Käsitööhuvilistele

Meie meeskonnal PVA kotid väga rohket kasutust ei leia, kuid nad on meil arsenalis olemas. Võibolla on see seotud kasutusmugavusega kuid enamjaolt kasutame PVA sukka. Samas mõningatel juhtudel on nad vajalikud. PVA kottide hind ei ole just väga odav, kui neid laialdaselt kasutada. Tänu lähedaste inimeste käsitööhuvile äratas tähelepanu üks huvitav materjal, nimelt masintikandi tugikangas, neid materjale on mitmeid, on rebitavaid-lõigatavaid-triigitavaid, kuid üks neist pani peas midagi liikuma, nimelt külmas vees lahustuv (Cold water soluble film). Kasutatakse sellist materjali tikkimisel, et tikand jääks ilusam- peale tikandi valmimist on võimalik antud alus vees pestes eemaldada. Vastav materjal on välimuselt sarnane PVA koti materjaliga. Katsudes tundus natukene jäigem olevat, mikromeetriga paksust mõõtes, siis oli õhem-0,029-0,034 vastu. Kiiruga valmistatud kotikene ei oma küll esteetilist välimust, kuid oma ülesande ta täidab, arvestada tuleb sellega, et peale õmbluste kleepimist tuleb lasta kotil kuivada enne täitmist, vastasel juhul õmblused algunevad. Võimalik on valmistada omale sobiva suurusega kotikesi, lagunemise kiirendamiseks tuleb kotikene augustada sarnaselt kaubanduses müüdavate perforeerimata kotikestega. Minikalastaja katselaboris näitas ka antud materjal end heast küljest, lagunemise aeg 5 kraadises vees oli isegi natukene kiirem, kui spetskotikesel. Katsel oleks pidanud kasutama lead core, siis ei oleks need kotisuu paksendused nii koledalt nähtavale jäänud. Meie jaoks näitas antud materjal end kõigiti heast küljest ja sellega tagas oma koha meie varustuse hulgas. Julgeme ka teistele soovitada.

Carpitaly

21-22.02.2015 toimus Itaalias 17 Carpitaly mess.

https://www.youtube.com/watch?v=oxbfxWGUjAM

https://www.youtube.com/watch?v=yOUJKI4f9jI

Kus valiti Miss Carpitaly 2015

Karpkala kevadel.

Kuna Kuuse taadi ennustuse järgi meil sel aastal talve ei tulegi, vaid peagi on kevad saabumas, siis mida arvavad juhtivad karpkalapüügi spetsialistid kala varakevadisest käitumisest.

http://www.carpology.net/articles/features/what-has-the-biggest-effect-on-carp-as-they-wake-up-from-winter

Mis mõjutab enam karpkala ärkamist peale talvist uinakut? Päeva pikenemine või ilma soojenemine?

Kuus Carpology parimat kalastajat avaldavad oma arvamust.

Shaun Harrison

Ma olen veendunud, et päeva pikenemine avaldab olulisemat ja suuremat mõju, kui mistahes muud tegurid, kaasa arvatud ilm. Ilmselgelt on karpkala külmavereline ja tema ainevahetus oleneb vee temperatuurist. Kuid ma olen märganud, et kalad elavnevad päeva pikenedes. Nende aktiivsus suureneb enam kui lühikestel talvepäevadel, kuigi vee temeratuur on sama. Külmal talvehooajal karpkala toitub harva ja väheaktiivselt, kuid alates märtsi teisest nädalast kala elavneb ja satub ka konksu otsa. Huvitav on, et sõltumata ilmast on kala ühtmoodi aktiivne. Ma olen veendunud, et seda põhjustab pikem päev. Vastupidine toimub aasta lõpus, kui päevad muutuvad lühemaks. Möödunud aastal oli küllaltki mahe talv, kuid karpkala see ei mõjutanud, ta käitus ikka talviselt.

Rob Hughes

Paljugi mõjutab karpkala tegutsemist, kuid vaieldamatult valgus mõjutab enim kala aktiivsust hilistalvel. Päike tõuseb kõrgemale, tema kiirgus tugevneb, mistõttu päikesekiired tungivad sügavamale läbi vee, mis võib käivitada karpkala loodusliku tsükli. Soojus võib mõjutada kala paiknemist, kuid ei maksa ära unustada, et vee soojenemine võtab kauem aega, kui õhu soojenemine. Nimelt valgus äratab putukad ja käivitab toitumisahela. Päikese aasta võib jagada neljaks: kui päevad on lühimad ja pikimad ning võrdsed jaod. Kevadine pööripäev langeb 20. märtsile, kui päev ja öö on ühepikkused. Muideks, see on üks kahest korrast, mil päike tõuseb täpselt idast. Pärast seda päev pikeneb jõudsalt, mis muudab järsult kogu elava käitumist.

