Saturday, October 25, 2014

MM Pietrafitta

Maailmameistrivõistlustest on kuu möödas ,kuid kired karbiringkondades nende ümber ei ole vaibunud. Tasapisi avaldavad koondislased oma aruandeid, mida siis foorumites aktiivselt arutatakse. Vene foorumites on tavapärane aktiivne ja pingeline õhkkond, kus pahatihti laskutakse isiklike solvangute tasemele, vaatamata nende siiski täiesti normaalsele esinemisele- 6. koht. Siin väike video Iisraeli koondiselt, kes esmakordsel osalemisel saavutas 13. koha.
Leedu treeneri video, kus alguses on võimalik jälgida võitjate Horvaatia ühe paari ladusat tööd- ei mingit rabelemist, mehed teavad mida nad teevad.

Väike kokkuvõte 4 MM-i põhjal 2010,2011,2013 ja 2014 Olegas Ružickiselt, mille avaldan tema loal.
4 MM-i jälgedes
Osalesin 4. karpkala MM-l, kaks korda võistlejana( 2010,2011) ja kaks korda vaatleja-luuraja-abilisena (2013,2014) Leedu koondises. Siin lühike ülevaade nendest 4. võistlusest Leedu koondise vaatepunktist.
  Inglismaal olime me uustulnukad ja ei adunud olukorda, kuhu me olime sattunud. 19. koondist 57 võistlejate paari, kes kõik võitlevad sellise tahtega, mida Leedu võistlustel on harva näha. Olin tugevalt üllatunud, mitte kohates ühtegi, isegi kergelt alkot tarvitanud sportlast ( meil on olukord natukene teine). Kui püüdlikult ja innustunult 57 meeskonda on pühendunud eesmärgile. Meie teadmised ja kogemused olid minimaalsed, mistõttu kõrget kohta ei tasunud loota. Miinimumprogramm sai täidetud ( Leedu Karpkalapüüdjate Assotsatsiooni president ütles, et kui teid ei diskvalifitseerita on hästi), tulemuseks 16. koht 19-st. Kala õnnestus tabada ainult ühel paaril (Tomas ja Remigius). Meie paaril oli samuti võttu, kuid puudu jäi kogemustest ja usust. Oli palju arutelusid, et ei osalenud kõige tugevamad sportlased, ei olnud eelnevat treeningpüüki veekogul. Meie koondisel ei olnud võimalik rahaliste vahendite vähesuse tõttu korraldada treeningväljasõitu. Läti koondisel oli treeningväljasõit, mille käigus püüti palju kala, kuid samas võistlusel paar sattudes samasse sektorisse, kus oli eelnevalt treenitud ei tabanud ühtegi kala. Läti võistkond saavutas 15.koha. Pärast seda on lätlased loobunud treeningutest, pidades neid mitte ainult kasututeks, vaid lausa kahjulikeks. Isiklikult toetan nende arvamust, kuigi siis meie treenerid arvasid teisiti.
2011 ja 2014 võistluspaik Itaalia Pietrafitta, kuid sellest hiljem.
  Lühidalt 2013 MM Portugalis. A tsoonis paar( Saulius ja Arvidas) olles Inglismaa ja LAV vahel püüdsid kala alates stardist, finišis edestasid nad kõrvalolijaid ja saavutasid tsoonis 8. koha. Mainin, et minu arust mitte kõige parem tulemus, kuna Portugali paar kes võitis tsooni ja individuaalses arvestuses MM-i, asetses meie paarist ülejärgmises sektoris. A tsoonis viibisin vähe, mistõttu ei oska sealse paari taktikalist käitumist hinnata.
  Minu arvamus kujunes juba välja Itaalias 2011, taktikat ei ole võimalik raudkindlalt kodus ette planeerida- planeerida ja muuta on vajalik teades sektorit, naabreid ja nende tegutsemist võistluse käigus. Ei oska ütelda, miks midagi märkimisväärset ei toimunud B sektoris, kuna ka sela olin vähe. C sektoris olin enamjaolt- meie paar oli väga võimsate horvaatide ja rumeenlaste vahel ja seetõttu ei olnud meil mingit lootust. Rumeenia paar püüdis 300 kala ringis, kes ei mahtunud kaaluarvestusse. Meil ei õnnestunud välja peilida nende konksusööta, kuna nad pingsalt varjasid oma tegevust. Kahtlustan, et tegemist oli maisiga- boili varjamisel ei näe mõtet. Horvaadid püüdsid vähe, kuid 2 neist läksid arvesse, mis kindlustas Horvaatia koondisele 2. koha. Tahan ära märkida, et horvaadid heitsid meie paarist 2 korda kaugemale. Kordub Inglismaa lugu- üks paar püüab normaalselt kaks ülejäänut aga on jõuetud, olgugi, et neid on informeeritud kuidas püüab meie meie parim paar ja kuidas tegutsevad teiste riikide parimad, kuid see info ei anna mingit tulu. Kokkuvõttes 15. koht. Kulutati ära markimisväärne kogus materiaalseid vahendeid, aga tulemus on kehvapoolne.
