Kokku kogunes meid
antud võistlusele 16 võistkonda, neist 7 Eestist.
Alguses olime kõik
võitluslikult ja optimistlikult meelestatud, kuid kohalike olude mittetundmine
ja ilm tegid võistluse käiku omad korrektuurid. Kohaliku omavalitsuse esindajad
tervitasid meid ja avasid pidulikult võistluse. Sektorid loositud, asusime oma
positsioonidele. Esialgse mulje järgi sattus meile täiesti rahuldav sektor,
miinusteks võiks lugeda tema asetsemist teiste sektorite vahel ja piiril
asetsevat elektriliini. Markeerides leidsime vana jõesängi serval diagonaalselt
kulgeva kõvema ala, paremas servas 80 meetrit ja vasakul juba 60 meetri peal
kulgeva. Valides koha 75 meetri peal, tegime raketiga esmase korraliku
sissesöötmise. Eelneva strateegia järgi plaanisime 3 õnge söödaplatsi juurde ja
4. erinevates paikades luuret teha. Niipalju, kui meil oli võimalik Läti
meeskondade tegevust jälgida ( neile oli veekogu tuttav), siis ka nemad heitsid
arvestatava söödakoguse rakettidega oma valitud kohtadele. Võistluse ajal sai
järgi proovitud kõikvõimalikke erinevaid juussöötasid uppuvatest ujuvateni, mida sai ka kõikvõimalike
erinevate dippidega lõhnastatud, kuid miski ei toonud meile oodatud tulemust
karpkala näol. Meie signalisaatorid vaikisid kangekaelselt. Võistluse
eelviimasel päeval ostsutasime õhtul enam mitte sööta, kuna tundus juba
tegemist olevat ülesöötmisega. Viimasel päeval 1 tundi enne lõppu oli siis meie
ainukene võtt. Tegemist oli küllaltki jõulise kalaga, kes otsustas oma söödu
sooritada kõrvale, haakimine ei õnnestunud kõige paremini, kala takerdus
kõrvalliini, mille ta oma saaguimega läbi lõikas ja läinud ta oligi, juusel oli
meil sel hetkel kolmest erinevast boilist kombineeritud neutraalse ujuvusega
boil. Võistlusel püüdis kala ainult üks kohalik meeskond G ja L, kellel ta on
igatpidi tuttav- neile siis esikoht ja ka suurima kala auhind, mis sai nende
poolt välja püütud tund enne lõppu. Eelnevalt suurima kala au 2 ööpäeva oma
käes hoidnud 3 liimeline naiskond Alatas pidi selle siis käest andma ja
piirduma 2 kohaga. Eesti au päästis võistkond Tuhnik, kes ainsana kala sai,
neile neljas koht.Kolmandaks platseerus Läti Midland karp, neil oli eelnevalt 4
äraminekut. Tänu peakorraldaja-peasponsori Copesnams tegevusele oli võistluse
korraldus igati tasemel, kaasa arvatud ka toitlustamine sektoritesse, mis
tõesti on väga mugav. Antud võistluse ajal oleks küll aega olnud
toiduvalmistamisega oma aega sisustada, kuid normaalse kulgemise korral on see
väga kiiduväärt. Copesnams ja Eesti sponsorite bobo.ee ja tellimus.ee kaasabil
kujunes meil välja muljetavaldav auhinnalaud, mille eest veelkord neile suured
tänud.
Hilisema
võistlustulemuste analüüsimise käigus jäi kohalike poolt kõlama väide, et
niivõrd ebaedukas võistluse käik oli tingitud ülesöötmisest, kuna kohalikud
kasutavad söötmisel ainult boile. See väide omab meie arust teatavat tõepöhja,
kuid ei ole siiski vist määrav. Boilidega söötmist täheldasime ka oma esimesel
tutvumisel järvega, kuid see vist rohkem on tingitud sellest, et tavapüügil
spetsialiseerutakse trofeekala kätte saamisele ja sellega vabanetakse
mittesoovitavast pisikalast ja ka muudest kaladest, keda seal piisvalt leidub.
Oma tutvumisel järvega 2 nädalat enne võistlusi, kasutasime me selle
lühiväljasõidu ajal tavapärast külma vee strateegiat ja see tõi meile 4,5 kg
karbi, lisaks saime 1 turva, 2 linaskit ja 2 latikat, kohalike jutu järgi ei
ole seal ka boilihaug harulduseks. Ise arvaks oma ebaõnne põhjuseks järve
mittetundmise (oli võimalik jälgida kõrvalt Midland karp võistkonna söötmist ja algselt ei suutnud
kuidagi taibata nende valitud kohta, alles hiljem oli võimalik silla pealt
märgata väheseid vesikupulehti selles paigas). Lisaks reljeefile on tähtis ka
taimestik, mis praegu ei ole veel veepinnale välja arenenud. Söötmise
üleküllus omas ka oma negatiivset mõju, kui
arvestada söödakoguseid mida ka teised võistkonnad sisse heitsid( vastaskaldas
asetsev Malpils Zivim heitis ka märkimisväärse koguse sööta, mida ta siis
olusid tundes ei oleks pidanud tegema). Peamiseks negatiivseks mõjuriks loeks
siiski ilmaolusid, mis pidevas muutuses avaldasid oma negatiivset mõju, ka
teistel kaladel oli suu lukus. Samaaegselt meist 70 km lõunapool Läti
amatööride võistlus jäi samuti ebaharilikult väheresultatiivseks, kuigi
tegemist väga tihedalt asustatud veekoguga, mis ka pindalalt väike. Need on
muidugi kõik välja mõeldud põhjused, et õigustada oma ebaõnne. Aga eks järgmine
kord üritame paremini.