Dave Ellyott

Ma usun, et päeva pikkus mõjutab kala aktiivsust enam, kui vee temperatuur. Vesi soojeneb ju aeglasemalt. Märtsis ja aprillis on öökülmasid, kuid vaatamata sellele karpkala elutegevus aktiviseerub. Ilmselgelt ka vee temperatuur omab tähtsust kala aktiivsusele, kuna on teada, et suurtes veekogudes, kus vesi soojeneb aeglasemalt ärkavad kalad hiljem. Kuid ma arvan, et päeva pikenemine on peamine tegur karpkala aktiivsuse suurenemisel. Päeva pikenedes toimub toiteallikate uuenemine nendele kaladele ja see protsess on pöördeline kala toitumisel. Väga huvitav on kevadel jälgida, kuidas karbid hüppavad veest välja kinnikasvanud ja risustes kohtades vabanemaks parasiitidest. Madalaveelised alad saavad rohkem päikest ja just sinna suunduvad kalad toituma.

Lewis Reed

Nagu temperatuur nii ka valgustatus mõjutavad karpkala käitumist- need on omavahel seotud tegurid. Teisisõnu, mida madalam temperatuur, seda väheaktiivsem kala. Päeva pikenedes päikesekiirte langemisnurk suureneb, mistõttu tungib rohkem valgust veesügavusse, selle asemel, et peegelduda pinnalt. Sel perioodil reageerib kala aktiivsemalt temperatuuri tõusule. Hapnikutase vees tõenäoliselt mõjutab vähem kala käitumist külma veega, kuna teda on selles niikuinii rohkem kui soojas vees. Ükskõik missugune ei oleks kevadel ilm: vaiksed päiksesepaistelised päevad pilviste öödega või tuulised päevad- kõik soodustab kala aktiivsuse kasvu.

Kevin Nash

Varasemates artiklites ja DVD-del olen maininud, et karpkala ärkamine ühtub laukapuu õitsemisega. Neile, kes ei tunne antud taime, seletan: see on põõsas, millel valged õied puhkevad enne lehti. Ei ole kunagi täheldanud, et see taim puhkeks õide enne kui päev ja öö võrdsustuvad. Minu jaoks on see märk looduse ärkamisest, aga toimub see siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. On ütlematagi selge, et mida pikem päev, seda enam maa soojeneb. Minu vaatepunktist nimelt valgus mõjutab karpkala ärkamist. Temperatuur mängib ka oma osa, kuna külmemal kevadel puhkeb laukapuu hiljem õide.

Simon Crow

Väga raske ütelda,mis mõjutab karpkala käitumist rohkem, kas temperatuur või valgus. Tõenäoliselt nii üks kui teine mõjutavad tema käitumist. Karpkala käitumist mõjutab palju tegureid, kalad kahes üsna lähestikku asetsevas järves võivad käituda täiesti erinevalt. Üldisest vaatenurgast ja oma pikaajalisest kogemusest sadadel järvedel lähtudes on mõned kinnitunud reeglid, milliseid võib julgelt järgida. Mida väiksem ja lõunapoolsem veekogu, seda kiiremini seal karpkalad ärkavad. Märtsi keskel lõunas karpkala aktiivsus on märgatav, põhjapool toimub see mõni nädal hiljem. Igal aastal umbes samal ajal hakkab kala aktiivselt toituma ja see kestab umbes 10 nädalat. Ei ilm ega pikaleveninud talv ei mõjuta kala aktiivsust sel perioodil. Võite selles veenduda lehitsedes CarpTalk`i eelnevaid väljalaskeid. Te võite ka ise aja välja arvutada, selleks lihtsalt vaadake millal et eelneval aastal hakkasite kala saama ja võite samal ajal ka sel aastal kalale minna.

