Juusrakendatud lipsud

Vastavalt kasutatavale materjalile on pehmest materjalist, jäigast kaetud materjalist ja kombineeritud erinevatest materjalidest lipsud.

Sööda esitlemise järgi uppuvad, neutraalsed ja ujuvad.

Lipsu valikul tuleb arvestada veekogu põhja iseloomu- kas mudane või kivine, taimestikuga jms., püütava kala oletatavat suurust, kas kala on arglik jne.

   Eduka püügi eelduseks peab rakendatud lips vastama teatud nõuetele- hea isehaakimine, ei tohiks heitel sassi minna, piisav tugevus kala väljatoomisel, silmatorkamatus ja peibutise loomulik esitlemine. Kõiki neid asjaolusid ei ole võimalik üheselt jälgida, seetõttu tuleb leida mõistlik kompromiss. Kui oleks mingisugune montaaž, mis järgiks kõiki neid asjaolusid, siis kõik kalamehed kasutaksid ainult seda ja ei oleks välja töötatud sellist suurt hulka erinevaid rakendusi. Enimkasutatud on jäigast materjalist lipsud:

võimaldab valmistada rakendust nii uppuva kui ujuva boili tarbeks, jäiga pealispinna osalise eemaldamisega saavutame sarnase liikuvuse kombineeritud lipsuga, boili parem esitlemine ja kalal on seda lihtsam sisse imeda, konks pöördub tänu pehmele osale sobilikku asendisse, mis tagab haakumise kala lihavasse alalõuga. Tänu jäikusele on vähene sassimineku oht heitel, jäik materjal on vastupidav veekogu põhjas olevatele kivikestele ja teokarpidele. Täielikult jäigast materjalist lipsu puhul ei ole tagatud konksu liikuvus, kalal on seda samuti raskem haarata ja samas võib ta ka tänu materjali jäikusele paremini ohtu tajuda ja sööda suust välja sülitada. Punutud lipsumaterjalide tugevus väljendatakse naelades, enamlevinud 15-25 naela.

   Konksu puhul peame olema kindlad tema teravuses, levinud meetod on proov küünel- terav konks peab lõikuma küünde isegi väikese surve all. Konksu teravust on võimalik vaadelda ka luubi all, võib üllatuda pahatihti, kui kumer ja ebamäärane on konksu teravik, pahatihti on konksu ots väändunud  juba pakendis, selletõttu on paremad pakendid, kus iga konks on eraldi fikseeritud. Konksu teravust tuleb kontrollida ka uute konksude puhul ja alati enne igat rakenduse sisseheidet.

  Lipsu valmistamiseks võtame vajaliku pikkusega materjali tüki, umbes 40cm. Eemaldame otsast umbes 15cm kattekihti, kas küüntega või kasutades spetsiaalset abivahendit. Erinevatel materjalidel on kattekihid erinevad, mõni irdub kergemini, mõni raskemalt- tuleb jälgida, et sisemine punutis ei saaks kattekihi eemaldamisel vigastada.

Hambaid kasutada kattekihi eemaldamiseks ei soovita, kuna hambaarsti teenused on meil küllaltki kulukad. Moodustame tavalise sõlme abil pehme osa peale väikese aasa.

Võtame väikese silikoontoru jupikese, paneme lipsu otsa ja viime sealt konksu läbi- kogu see protseduur on soovitav teha materjali otsa juures, kuna siis saab kahjustuse korral vigastatud koht hiljem ära lõigatud.

 Boilinõela abil monteerime  aasa külge  boili ja kinnitame stopperiga. Juhul, kui on soov kasutada kahte erinevat boili (nn. lumememm), siis selleks, et tagada boilide teineteisega koospüsimine, tuleb veel sinna pehme osa peale asetada silikoonstopper, millega boilid omavahel kokku fikseerida.

Suuname vaba lipsumaterjali osa konksu välisküljelt läbi aasa, teeme 7-8 keerdu ümber varre ja suuname uuesti konksu välisküljelt läbi aasa- see on nn. sõlmeta sõlm- knotless knot. Sõlmimisel peame eelnevalt reguleerima juuse pikkuse, selleks on vajalik boili kinnitamine( on olemas spetsiaalsed abivahendid, mille abil on võimalik seada juuse pikkus ilma boili asetamata). Boil peaks saama vabalt pöörelda ümber konksu, liigutades boili peaks igas asendis jääma oma 2-3 mm tema ja konksu vahele, sellega tagame kala puhul sööda haaramisel konksu pöördumise meile vajalikku asendisse ja haakumise kala lihavast alalõuast.

