Iga karpkalapüügiga tõsisemalt tegelev inimene jõuab varem või hiljem oma boilide valmistamiseni. See tegevus aitab üle elada talveperioodi ja omavalmistatud boiliga püütud kalad on püüdjale väärtuslikumad. Tööstuslikud tootjad peavad arvestama turundusega- boil peab olema konkurentsivõimelise hinnaga, toimima igal pool, säilima kaua. Mõnikord kalameeste jaoks atraktiivse välimuse ja lõhnaga on ta kaladele hoopis eemaletõukav. Kuna enamus boile on valmistatud lõuna pool, siis kipuvad nad meie jahedama kliima jaoks olema liiga vänged.Isevalmistatud boilide puhul on võimalus luua oma, mingite kriteeriumite järgi tööstuslikest erinev segu mis ei sisalda palju konservante, boilid on tänu värskusele ka atraktiivsemad-keemiline signaal eraldub neist paremini. Samas on toimivate segude arvestamine keeruline protsess, kus lisaks keemilisele koostisele peab arvestama ka segu füüsikalisi omadusi, et segu oleks vormitav. Sõltuvalt ainete koostisest segus on boil erineva tiheduse ja elastsusega. Siduvad ained- manna, nisujahu, kiirkeedu pudrud, piimapulber, munad jne. Mittesiduvad- purustatud ja terved seemned, loomne jahu, maitseained jne. Tõsised huvilised kasutavad selleks spetsiaalseid programme, mis arvutavad segu keemilise koostise. Ise niivõrd põhjalikult sellega tegelenud ei ole.
Kõikide segude väljatöötamise aluseks on karpkala toitumise ja toidu omastamise eripäraga arvestamine. Karpkalal puudub magu, toit satub sooltorusse- seedub põhiliselt selle eesmises laienenud osas. Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, kuid üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu 20-25 kraadi juures, toitumisreaktsioon esineb veel 4 kraadi juures, kuid toitu ei omastata( seedeensüüme ei toodeta). Kala toit peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasvu, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Nooremad karpkalad liiguvad rohkem, mistõttu kulutavad rohkem energiat ja seetõttu on eelistuses energiarikkamad toitained. Oma boilide efektiivsuse hindamise teeb raskeks asjaolu, et ükski boil ei püüa iseseisvalt, kala võtt on alati mitme koosmõju tulemus, kus iga lüli on tähtis- koha valik, sööda esitlus, konksu teravus jne.
Valgud
Kasutatakse organismi poolt kudede regeneratsiooniks ja energia allikaks( kui seda ei saa täiel määral rasvadest ja süsiveskutest). Noored kalad vajavad maksimaalselt valku kasvamiseks. Suured kalad vajavad valku vähem, nendel puuduvad põhimõtteliselt looduslikud vaenlased ja valgu vajadus langeb 30-35% kogu ratsioonist. Valgu vajadust mõjutab vee temperatuur ja lahustunud hapniku hulk vees, seetõttu koostis erinev sõltuvalt aastaajast, keskmiselt 40% juures. Valgus on kõige tähtsam sisalduvate aminohapete koostis.
Rasvad
On peamine energiaallikas, sisaldavad endas vitamiine. Kuna rasvad riknevad säilitamisel kergesti, siis viib see vitamiinide lagunemisele ja halvenevad ka maitseomadused. Proffide väitel peaks rasvainete sisaldus olema umbes 10%.
Süsivesikud
Kiire energia allikas. Kiiresti omastatavad suhkur, tärklis, glükoos. Raskesti omastatavad on taimsed kiudained, neil on toiteväärtus väike, kuid samas on neid seedimiseks vaja. Süsivesikuid 40-50%
Mineraalained
Peamiselt saab kala toidust ja veest- zooplankton, mis sisaldab peamiselt kõiki vajalikke mikroelemente, erandiks on fosfor.
Vitamiinid
Ei ole energia allikaks, kuid on vajalikud biokeemiliste protsesside käivitamisel.
Lihtne retsept:
Kaal Valgud% Rasvad%
Kalajahu 400 68 6,7
Seemnesegu 200 17 15,5
Manna 100 10,3 1
Nisujahu 100 10,3 1
Piimapulber 100 25,5 25
Riisijahu 100 7,5 2,6
Nüüd arvestades valkusid
400*68+200*17+100*10,3+100*10,3+100*25,5+100*7,5
----------------------------------------------------------------------- = 35,96%
400+200+100+100+100+100
Rasvasid
400*6,7+200*15,5+100*1+100*1+100*25+100*2,6
---------------------------------------------------------------- = 8,75%
400+200+100+100+100+100
Keerulise tabeli näide:
Enamkasutatavad koostisained
Nisu
Kõige kättesaadavam ja odavam siduv aine. Soovitavalt jämedam jahvatus, et ei moodustaks tugevat koorikut. Omastab vett paremini, kui manna. Kuni 30%
Manna
Ei ole niivõrd elastne, kui nisu ja on toitainetevaesem.
Mais
Täiteaine, kuni 20%
Soja
Rasva ja proteiinide allikas, annab taignale hea elastsuse. Tolmlevatesse boilidesse kuni 30%, keedetud boilidesse kuni 20%
Võib kasutada ka teisi teraviljasaadusi- kaerajahu-helbed, hernejahu
Piimapulber
Parandab kleepuvust, kuni 15%, tolmlevatel boilidel tekitab hägupilve.
Kaseiin
Kallim produkt, kuid head liimomadused ja kõrge valgusisaldus.
Verepulber
Väärtuslik lisand, palju aminohappeid ja proteiini, kuni 5%
Kalajahu
Proteiinirikas toode, väga erineva kvaliteediga, peamine tingimus, et oleks värske, kuni 30%.
Aminohapped
Toitainete paremaks omastamiseks, doseerimisel jälgida tootjate soovitusi.
Lisaks on veel magusained- maitse parandamiseks, emulgaatorid- parandavad sooles rasvade omastamist, antioksüdandid- aeglustavad rasvainete lagunemisprotsessi boilis, betaiin-parandab energia omistamist, sool- konservant.
Tolmlevate boilide jaoks kasutatakse vedela siduva ainena maisisiirupit. Keedetud boilide korral kanamune või munapulbrit( 1kg segu peale umbes 80-90 g pulbrit) Munapulbrit on mugav kasutada, kuna on lihtsam doseerida, eelnevalt tuleb pulber soojas vees lahustada.
Taigna omaduste parandamiseks saab soojal ajal kasutada õlisid, külmal ajal glütseriini, umbes 20-40 g 1kg segu peale.
Nagu eelpool mainitud, siis ei ole me niivõrd keemiasse veel laskunud ja kasutame väljatöötatud baasretsepte, mida siis oleme natukene korrigeerinud. Arvestama peab ka koostisainete kättesaadavust.
Meie esimeste boilide retsept, mis baseerub lihtsatel ja kättesaadavatel ainetel.
Maisijahu 30%, sojajahu 30%, maisimanna 20%, piimapulber 10%, kanepiseemned purustatud 5%, purustatud päevalilleseemned 5%. 1kg segu peale 9 kanamuna. Lisasime erinevaid maitseaineid ja dippisime. Eesti oludes õnnestus meil selliste lihtsate boilidega mitmed kenad trofeekalad saada.