Boilijutt

Inglaste poolt kasutusele võetud boilid ja juusrakendus oli revolutsiooniline läbimurre sportlikus karpkalapüügis. Uus metoodika võimaldas saake suurendada ja keskmine kaal suurenes. Püüa ja vabasta taktika aitas kaasa kalade kaalu suurenemisele, lisaks ka nende söötmine kõrgekvaliteetsete boilidega. Juusrakendus ei vigasta  eriti kala, on juhuseid, kus sama kala satub päeva jooksul mitu korda konksu otsa. Boilide abil on võimalik luua pikaajaliselt toimiv söödaplats, kuna väikesed kalad ei saa nendega nii kiiresti hakkama. Sõltuvalt boilide suurusest ja koostisest võib nende toime mõjuda mõnest tunnist mitme ööpäevani, mis on eriti tähtis trofeekala püügil, kuna suuremad kalad on ettevaatlikumad. Nende eeliseks on  võimalus pimedal ajal sööta, mis traditsioonilise peenefraktsioonilise söödaga on raskendatud. Ööd on aga meil teadagi pikad, samas kala toitub siis küllaltki aktiivselt. Boilidega täiendav söötmine kobra abil on efektiivne ja müravaba viis. Mõned boilid peale võttu rahustavad platsil toituvat kalaparve.

 Termiliselt töödeldud boilid, mis sisaldavad konservante on pika säilivusajaga, kinnises pakendis võib neid toatemperatuuril säilitada mitu aastat, kusjuures nad ei kaota oma atraktiivsust. Sügavkülmutatud boile peab muidugi säilitama sügavkülmas ja peale sulatamist ei ole neid soovitav uuesti külmutada. Iga karbipüüdja peamine küsimus on- milliseid boile kasutada? Kuna tootjaid on palju ja valik on suur, siis on otsuse langetamine paras peamurdmine. Kui kogenumad lähtuvad oma valikul veetemperatuurist ja isiklikest eelistustest, siis algajal on siin orienteerumine väga raske. Väitega, et karpkala peab teatavate boilidega harjutama, tehes pikalt eelsöötmist ei pea paika. On õnnestunud karpkala tabada boilidega veekogus, kus ta neid ei ole eelnevalt näinud. Mõnikord õnnestub boilidega püük kohe, teinekord võib kuluda päevi ilma võtuta. Pigem võib sel juhul põhjus peituda ilmaoludes, vales püügikohas, rakenduse mittesobivuses antud püügioludele.

Üldlevinud boilide jaotamisele uppuvateks- ujuvateks või kalajahu-linnutoidu põhisteks võib põhjalikumalt eristada : valmistamise viisi, koostise, suuruse, kuju, ujuvuse, vees lahustumise aja järgi.

Valmistamise viis

Termotöödeldud( keedetud)- pikk säilivusaeg ja tänu tugevamale pealmisele koorikule on vastupidavamad väikeste kalade rünnakutele, samas toime ei ole niivõrd kohene. Efektiivsuse parandamiseks dippida või lõikuda. Pikaajalisel säilitamisel efektiivsus väheneb, kuna osa aminohappeid kaotab oma mõju, loomsed valgud lagunevad. Osad tootjad on asendanud keetmise aurustamisega kõrgel temperatuuril. Kodustes tingimustes aurutades ei ole võimalik sellist tulemust saavutada. Boilide keetmisel on vaja jälgida keetmise aega vastavalt suurusele,  vähem keetes on boil pehmem tänu õhemale koorikule. Et boil püsiks tugevam, siis soovitatakse lisada munaalbumiini või mannajahu 10-20 protsenti. Külmas vees kasutamisel on soovitav keetmise aega vähendada 20-30 protsenti.

Orienteeruv keetmise aeg

Diameeter   Kalajahu   Seemnesegu

      14                 30                  80

      18                 60                150

      22                 80                240

Külmutatud boile ei töödelda termiliselt, ei sisalda endas konservante. Peamiseks plussiks on kiirema toimega, kuid samas on tundlikumad väikeste kalade rünnakutele. Kobraga on neid raskem heita. Ülessulanutena on nende kasutusaeg lühike.

Boilide koostis

Põhibaasi moodustavad soja, manna ja maisijahu, kalajahu, mereandide jahu, jahvatatud seemned. Lisaks veel mitmesuguseid aromatisaatoreid, magustajaid, atraktante jne.

Manna ja soja 50/50

Nendega koos teravalõhnalised puuvilja aromatisaatorid, karp reageerib nendele kiiresti. Koostises süsivesikud, taimne valk ja mingil määral munadest loomset valku. Kiiretoimelised ja atraktiivsed söödad, millede efektiivsus avaldub eriti hästi lühisessioonidel ja tundmatutel veekogudel. Pikemaajaliselt tänu madalale toiteväärtusele nende efektiivsus väheneb, aitab aroomi vahetamine. Toiteväärtuse suurendamiseks lisatakse maisijahu, mille koostises on rohkem taimset valku ja piimaproteiini. Tänu tihedale struktuurile lagunevad vees suhteliselt aeglaselt.

