Karpkala kevadel.

Kuna Kuuse taadi ennustuse järgi meil sel aastal talve ei tulegi, vaid peagi on kevad saabumas, siis mida arvavad juhtivad karpkalapüügi spetsialistid kala varakevadisest käitumisest.

http://www.carpology.net/articles/features/what-has-the-biggest-effect-on-carp-as-they-wake-up-from-winter

Mis mõjutab enam karpkala ärkamist peale talvist uinakut? Päeva pikenemine või ilma soojenemine?

Kuus Carpology parimat kalastajat avaldavad oma arvamust.

Shaun Harrison

Ma olen veendunud, et päeva pikenemine avaldab olulisemat ja suuremat mõju, kui mistahes muud tegurid, kaasa arvatud ilm. Ilmselgelt on karpkala külmavereline ja tema ainevahetus oleneb vee temperatuurist. Kuid ma olen märganud, et kalad elavnevad päeva pikenedes. Nende aktiivsus suureneb enam kui lühikestel talvepäevadel, kuigi vee temeratuur on sama. Külmal talvehooajal karpkala toitub harva ja väheaktiivselt, kuid alates märtsi teisest nädalast kala elavneb ja satub ka konksu otsa. Huvitav on, et sõltumata ilmast on kala ühtmoodi aktiivne. Ma olen veendunud, et seda põhjustab pikem päev. Vastupidine toimub aasta lõpus, kui päevad muutuvad lühemaks. Möödunud aastal oli küllaltki mahe talv, kuid karpkala see ei mõjutanud, ta käitus ikka talviselt.

Rob Hughes

Paljugi mõjutab karpkala tegutsemist, kuid vaieldamatult valgus mõjutab enim kala aktiivsust hilistalvel. Päike tõuseb kõrgemale, tema kiirgus tugevneb, mistõttu päikesekiired tungivad sügavamale läbi vee, mis võib käivitada karpkala loodusliku tsükli. Soojus võib mõjutada kala paiknemist, kuid ei maksa ära unustada, et vee soojenemine võtab kauem aega, kui õhu soojenemine. Nimelt valgus äratab putukad ja käivitab toitumisahela. Päikese aasta võib jagada neljaks: kui päevad on lühimad ja pikimad ning võrdsed jaod. Kevadine pööripäev langeb 20. märtsile, kui päev ja öö on ühepikkused. Muideks, see on üks kahest korrast, mil päike tõuseb täpselt idast. Pärast seda päev pikeneb jõudsalt, mis muudab järsult kogu elava käitumist.

Dave Ellyott

Ma usun, et päeva pikkus mõjutab kala aktiivsust enam, kui vee temperatuur. Vesi soojeneb ju aeglasemalt. Märtsis ja aprillis on öökülmasid, kuid vaatamata sellele karpkala elutegevus aktiviseerub. Ilmselgelt ka vee temperatuur omab tähtsust kala aktiivsusele, kuna on teada, et suurtes veekogudes, kus vesi soojeneb aeglasemalt ärkavad kalad hiljem. Kuid ma arvan, et päeva pikenemine on peamine tegur karpkala aktiivsuse suurenemisel. Päeva pikenedes toimub toiteallikate uuenemine nendele kaladele ja see protsess on pöördeline kala toitumisel. Väga huvitav on kevadel jälgida, kuidas karbid hüppavad veest välja kinnikasvanud ja risustes kohtades vabanemaks parasiitidest. Madalaveelised alad saavad rohkem päikest ja just sinna suunduvad kalad toituma.

Lewis Reed

Nagu temperatuur nii ka valgustatus mõjutavad karpkala käitumist- need on omavahel seotud tegurid. Teisisõnu, mida madalam temperatuur, seda väheaktiivsem kala. Päeva pikenedes päikesekiirte langemisnurk suureneb, mistõttu tungib rohkem valgust veesügavusse, selle asemel, et peegelduda pinnalt. Sel perioodil reageerib kala aktiivsemalt temperatuuri tõusule. Hapnikutase vees tõenäoliselt mõjutab vähem kala käitumist külma veega, kuna teda on selles niikuinii rohkem kui soojas vees. Ükskõik missugune ei oleks kevadel ilm: vaiksed päiksesepaistelised päevad pilviste öödega või tuulised päevad- kõik soodustab kala aktiivsuse kasvu.

Kevin Nash

Varasemates artiklites ja DVD-del olen maininud, et karpkala ärkamine ühtub laukapuu õitsemisega. Neile, kes ei tunne antud taime, seletan: see on põõsas, millel valged õied puhkevad enne lehti. Ei ole kunagi täheldanud, et see taim puhkeks õide enne kui päev ja öö võrdsustuvad. Minu jaoks on see märk looduse ärkamisest, aga toimub see siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. On ütlematagi selge, et mida pikem päev, seda enam maa soojeneb. Minu vaatepunktist nimelt valgus mõjutab karpkala ärkamist. Temperatuur mängib ka oma osa, kuna külmemal kevadel puhkeb laukapuu hiljem õide.

Simon Crow

Väga raske ütelda,mis mõjutab karpkala käitumist rohkem, kas temperatuur või valgus. Tõenäoliselt nii üks kui teine mõjutavad tema käitumist. Karpkala käitumist mõjutab palju tegureid, kalad kahes üsna lähestikku asetsevas järves võivad käituda täiesti erinevalt. Üldisest vaatenurgast ja oma pikaajalisest kogemusest sadadel järvedel lähtudes on mõned kinnitunud reeglid, milliseid võib julgelt järgida. Mida väiksem ja lõunapoolsem veekogu, seda kiiremini seal karpkalad ärkavad. Märtsi keskel lõunas karpkala aktiivsus on märgatav, põhjapool toimub see mõni nädal hiljem. Igal aastal umbes samal ajal hakkab kala aktiivselt toituma ja see kestab umbes 10 nädalat. Ei ilm ega pikaleveninud talv ei mõjuta kala aktiivsust sel perioodil. Võite selles veenduda lehitsedes CarpTalk`i eelnevaid väljalaskeid. Te võite ka ise aja välja arvutada, selleks lihtsalt vaadake millal et eelneval aastal hakkasite kala saama ja võite samal ajal ka sel aastal kalale minna.