Varustus

Käesoleval ajal hakkab Eestis tekkima järjest rohkem karpkala sportliku püügi huvilisi. Kalapüügil ei käsitleta kala, kui maitsvat saaki, vaid kui väärilist vastast. Püüdjate poolt on välja mõeldud mitmeid meetmeid, et püütavat võimalikult vähe vigastada ja tagada püügirõõmu ka tulevikus tõsiste trofeede näol. Karpkala püüki kujutatakse ette, kui väga kulukat püügiviisi, kuid on võimalik alustada väiksemate kulutustega ning huvi ja kogemuste edenedes oma varustust täiendada.

Ridvad

   Ritvade kohta vaata ka Rene Martini artiklit, kus täpsem iseloomustus. Siin ainult lühidalt esmasoovitused.

Pakutavad teleskoopridvad vaatamata oma kompaktsusele transpordiasendis ei oleks soovitavad, kuna oma ühenduste tõttu on siiski vähevastupidavad. Enamus karbiritvasid omavad 2 või 3 jätkulist stekkerühendust. 3 jätkulised on transpordil mugavamad, kuid nende kaal ja ridva karakteristik jätab soovida, kui vähegi võimalik, siis soovitaks siiski 2 jätkulist. Ritva valides tuleks siis tähelepanu pöörata järgnevale.

Levinud ridvad on pikkusega 12-13 jalga ( 1 jalg 30,48 cm), kuigi nüüd Nash`il ka 9-10 jalga. Ridva test 2,5-3,5 lb- naela ( 1 lb 453 g)

Näitab seda, kui suur raskus seada ridva otsa, et see painduks 90 kraadise nurga alla. Lisaks ridva pikkusele on peamisi iseloomustavaid suurusi. Üldlevinud on, et vastavalt ridva testile siis ridval heiteraskus vastavalt untsides ( 1 oz 28,3g). Lisaks tasub ka tähelepanu osutada 1. rõnga suurusele- kas 40 või 50 mm. Loogiline järeldus nendest andmetest, mida pikem ritv suurema testiga ja suurema otsarõngaga, seda pikemaid heiteid on temaga võimalik sooritada. Kõigi nende andmete juures tuleb ka arvestada oma füüsisega, kus paikneb rulli kinnitus, et käte haare oleks mugav jms. Jäik ritv võimaldab küll teha pikki heiteid, kuid kala välja toomisel on nõudlikum siduri häälestuse suhtes.

Lisaks on veel markerridvad(marker rod)- omavad vastavat kirjet ridval ja ka märkeid sügavuse hindamiseks jalgades (meetermõõdustiku kasutajatena on soovitav teha ridvale oma märked) ja raketiridvad(spod rod)4-7 lb, mis on mõeldud suurte raskuste heitmiseks. Praegu on võimalik säästuridvad muretseda umbes 25 euroga, soovitavalt ridvad valida ühesugused, mis teeb esmase kulutuse suuremaks, kuid neid saab huvi vaibumise korral ka mujal kasutada. Markerridvana on võimalik kasutada mõnda karbiritva ja söödaraketiga mõnda suure testiga ritva.

Rullid

   Peamiseks nõudeks rullile oleks võimalikult suur pooli mahutavus, baitrunner süsteem tagab mugavuse (ei ole vaja sidurit lõdvestada ritva tugedele asetades) kuid ei ole põhinõudeks.

Signalisaatorid

   Karbipüügil vajalikud asjad, kuna tegemist on pikaajaliste sessionidega, siis ei ole võimalik kogu aeg ritvu jälgida ja kellukene ei pruugi reageerida õrnadele võttudele. On võimalik hankida odavamat sorti signalisaatorid ilma piiparita, hea oleks, kui oleks olemas tundlikkuse reguleerimise võimalus, kuna enamusel on kahjuks ainult heli valjuse ja tooni reguleerimise võimalus. Odavamatel signalisaatoritel tuleks nende eluea pikendamiseks korpuses olev trükkplaat katta niiskuskindla lakiga, seejuures jälgides, et ei saaks kaetud liikuvad osad. Kaitseks sademete eest on võimalik kasutada ka ühekordseid joogitopse, kuhu tamiili jaoks soon sisse lõigata- haakides lendab tops minema, mille hiljem saab üles korjata. Kallimatel signalisaatoritel on tundlikkus parem, erinevad toonid ja valgusindikatsioon nii tõmbele kui lõtkule,  heli vastavus signalisaatori ja piipari vahel, värinaalarm  ja muid seadistusi, mõnedel isegi vargaalarm. Signalisaatoreid kasutades tuleks endale harjumuseks seada, et õnged seatakse tugedele sisselülitamata signalisaatoritega, et mitte häirida teisi kalamehi. Lisaks elektrilistele signalisaatoritele on veel mehhaanilised, mis kinniatakse pealiinile ja annavad märku, kas kala tuleb kaldasse või eemaldub, butt hanger- pehme ühenduslüliga ja swinger- jäiga ühenduslüliga.  Eelistatud oleks jäiga liigendiga swingerid, mis on vähem tundlikud tuule mõjule, Nashil on olemas ka jalgrattaketi sarnase kinnitusega, mis ei ole nii tuuletundlikud.

Rod pod

   Ei ole hädavajalik, enamus kohtadel on võimalik läbi ajada eraldiseisvate ridvatugedega, lisaks on võimalik neid ka hajali seada, mis väldib pealiinide sassiminekut kala väljatoomisel.

Ridvahoidjal paiknevad ridvad alusel kompaktselt, öise võtu korral lihtsam õngedeni jõuda, nn. kiigega ridvahoidjate puhul on võimalik seadistada ritvade nurka suures ulatuses, mis tuleb kasuks kiire vooluga veekogudes ja saab ka lihtsalt võtu korral teised alusel olevad ridvad otsapidi vette suunata ja võimalus kasutada praktiliselt igal pool, kuna kõva pinnase korral näiteks ei ole võimalik eraldiseisvaid ridvatugesid kasutada. Miinuseks on pealiinide sassimineku oht kala väljatoomisel. Eriti uhked karbipüüdjad võivad soetada Solar 24 karaadise kullaga kaetud ridvahoidja. Pilt siin.