Kalajahu

Loomne valk, mida on kalajahus kuni 60 protsenti on vajalik kalale kasvuks, erinevalt piimaproteiinist on kergemini omastatav, kuid proteiini üledoseerimine võib halvendada seedimist. Lisaks valgule on ka rasvaineid kuni 15 %, kasutatavad aromatisaatorid on üldiselt pahalõhnalised. Tänu oma poorsemale koostisele lagunevad vees suhteliselt ruttu, mistõttu on ka püük vooluveekogudes raskendatud. Segu parandamiseks lisatakse piimaproteiini või jahvatatud seemneid.

Seemnesegu

Boilide koostises on palju rasvu, valke ja taimseid proteiine. Kõrge energeetilise väärtusega boilid. Struktuurilt on poorsed, mistõttu toime on küllaltki kiire, kuid kuna loomsed valgud puuduvad, siis aja jooksul efektiivsus väheneb. Efektiivuse parandamiseks lisatakse baassegusse piimaproteiine või kalajahu. Võib kasutada teravate puuvilja aromatisaatoritega.

Erisegudena kasutatakse veel kalleid segusid piima- ja munaproteiini baasil, kus valgusisaldus võib olla kuni 70%.

Spetsiaalselt  valgeamuuri püüdmiseks lisatakse sojajahu, tiigerpähkli, kanepiseemnete segule jahvatatud veetaimi ja kasutatakse taimelõhnalisi aromatisaatoreid.

Ujuvate boilide segud.

Segud naturaalsetest aktiivsetest ainetest, nagu betaiin, maksaekstrakt, jõekarbid jne. Sellistest ainetest sööt on võimeline huvi äratama isegi kõige mitteaktiivsemal kalal. Boile ei keedeta, vaid kuivatatakse. Boile on võimalik valmistada veekogu ääras, lisades kuivale segule vedelaid naturaalseid atraktante ilma munadeta. Vette sattudes hakkab sööt koheselt aroome eritama, kuna keetmisel moodustuv koorik puudub. Nende boilide omahind on kõrge, kuid arvestades, et neid kulub ainult juusele ja mõnikord PVA stringile, siis ei ole see niivõrd kriitiline.

Boilide suurus.

Üldiselt on boilid vahemikus 6-30 mm. Väikeste boilide eeliseks on, et nad ei hirmuta ettevaatlikku kala. Madalal temperatuuril või kuumal suveajal hapniku vähesuse korral võivad olla tulemuslikud. Neid on võimalik kaugemale rakendusega heita, et oleks vastupidavamad väikeste kalade rünnakule, siis võib neid juusele mitu asetada. Söödaplatsil on sama kaalukoguse korral nendega kaetud suurem pindala.

Puudused

Olles efektiivne toit äratab ka kõigi teiste kalade tähelepanu, kes ei söö ainult platsi tühjaks vaid pahatihti satuvad ka konksu otsa. Trofeeküttidele on selline kõrvalsaak muidugi tüliks- jäiga varustusega ei ole neid tunda, öösel on täpne uuestiheitmine raskendatud, liigne müra jne. Ööks on muidugi võimalik asendada suurema söödaga. Kobraga söötes ei lenda väikesed boilid kaugele. Kui ise boile valmistada, siis on neid raskem valmistada, kuna taigen peab olema elastsem.

Suurte boilide eelised

On kindlamad väikeste kalade rünnakute suhtes, püsivad kauem juusel, vähem mittesoovitavaid võtte. Neid on võimalik kobraga kaugemale heita ja ka valmistada on kergem.

Puudused

Ettevaatlik kala suhtub neisse kahtlusega, juusel ei ole võimalik niivõrd kaugele heita. Kala saab neist kiiremini söönuks, platsil on neid vähem sama koguse väikestega võrreldes. Keetmise aeg on pikem, kasulikke aineid eraldub rohkem vette ja ikka küpsevad ebaühtlaselt, koorik on tugevam, mistõttu atraktandid ei eraldu niivõrd aktiivselt. Efektiivsuse parandamiseks kasutatakse boilide lõikumist.

Kuju

Tänapäeval on kasutusel nii pallikujulised kui ka piklikud boilid. Ümmargustel boilidel on parem aerodünaamika, neid saab kobraga heita. Piklikud võeti kasutusele kala petmiseks tugeva pressinguga veekogudel, kus nad hakkasid neid vältima. Piklikke boile on võimalik juusele asetada nii pikku kui ristipidi.

