesti Tuhnika ja BCE 4. sektoris 4 kala. Minikalastaja jäi nulli koos ühe Leedu ja Vene võistkonnaga. Lätlased Imperial Baits esikohal 79,4 kg ja ka suurim kala 12,8 kg. Riigiti Läti, Venemaa, Leedu, Eesti ja Poola. Kahjuks vedasime me oma paarilisi alt, kuna meil ei õnnestunud tabada ühtegi kala. Venelaste väitel oli süü kuufaasides, siis väideti veel valet tuule suunda ja muid põhjusi, kuid peamine põhjus väheste kalade tabamises oli vist siiski veel kevadiselt jahe vesi. Veekogu peremees ütles, et püüdjad on kohal 4 kuud, ülejäänud 8 kuud õpetab ta kalu konkse eirama. Lõputseremoonia peetud, võis asuda koduteele. Järgmisel aastal uuesti, ehk siis õnnestub natukene paremini

Esimene vasikas läheb ikka aia taha ja need teised vanasõnad.

Selleaastane kevad ei soovi kuidagi oma soojemat palet näidata.Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas saab.  Kui karjalaskepäeval 1. aprillil lubas Gismeteo kuu lõpus soojemaid ilmu, mis sobis meile suurepäraselt, et selleaastane esmane treeningväljasõit korraldada. Lootus sureb viimasena. Magavale kassile hiir suhu ei jookse.Tegelikkuses nädalavahetuse ilmateade, mis lubas kuni -5 kraadi öösel, sundis meid tegema korrektiive ja tavapärase ööbimisega väljasõidu asemel otsustasime ühepäevase tripi kasuks.On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.  Ei soovinud riskida juhusliku haigestumisega. Looda Jumala peale, aga hobune seo kinni. Autosõit kulges normaalselt, kui mitte arvestada tekkinud vasaku esiratta müraga, mis viitas kulunud laagrile, mis nõuab kiirelt vahetust enne pikemat Leedu sõitu.Tänasida toimetusi ära lükka homse peale. Mis täna tehtud, see homme hooletu.  Õnged sisse heidetud- kaks ritva chod rakendusega popupidega ja kaks neutraalse ujuvusega boilidega, siis võis natuke hinge tõmmata. Enne töö, siis lõbu. Peibutussööta ei kasutanud, ainult pisikene PVA. Marek seadis oma rippkiige üles ja asus seal puhkama ja tuules kiikudes nööri kulutama, mis tal ka lõppkokkuvõttes õnnestus ja ta maha kukkus. Õnnetus ei hüüa tulles. Igaüks on oma õnne sepp. Väike kala näitas teatavat aktiivsust, seetõttu proovisin ka korgiõnge, tuli mõni väikene särg. Heitsin natukene sööta platsile, mistõttu väikeste särgede aktiivsus muutus liiga tüütavaks ja tuli sellest loobuda. Signalisaatoritelt kostus ainult üksik piiks.Hommikul chode seades kontrollisin küll boili kinnituskummide venivust- ei katkenud. Lõuna ajal õngi ümber heites olid siiski kummid purunenud ja boile otsas ei olnud. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Õnged uuesti rakendatud ja sisse heidetud, siis autos söögipausi ajal kostus esimene korralik signalisaatori pirin, joostes õngedeni- vaikus. Kelle suu matsub, selle jalg tatsub. Tühi kõht on kõige parem kokk. Uuesti pirin, haakimine, kala otsas natukene väsitamist ja läinud ta oligi. Mareki tunde järgi ei olnud tegemist eriti suure kalaga, umbes 5 kilone. Emotsioonid olid nii rõõmsad , kui kurvad samaaegselt- kena, et kala õnnestus konksu otsa saa, kurb, et ära läks. Tund hiljem uuesti pirin, seekord õnnestus kala isegi pinnale saada- hinnanguliselt 10 kg ringis, kuid siis õnnestus tal end samuti vabaks võidelda. Näputäis tõtt on parem, kui sületäis valet. Konkse kontrollides olid küll teravad, aga lipsud oleks pidanud vist lühemad tegema, siis ehk oleks tulemus parem olnud. Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmunud. Mõlemad korral oli tegemist popupidega- pineapple ja krill. Vahepeal sai eemal ka natukene markeri ja spombiga harjutatud. Raske õppustel, kerge lahingus. Inimene õpib kogu elu, sureb ikka lollina. Õhtul pakkisime varustuse kokku ja jõudsime just enne suurt lörtsi ja lumesadu asjad koristatud. Kena väljasõit oli ja tegelikult võib sellega igati rahule jääda, kuigi väike okas jäi muidugi hinge kripeldama. Lõpp hea, kõik hea. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.