Lõpetuseks Itaalia 2011 ja 2014
2011 koondis oli treeningutel, katsetas söötasid, millega saadi palju kala. Võistlusel oli kõik vastupidi ja kala tabada oli väga raske. Sel aastal oli meil eufooria ja kõik uskusid, et meil on meie tugevaim koondis. Isiklukult arvan, et tugevaim oli 2011- olid eelnevad kogemused ja heitekaugus oli tasemel. Osalesime täitsa väärikalt, kuigi ei olnud mingit luuret ega abi. Iga paar valis oma taktika ja keegi ei juhtinud ega sekkunud meie tegevusse. 13. koht 22-st. Mitte just kõige oodatum tulemus, kuid loosiõnn ei naeratnud, luuret ei olnud, peibutussööt, mis treeningul toimis ei täitnud võistlusel oma ülesannet. Zig rigi võtsime kasutusele alles 3. Ööpäeval ja sööta sellele ei olnud mitte mingisugust.
2014 a. Oli sööta zig rigi jaoks küllaldaselt, kuid see ei andnud tulemusi B ja C tsoonis. 2011 olid peiutussöödaks valgurikkad boilid ja õlised graanulid, mis ei toiminud võistlusel. 2014 a. Uuesti valgurikkad boilid ja graanulid ei toiminud zigi puhul- kordame oma vigu. Liikudes tsoonides ei tajunud kusagil kala või liha lõhna, kõikjal lõhnas magusalt( scopex, maasikas, ananass ja tutti-frutti), meie koondis, aga miskipärast valis HNV- niipalju kui tean, oli see sportlaste otsus, kuid neil ei olnud ju eelnevat Pietrafitta kogemust, mistõttu on eksimine arusaadav. Oma kogemustele tuginedes pean märkima, et valgurikkad söödad ei toimi koheselt vaid on pikaldased ja seetõttu alguses jäävad alla seemnesegudele ja aktiiivsetele segudele. Nagu ei kunagi varem oli koondis eraldanud söötadele märkimisväärse summa, kuid oleks võinud toimida lihtsamalt. Kott kanepit, nisu, maisi, tiigerpähklit ja mõned kilod atraktiivseid boile paar sorti. Arvan, et see lihtne ja odav programm oleks olnud tõhusam ja andnud rohkem kala, kui HNV, mis võib toimima hakata alles peale finišit. Pöördudes tagasi taktika juurde, siis hästi püüdis A2 paar, kuid sama taktika ei toiminud B ja C tsoonides. Olen veendunud selles, et erinevates tsoonides peab rakendama erinevat atktikat ja kapten (treener) peab olema veekogul ööpäevaringselt ja korrigeerima taktikat vastavalt toimimisele ja kõrvalmeeskondade käitumisele. Kuna meie kapten viibis enamuse ajast 20 km kaugusel kämpingus, siis see raskendas taktika korrigeerimist, mis mõjutas ka koondise edukust. Täpselt tean, et osa esikümne kaptenitest, võibolla isegi kõik olid ööpäevaringselt veekogul.
  Kui rääkida peibutussöötmisest, siis Inglismaa(5.koht) söötis söödapallidega, B tsoonis kasutati ka spombi. Itaalia(4.koht) toitis ainult söödapallidega, B tsoonis ei olnud näha isegi ritvasid spombidega. LAV(8.koht) toitsid spombidega maisiga, horvaadid(1.koht) toitsid spombidega peaaegu vahetpidamata, kasutades maisi, seemneid ja tiigerpähklit, ämbri sööda peale peotäis boile 10-12 mm. Meie koondis saavutas 12.koha 24-st, tulemus ei   ole kõige halvem( olen realist), kuid meil vedas loosimisel- kuldne sektor A2 pluss veel kuldsed naabrid sektorites A1 ja A3. Remigius ja Justas olid tublid, võttes 4. koha isiklikus arvestuses 72 paari seas. Sellised on minu tähelpanekud ja mõtted 4 MM kohta.