Ujuvus

Põhiliselt on kasutusel uppuvad boilid, kuna karpkala on põhjatoiduline. Neid kasutatakse nii juusel kui ka sissesöötmisel. Ujuvad leiavad kasutamist taimestikuga kaetud põhjal ja kala meelitamiseks oludes, kus ta aktiivselt ei toitu, vaid asetseb keskmistes kihtides. Kala haakimine on raskendatud ja üldiselt on saagiks väiksemad kalad, kuna suurem on kahtlustavam ujuva sööda suhtes.

Peamiselt leiab karbipüüdjate poolt kasutust neutraalne sööt- ei upu mudasse ja kalal on teda kergem haarata. Kuna sellise boili valmistamine on pea võimatu, siis kasutatakse uppuvast ja ujuvast boilist kombineeritud sööta.

Vees lahutumise aeg

Vees lahustumise aeg sõltub keetmise ajast, boili suurusest ja koostisest. Mida suuremad osised ja poorsem, seda kiiremini laguneb, vastavalt ka pikem keetmise aeg tekitab tugevama kooriku mis pikendab lahustumise aega. Viimasel ajal on populaarsed ka nn. tolmlevad boilid, mida ei keedeta vaid kuivatatakse. Väga atraktiivsed boilid, mis kiiresti ja aktiivselt eraldavad osiseid. Miinuseks on neil samas kiire suuruse vähenemine sõltuvalt veetemperatuurist, veevoolu kiirusest ja väikeste kalade aktiivsusest. Võib ju õngi sagedasti ümber heita, kuid samas on see meie metsikutel veekogudel liigse müra tekitamine ja kalade hirmutamine.

HEAD VANA AASTA LÕPPU JA EDUKAT UUT AASTAT!

Karpkala püügiolud

Rod Simson

http://www.carpfishinguk.co.uk/articles.htm?view:

Käesoleva artikli puhul tuleb arvestada kirjutaja asukohta, mistõttu mõiste talv erineb meie omast. Mõõtühikud on teisendatud SI süsteemi.

Kuidas me igatseme tagasi neid suviseid päevi, mil jälgides vees kulgevaid karpkalu, tappes sääski ja päikesekiired peegelduvad veepinnal. Lämbetel suvepäevadel unistades lonksust viskist, et jahutada kõrbevat ihu, mil tingimused ei soosi aktiivset tegevust. Naastes reaalsusesse, nüüd külmal hooajal on suvesoojus jäänud meist kuu kaugusele. Käesolevas artiklis selgitan ma oma järeldusi karbipüügi lemmik ilmaoludest.

  Meteoroloogia on niivõrd määrav ja mõjutab otsuse langetamist- tuule suund aitab meil oletatava kala paiknemise. Kui karpkala asetseb pindmistes kihtides, siis tuleb püügil käituda vastavalt. Ilmaolud mõjutavad tugevalt kala käitumist, kuid kas me piisaval määral arvestame nendega? Jälgides ilmaolusid ja kalastades soodsatel tingimustel teie saagikus tõenäoliselt suureneb. Ilm ei muutu ainult aasta piires, vaid ka ööpäeva lõikes on soodsamad ja mitte niivõrd head hetked. Ma järeldan, et nüüd paljud väidavad- täiskohaga töötades ei ole võimalik sobilikku aega valida. Täielik hõivatus tähendab, et enamus on sunnitud arvestama puhkepäevadega ja on vähetõenäoline, et see aeg ühtub soodsaimate oludega.

  Mina tavaliselt lähen kalale laupäeva õhtul ja lõpetan hommikul enne tööd. Elan tunnise sõidu kaugusel oma tvapärasest püügikohast, kuid vahemaa ei ole mul probleemiks ja ma teen väljasõidu, kui tunnen, et ilm on soodne ja võtuvõimalused suured.

  Miljoni dollari küsimus- millised on need ideaalsed tingimused?

Aastate jooksul, jälgides ilmaolusid ja tuginedes ilmaprognoosidele, võin väita, et tihti on mul õigus. Kuigi oli juhuseid, kus ilmaolud olid ideaalsed, karpkala aga arvas teisiti. Kuid ikkagi, kas minul või teistel kalstajatel õnnestus ta tabada.