Liiga pikk juus võib keerduda ümber konksu ja liiga lühike ei taga vajalikku liikuvust ( on olemas spetsiaalsed pikendusega stopperid, mille abil on võimalik kasutada suuremaid söötasid valmisseotud lipsude korral,  arvestada tuleb, et  konksu ja sööda suurus peaks olema omavahel kooskõlas, väga palju mängumaad siis arusaadavalt ei ole.)

Boili- konksu sobivustabel
	Boili diameeter	Konksu suurus
	8 мм	10
	10 мм	8
	12 мм	8
	14 мм	6
	16 мм	6
	18 мм	6/4
	20 мм	4
	22 мм	4

Antud tabel on soovitusliku iseloomuga, kuna konksude numeratsioon ja mõõdud on siiski erinevad.

Kasutades abivahendeid tuleb sõlm pingutada, peale pingutamist tuleb jälgidas, et juus kulgeks piki konksu väliskülge, eelnevalt konksule asetatud silikoon torukene asetseks konksuteraviku vastasküljel. Võimalik on sõlme fikseerimine liimi abil, täpikene mõlemasse otsa- tuleb vältida liimi liigset kasutamist, kuna see võib muuta kinnituskohad nõrgemaks. Sõlme kinnitamise järel võiks peale konksu olla 2-3 cm katteta materjali. Kui kasutada tavalisi lühikesevarrelisi konkse, siis haakeomaduste parandamiseks võib varrele panna jupi termokahanevat toru, mis oleks konksuvarre mõtteliseks pikenduseks. Toru pikkus peaks olema selline, et kataks konksuvarrel sõlme ja vaba osa oleks peale termotöötlust selline, et lipsu väljatuleku koht oleks samal joonel konksu teravikuga, konksu pöördeomaduste parandamiseks tuleks otsast lõigata välja sälk või boilinõela abil vedada lips läbi toru otsa, mis tagab selle, et lips väljub kindlalt samal joonel konksu teravikuga ja tagab siis haakumisel konksu pöördumise vajalikku asendisse.  Toru tuleb konksule vedada ja seejärel keevas vees kuumutada ja vormida sobilikku asendisse, vees peaks olema ainult töödeldav osa, pärast protseduuri vajalikus asendis jahutada. Veel võib ka haakeomaduste parandamiseks kinnitada lipsumaterjali jäiga osa algusesse väike tinahaavel või kasutada selleks pehmet tina- viimase puhul on lipsumaterjali vigastusoht väiksem.

 Seejärel asetada lipsule silikoonkoonus ja otsa sõlmida aas või siduda rõngas, mille abil on siis võimalik kiiresti püügi käigus klipsi abil lipse vahetada. Koonus on kasulik selleks, et klipsile asetatult väldib ta lipsu juhuslikku lahti tulekut ja samas hoiab ka lipsu kindlas asendis, mis aitab vältida sassi minekut. 

Valmis lips on vaja auru käes kuumutada ja sirges asendis jahutada, lipsude hoidmine peab toimuma lipsuhoidjas, et vältida nende deformeerumist.

 

   Kombineeritud lips fluorkarbonist ja pehmest lipsumaterjalist.

Eriti aktuaalne kevadel ja selge vee korral, kuna fluorkarbon on oma omaduste tõttu vees nähtamatu, tänu jäikusele ei lähe lihtsalt sassi ja tagab hea peibutise esitluse.

Lipsu valmistamise protsess analoogne eelnevaga. Võtame umbes 20 cm pehmet lipsumaterjali, seome juuse aasa, asetame boili, silikoontorukese konksule, vajadusel juusele silikoonstopperi, seame konksu, reguleerime juuse pikkuse, kinnitame sõlmeta sõlmega, lisame termokahaneva toru. Edasi seome pehme lipsumaterjali ja fluorkarboni omavahel sarnase sõlmega, mida kasutasime pealiini ja shock leaderi ühendamisel, pehme osa pikkus peaks olema sarnasel eelnevaga 2-3 cm. Asetame lipsule silikoonkoonuse, sõlmime aasa või rõnga. Valmisseotud lipsud tuleb hoida lipsuhoidjas.

 Lipsude omaduste kontrollimiseks võib nende omadusi kontrollida peopesal- asetades boili peopesale ja vedades teisest otsast üle serva on võimalik jälgida, kas konks pöördub ja tungib oma teravikuga peopesasse, see annab mingil määral kindlust lipsu korrektsuse suhtes, on mõned montaažid, mis niiviisi ei haaku, kuigi kala püüavad väga edukalt. Peamine õige lipsu näitaja on siiski karpkala matil.