Monday, October 13, 2014

Aastad pole vennad

Sel aastal olid meie hooaja lõpusessioonid 4.-5. ja11.-12.oktoobri nädalavahetustel. Kuna ööd on juba jahedad, siis toimetame kahekaupa, et oleks võimalik autos magada, sellest ka veekogu valik. Esimese tsükli ilm oli selgem, mis kajastus ka temperatuurides, päeval 10-14 ja öösel ainult 2 kraadi sooja, teise tsükli ajal oli 10-12, kuid vaatamata pilvede vahelt vaatavale kuule oli öine temperatuur 8 kraadi juures. Vesi oli nädalaga 9 kraadilt jahtunud 8 kraadi peale. Marekiga tegelesime päevasel ajal põhjalikumalt veekogu põhjareljeefi uurimisega, üldpilt hakkab natukene selginema, mis ei tähenda sugugi, et meil kõik selge oleks. Järgmise kevade tarbeks planeerisime juba omale uue püügikoha. Laupäeva õhtul õnnestus meil tabada, siis ainukene karbikene, kel kaalu 7 kg. Tarvoga jätkasime uuringuid, kuid kuna ta pidi lahkuma, siis jäid need lühikeseks, teise ööpäeva veetsin üksinda. Kala meid ei rõõmustanud. Laupäeva hommikul olid mõned juhuslikud signalisaatori piiksud, arvates, et tegu on liini takerduva ujuva prahiga ei pööranud nendele esialgu tähelepanu, siis õnnestus ka näha kuidas swinger mõned korrad vajus- keegi ikkagi seal toimetas, kuid korralikku signaali meieni ei jõudnud. Otsustades lõpuks rakendust kontrollida, selgus, et otsas istus korralik punasilm- konks kõigi reeglite järgi alumises mokas kinni. Pühapäeva öösel, kella 2.- 6. vahel oli mingisugune karpkala mind külastanud. Ärkasin hommikul üles ja vaatasin, et piipari tuli ei põle- patarei oli otsad andnud. Kontrollides õngi oli ühel ridval poolilt paras kogus liini maha veetud, kuid kala oli lahkunud. Kas nüüd andis piipari patarei otsad helisignaaali edastades, mida ma läbi une ei kuulnud või oskas ta juba enne tühjeneda. Võrreldes eelmise aastaga, siis seis 7-1 eelmise aasta kasuks. Proovitud sai mitmeid erinevaid boile, kuid lisasöötmist ei teinud-ainult PVA sukk rakendusele. Rõõm oli tõdeda, et meie read täienevad ja uusi karpkalapüügi huvilisi on lisandumas. Nüüd tuleb see pikk ja pime talv üle elada. Tuleb ennast harida ja planeerida oma järgmise aasta toimetamisi, kuna esimesed kuupäevad pakuti Leedukate poolt juba välja.