Minu eesmärgiks ei ole teile dikteerida, mida teha, vaid esitada oma nägemus. Kui ma oskaks ennustada parimat võtuaega, siis uskuge, ma müüksin seda informatsiooni. Minu arvates on soodsaimad tungimused suvisel ajal- soe, kergelt tuuline madalrõhkkond, pilvine ilm võimaliku äiksesega. Just sellised tingimused olid meie hiljutise väljasõidu ajal Mayflower tiigil. Saagiks oli üle 50 kala kaaluga üle 19 kg. Tingimused ei olnud kaugeltki sellised, nagu me eelnevalt lootsime. Emake loodus ei soosinud minu kalapüüki ja pidevalt väljendas oma rahulolematust äikese ja madalate vihmapilvede abil. Sellistes rasketes oludes tuli meil püüda ja me tegime seda. Enamus kalastamisaega  toimus muutuvates ilmaoludes. On rida tegureid, mida jälgivad karbipüüdjad: tuule suund, tuule kiirus, temperatuur, tsüklonid ja antitsüklonid. Kõik see mõjutab karpkala käitumist, mõni tegur rohkem, mõni vähem. Minu isiklik interpretatsioon „õigetest“ tingimustest on välja toodud allpool, kuid arvestage sellega, et karpkala ei käitu alati „raamatu“ järgi.

   Kõrgrõhkkond

Leitakse, et kõrgrõhkkond ja tuulevaikus tekitab palava ilma suvel ja külma talvel, kogenud kalastajad nõustuvad sellega, et need ei ole parimad tingimused kalastamiseks. Kuuma ja tuulevaikse ilmaga paikneb karp tavaliselt veekogu pindmistes kihtides, et seal „päevitada“. Sooja ja külma vee kokkupuutekohas on vahekoht, kus vee temperatuur muutub järsult, mida nimetatakse termokliiniks. See mängib tähtsat rolli veeasukate käitumises, segunemata veemassides ( ülemise sooja vee kihid alumise külma veega kihiga)  moodustuvad erinevad keskkonnad. Isiklikult tunnetasin termokliini, sukeldudes akvalangiga ühte sügavasse Hollandi järve. Sooja vee vahetumine külma vastu ei olnud ühtlane, nagu arvasin. Umbes 2m veepinnast oli vesi soe, seejärel oli selgelt tajutav piir erinevate veekihtide vahel, isegi niivõrd selge, et oleks võinud mõõdulindiga mõõta.

  Öö jooksul veetemperatuur langeb ja kala liigub sügavamale, soojematesse võrreldes pindmiste jahtuvate kihtidega. Niipea, kui päike hakkab vett soojendama järgmisel hommikul, siis karpkala pöördub tagasi pindmistesse kihtidesse. Ilmselt seetõttu on zigrig efektiivsem päevasel ajal. Ma ei väida, et zig ei toimi öösel, kuid minu kogemused näitavad, et rakendus on tõhusam, kui päike on vee soojendanud ja kala tõuseb pindmistesse kihtidesse. Karbil on komme aktiivselt toituda, kui kõrgrõhule lisandub paras tuul, nendes oludes suurel territooriumil kala tavaliselt järgib tuult, st. enamus kala asetseb tuulisel küljel.

  Talvel kõrgrõhkkonnaga on kõige külmemad ööd tuulevaiksed. Kui kõrgrõhkkond püsib mitu päeva, siis võib vee temperatuur langeda nii madalale, et tekib jäätumine. Arvestades seda olen valivam tingimuste suhtes lühikestel talvepäevadel ja eelistan kalastada madalrõhkkonnaga. Madalrõhkkond talvel tähendab tavaliselt soojemaid, tuulisemaid ja niiskemaid päevi ja arvestades eelnevaid tulemusi on heaks indikaatoriks sellest, et kala toitub.

  Paljud ei nõustu minuga, kuid ma vaataks huviga veealuseid võtteid talvekuudel erinevate ilmaolude korral ( märgiks, et hea idee DVD jaoks), olen veendunud, et palju saaks selgemaks. Arvan, et näeksime tunduvalt passivsemat ja liikumatumat karpkala veekogu keskkihtides, kui oskame ette kujutada. Talvel väheneb erinevus päevase ja öise temperatuuri vahel. Harva on ta üle 8 kraadi, samas kui suvel võib vahe olla üle 20 kraadi. Seoses sellega ei liigu karpkala niivõrd sügavale, vaid eelistab olla mugavamas-soojemas veekihis. Antitsüklonid ja madalrõhkkonnad „õigel“ aastaajal kindlustavad parima saagi. Siin ei tohiks erimeelsusi tekkida, seda enam, et aruanded Carp Talk`is kinnitavad seda. Aegajalt loen viimaseid püügiaruandeid lehekülje chat`is ja nad on heaks indikaatoriks soodsate tingimuste kohta. Olen märganud, et head püügitulemused on paraja tuulega madalrõhkkonnas. Need andmed seostatutena minu vaatlustega, viivad järeldusele, et nendel tingimustel on parim saak. Olen selles niivõrd veendunud, et sarnase ilmaennustuse korral lähen külmkappi Maple 8 boilide järele.

