Eesti Läti sõpruskarikas Malpils 23-26.05.2013

Kokku kogunes meid antud võistlusele 16 võistkonda, neist 7 Eestist.

Alguses olime kõik võitluslikult ja optimistlikult meelestatud, kuid kohalike olude mittetundmine ja ilm tegid võistluse käiku omad korrektuurid. Kohaliku omavalitsuse esindajad tervitasid meid ja avasid pidulikult võistluse. Sektorid loositud, asusime oma positsioonidele. Esialgse mulje järgi sattus meile täiesti rahuldav sektor, miinusteks võiks lugeda tema asetsemist teiste sektorite vahel ja piiril asetsevat elektriliini. Markeerides leidsime vana jõesängi serval diagonaalselt kulgeva kõvema ala, paremas servas 80 meetrit ja vasakul juba 60 meetri peal kulgeva. Valides koha 75 meetri peal, tegime raketiga esmase korraliku sissesöötmise. Eelneva strateegia järgi plaanisime 3 õnge söödaplatsi juurde ja 4. erinevates paikades luuret teha. Niipalju, kui meil oli võimalik Läti meeskondade tegevust jälgida ( neile oli veekogu tuttav), siis ka nemad heitsid arvestatava söödakoguse rakettidega oma valitud kohtadele. Võistluse ajal sai järgi proovitud kõikvõimalikke erinevaid juussöötasid uppuvatest  ujuvateni, mida sai ka kõikvõimalike erinevate dippidega lõhnastatud, kuid miski ei toonud meile oodatud tulemust karpkala näol. Meie signalisaatorid vaikisid kangekaelselt. Võistluse eelviimasel päeval ostsutasime õhtul enam mitte sööta, kuna tundus juba tegemist olevat ülesöötmisega. Viimasel päeval 1 tundi enne lõppu oli siis meie ainukene võtt. Tegemist oli küllaltki jõulise kalaga, kes otsustas oma söödu sooritada kõrvale, haakimine ei õnnestunud kõige paremini, kala takerdus kõrvalliini, mille ta oma saaguimega läbi lõikas ja läinud ta oligi, juusel oli meil sel hetkel kolmest erinevast boilist kombineeritud neutraalse ujuvusega boil. Võistlusel püüdis kala ainult üks kohalik meeskond G ja L, kellel ta on igatpidi tuttav- neile siis esikoht ja ka suurima kala auhind, mis sai nende poolt välja püütud tund enne lõppu. Eelnevalt suurima kala au 2 ööpäeva oma käes hoidnud 3 liimeline naiskond Alatas pidi selle siis käest andma ja piirduma 2 kohaga. Eesti au päästis võistkond Tuhnik, kes ainsana kala sai, neile neljas koht.Kolmandaks platseerus Läti Midland karp, neil oli eelnevalt 4 äraminekut. Tänu peakorraldaja-peasponsori Copesnams tegevusele oli võistluse korraldus igati tasemel, kaasa arvatud ka toitlustamine sektoritesse, mis tõesti on väga mugav. Antud võistluse ajal oleks küll aega olnud toiduvalmistamisega oma aega sisustada, kuid normaalse kulgemise korral on see väga kiiduväärt. Copesnams ja Eesti sponsorite bobo.ee ja tellimus.ee kaasabil kujunes meil välja muljetavaldav auhinnalaud, mille eest veelkord neile suured tänud.

Hilisema võistlustulemuste analüüsimise käigus jäi kohalike poolt kõlama väide, et niivõrd ebaedukas võistluse käik oli tingitud ülesöötmisest, kuna kohalikud kasutavad söötmisel ainult boile. See väide omab meie arust teatavat tõepöhja, kuid ei ole siiski vist määrav. Boilidega söötmist täheldasime ka oma esimesel tutvumisel järvega, kuid see vist rohkem on tingitud sellest, et tavapüügil spetsialiseerutakse trofeekala kätte saamisele ja sellega vabanetakse mittesoovitavast pisikalast ja ka muudest kaladest, keda seal piisvalt leidub. Oma tutvumisel järvega 2 nädalat enne võistlusi, kasutasime me selle lühiväljasõidu ajal tavapärast külma vee strateegiat ja see tõi meile 4,5 kg karbi, lisaks saime 1 turva, 2 linaskit ja 2 latikat, kohalike jutu järgi ei ole seal ka boilihaug harulduseks. Ise arvaks oma ebaõnne põhjuseks järve mittetundmise (oli võimalik jälgida kõrvalt Midland karp  võistkonna söötmist ja algselt ei suutnud kuidagi taibata nende valitud kohta, alles hiljem oli võimalik silla pealt märgata väheseid vesikupulehti selles paigas). Lisaks reljeefile on tähtis ka taimestik, mis praegu ei ole veel veepinnale välja arenenud. Söötmise üleküllus  omas ka oma negatiivset mõju, kui arvestada söödakoguseid mida ka teised võistkonnad sisse heitsid( vastaskaldas asetsev Malpils Zivim heitis ka märkimisväärse koguse sööta, mida ta siis olusid tundes ei oleks pidanud tegema). Peamiseks negatiivseks mõjuriks loeks siiski ilmaolusid, mis pidevas muutuses avaldasid oma negatiivset mõju, ka teistel kaladel oli suu lukus. Samaaegselt meist 70 km lõunapool Läti amatööride võistlus jäi samuti ebaharilikult väheresultatiivseks, kuigi tegemist väga tihedalt asustatud veekoguga, mis ka pindalalt väike. Need on muidugi kõik välja mõeldud põhjused, et õigustada oma ebaõnne. Aga eks järgmine kord üritame paremini.   

 

Rohkem pilte SIIN!!

Lätlaste poolt pildid ka!