Talvel madalrõhkkonna frondid võivad tuua külmad vihmad ja isegi lund, mistõttu veetemperatuur võib järsult langeda, mis omakorda mõjutab kalade käitumist. Soe talv võib anda vastupidise efekti veetemperatuuri tõusu tõttu pindmistes kihtides. Vaatamata erinevatele arvamustele nõustuvad kõik sellega, et pikaajalised stabiilsed ilmaolud on talvekuudel soodsad. Nõustun osaliselt sellega, kuid eelistan edelatuuli pikkadele perioodidele madala temeperatuuri ja kõrge rõhuga.

    Püügitingimuste prognoos.

„Õiged“ tingimused on teile kalastamisel abiks. Järgides ilmateadet ja arvestades soodsamat aega, kujunevad minu kalalkäigud edukamaks, kui oleks kalastanud eelnevalt planeeritud ajal, nt. igal puhkepäeval. Muidugi, iga kalalkäik ei ole edukas, kuid rääkides üldiselt kasvab tõenäosus tunduvalt, olgugi, et tegemist näiteks ühe ööga enne tööpäeva.

  Ilmateade 24 tundi- parim orientiir ja kõigi arvamuste kiuste on piisavalt täpne. Sarnane ennustus annab teile infot tuule suuna ja tugevuse kohta, temperatuuri ja õhurõhu andmed. Kui ilmateade ennustab „vajalikku“ tuult, siis tihti ma valmistun kalastamiseks, mida lähemal on isobaarid üksteisele, seda parem. Peale vaikuseperioodi sellised tingimused tihti kutsuvad esile karpkala liikumise.

  Ilmateade.

Ei kavatse laskuda üksikasjadesse, kuidas lugeda ilmateadet, kuid selleks, et te taipaksite millele tähelepanu pöörata, teen lühiülevaate.  Isobaarid- samarõhujooned mida graafiliselt kujutatakse poolkaartena. Mida lähemal nad üksteisele on, seda tugevam on tuul. Rõhunäidud on märgitud nagu max. ja min. väärtused nooltega, mis näitavad, kust tuul puhub. Õhurõhu muutus tähendab tihti ilma muutumist. Õhurõhu tõus ennustab selget ilma, rõhu langus räägib tormisemast ilmast. Nii sünnib seetõttu, et langev rõhk tähendab lähenevat tsüklonit, mis kannab endas pilvi ja vihma. Tõusev rõhk tähendab lähenevat antitsüklonit või kõrgrõhusüsteemi, mis toob selget ilma. Selleks, et jälgida õhurõhku on mul kodus baromeeter ja tihti orienteerun ma tema järgi, millal on kalastamiseks sobilik aeg.

  Kui prognoos on selge, siis võite te kasutada saadud infot ilmaolude kohta konkreetsel järvel, meenutage kui edukas oli kalalkäik sarnase ilmaga möödunud korral. Kalastajad, kes kalastavad mitmeid aastaid ühel järvel määravad intuitiivselt kala paiknemise erinevate ilmaolude korral.

  Pikaajaline prognoos on kasulik pikkadeks sessioonideks. Mäletan, jõudes Prantsusmaal 24 ha pindalaga järvele ja vesteldes seal Hollandi kalastajatega, kes pakkisid asju ja asutasid ärasõidule pärast edukat nädalast püügiretke. Tuul puhus nende kaldasse ja eelnenud nädalal oli tuul ajanud kaldasse palju kalu. Mina otsustasin püüda vastaskaldal, kuna pikaajaline prognoos ennustas tuulesuuna muutust 180 kraadi järgmisel päeval. Lähtudes sellest infost otsustasin püstitada oma telgi vastaskaldale, just sinna, kuhu ennustuse järgi pidi tuul pöörduma. Esimene öö möödus rahulikult, kuid hommikul tuul valjenes ja suunda muutes ajas kalad sellelt kaldalt, kus nad asetsesid eelneval nädalal sinna, kus paiknesin mina. Tulemuseks oli karp 19 kg. Niiviisi aitas ilmaennustus mul asetseda õigele kohale. Kiire otsing internetis väljastab palju saite, kust on võimalik leida nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi ilmaprognoose ja ma soovitan teil neid enne pikaajalisi väljasõite  välja trükkida.

Eeldatavad tingimused karbipüügil jahedal perioodil.

Väga raske on ennustada talviseid püügitingimusi ja võib olla teistel autoritel õnnestub see paremini, kuid minu vaatlustulemused on järgnevad.

Selge, tuulevaikne, külm- raske ütelda, kuid tulemused ei ole head, ehkki mitmetel juhtudel karpkala aktiivsus kinnitab vastupidist.

Külm, udu- halvimad tulemused, meenub ainult mõni üksik püügisessioon 23 aasta jooksul, mil ma karbipüügiga tegelen.

Pilvine, jahe tuul- raske kommenteerida, kuid mitte väga head tingimused, eriti idatuule korral.

Pilvine, soe tuul- möödunud talvehooajani pidasin neid olusid ideaalseteks.

Pilvine, lumepilved- vastuvõetavad talveolud, eriti, kui õhutemperatuur tõuseb.

Vahelduv pilvisus, soe edelatuul- head väljavaated talviseks võtuks, sellise ilmaga võite mind leida veekogu kaldalt.

  Eeldatavad tingimused soojal perioodil.

Alljärgnevad tingimused ei ole absoluutne tõde, kuna karpkalal on omadus näkata siis, kui me seda kõige vähem ootame. Need on soovitused ja ainult soovitused.

Palav vaikne ilm vahelduva tuulega- tavaliselt ei ole sobilik püügiks põhjalt, võtt toimub tavalislet kas hommikul või õhtul.

Palavad päikeselised päevad paraja tuulega- vesi on enam rikastatud hapnikuga, mis võib anda häid tulemusi, eriti, kui eelnevad päevad olid tuulevaiksed.

Soojad tuuled, vahelduv pilvisus, säbru lainetel- head ja isegi väga head tingimused, eriti tuulepealsel kaldal.

Vahelduvad vihmapilved, kohatine äike, paras tuul- vaimustav, mitmed mu parimad saagid just sarnaste ilmadega.

Pilvine, mõõdukas tuul ja vahelduvad paduvihmahood- võivad anda hea tulemuse õigel aastaajal.

Pidev vihm- mitte just parimad olud.

Täielikult pilvedega kaetud taevas ja tibutav vihm- tingimused headest kuni väga headeni.

   Lõpetuseks.

Kogu eelpooltoodu on ainult soovituslik. Kõige sagedamini karpkala võtab natukene enne madalrõhkkonda, selle ajal ja lõpus. Ilmselgelt paljud Euroopa järved „reageerivad“ hästi madalrõhkkonnale, eriti kui sellele lisanduvad äikesepilved tuulega. Kui ilmaolud on „õiged“, siis järgmisel nädalal fotod paljudest Euroopa järvede karpkaladest kaunistavad Carp Talk`i- kas kokkusattumus või „õigete“ ilmaolude tulemus? Üha enam pakuvad mulle huvi kuufaasid ja läbi lugedes mõned Tim Paisley kommentaarid sel teemal, pean nõustuma, et soodsad ilmaolud kombinatsioonis“õige“ kuufaasiga tagavad parimad saagid. Püüan enam tähelepanu osutada kuu faaside jälgimisele, kuna arvan, et senini on meil veel liiga vähe andmeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber selle teooria, kuigi miski minus arvab, et seal peitub iva. Ainult aeg ja faktiline materjal võivad meile tõestada, mis mõjutab karpkala käitumist kõige rohkem. Tänu veealustele võtetele ja teaduslikele uuringutele saame me iga päevaga üha rohkem teada kalade käitumisest. Minu hiljutine saak 50 karbist ( 14 neist  14-18 kg vahel) Prantsusmaal räägib sellest, kui tähtis on jälgida ilmaolusid. Siit moraal: kalastage oma rõõmuks niipalju, kui soovite, kuid püüdke seejuures talletada tingimused, millistel oli parim tulemus. Ilm on tähtis- kasutage seda kui eelist.

Sügisene karp

Panime kokku ühe videokese sügisest, sest igatsus on juba kalale minna ;)
Siin blogi jutuke selle püügi kohta: http://minikalastaja.blogspot.com/2014/10/aastad-pole-vennad.html