Nashilt uus film saadaval.

Vanematele, kellel inglise keelega probleeme on ka venekeelsed subtiitrid.  http://www.youtube.com/watch?v=CSshpyZQNvw&list=UUaULe1cc4jCQ6ZzUrDY81Sg

Oodates

Ilm on külm, kuid päike juba soojendab, ei ole enam kaua aega jäänud oodata.
https://www.youtube.com/watch?v=Y2q1v4JAr2c&list=UUaY9XlY8IV6BG1QAPEsLFDw

Üksikasjalikult lipsurakendustest uppuvatele söötadele. III osa

Oleg Pevnev

Käesolev artikkel on tõlgitud

Arnold Tammemägi poolt

ja avaldatud autori loal.

Soovitused lipsude valmistamisel

1.    selleks, et minimeerida lipsumaterjali vigastumisohtu konksusilma juures, siis sõlmeta sõlme sõlmimisel alustage lipsumaterjali pealemässimist konksusilma tervelt poolelt.

2.    Punutud materjalide kasutamisel on soovitav sõlmeta sõlm konksul liimiga fikseerida. Sellega väldime sõlme keerdumist konksul ja tagame juuse väljumise konksu seljalt. Monofiilsest materjalist sõlmi ei ole soovitav liimiga fikseerida.

3.    Liiga lühike juus põhjustab äraminekute suurenemist. Veendumaks selles, et juus on piisava pikkusega, viige läbi järgnev katse. Ühe käega võtke konksusilmast ja teisega boilist, kui nüüd pingutatud juust liigutada piki konksu, siis peaks suvalises asendis vahemaa boili ja konksu vahel olema mitte alla 2mm.

4.    Valgeamuur ei oma sellist torujat suud nagu karpkala, mistõttu ta haarab sööta teisiti- ta ei ime sööta sisse, vaid haarab mokkadega. Oma suu erinevuse tõttu, mis ei ole ette nähtud põhjalt sööda haaramiseks, peab amuur põhjalt sööda haaramiseks asetuma vertikaalasendisse. Seetõttu valgeamuuri edukaks püügiks peab juuse pikkus olema lühem, kui karpkala püügil, st. sööt juusel peab peaaegu puutuma konksukaart.

5.    Selleks, et sõlmida vajaliku pikkusega juus, on mugav kasutada spetsiaalset šablooni, mille abil on lihtne määrata juuse pikkus (konksukaarest kuni stoppersõlmeni) vastavalt kasutatava sööda suurusele.

6.    Selleks, et lipsud oleksid võimalikult ühesugused on parem neid sõlmida elementide kaupa (selliselt käitudes on lisaks kvaliteedile ka oluline ajavõit). Alguses mõõdame vajaliku koguse lipsumaterjalist toorikuid, seejärel sõlmime kõigile stoppersõlmed, siis seome konksud jne.

7.    Selleks, et säästa aega lipsude valmistamisel (eriti võistlustel) on kasulik silikoontorukestest tükid 1.5-2 mm juuse fikseerimiseks konksul eelnevalt valmis lõigata ja hoida neid eraldi karbis.

8.    Sõlmede pingutamisel kasutage selleks ettenähtud abivahendeid. Sellega säästate oma käsi, kuna sõlme pingutamisel juhuslikult lahtipääsenud konks võib põhjustada tõsise trauma.

9.    Et pehmete lipsumaterjalidega oleks meeldiv töötada, ostke spetsiaalsed käärid materjali lõikamiseks. Et käärid kestaksid kaua teravad, ärge kasutage neid muul otstarbel.

10.                       Monofiilseid materjale ja leadcore tinasüdamikke on kõige mugavam lõigata maniküürnäpitsate abil.

11.                       Enne konksu sõlmimist kontrollige alati tema teravust. Muidu on lisaks ajakaole mittekvaliteetse lipsu sõlmimisel ka raisatud lipsumaterjal.

12.                       Kui sisestate silikoontorukest konksule, siis tehke seda lipsumaterjali otsal, kuna siis on võimalik vigastatud lipsuosa peale sõlmimist ära lõigata. Juhul kui seda teha lipsu keskel, siis tuleb see vigastamisel ära visata.

13.                       Selleks, et leida vajalik lips mitmete lipsuhoidjas olevate lipsude seast on mugav, kui kasutada eritüübiliste lipsude eristamiseks erivärvilisi nööpnõelu.

Lõpetades uppuvate söötadega lipsurakenduste käsitluse, soovin lühidalt peatuda mõnedel lipsude valmistamise ja kasutamise iseärasustel.

Täielikult pehmest punutud materjalist lips.

Sellised lipsud on sobilikud aktiivse kala korral, kes haarab sööta liikudes. Standardpikkus kõva põhja korral on umbes 15 cm. Pehmel põhjal ja kui oodatavad kalad on kõrge kehakujuga, siis on soovitav lipsu pikendada 20-25 cm, mõningatel juhtudel rohkemgi. Tugevas vooluvees püüdes võib efektiivseks lipsu pikkuseks olla kuni 50 cm.

Pehmete lipsude eeliseks võib lugeda lihtsat konstruktsiooni, kergesti valmistatavust ja vees käitumise ettearvatavuse. Puuduseks on keerdumine pealiini ümber, mille vältimiseks tuleb kasutada PVA materjale. Peale selle tuleb lipsud eelpoolkirjeldatud viisidel põhjale suruda. Juuse asendi fikseerimiseks konksul (rõngas või toruke), samuti ka termokahaneva toru kasutamine sõltub kalastaja individuaalsetest eelistustest. Isiklikult arvan, et aktiivse kala korral, mida lihtsam on lipsu ehitus, seda kindlam. Seetõttu  minu valik: suure kaarega sissepoole pööratud teravikuga ja lühikese säärega tüüpiline karbikonks, juuse fikseerimiseks silikoontorukene. Termokahanevat toru ei kasuta. Kui püügiolud nõuavad paksu-tugeva lipsumaterjali kasutamist, mis ei oma piisavat elastsust, siis sööda esitlemine võib jääda ebaloomulikuks. Sel juhul on vajalik lipsukonstruktsiooni täiendamine, valmistades juuse peenemast ja pehmemast materjalist.

Selleks käitume alljärgnevalt:

1.Sõlmime poolil pehmest lipsumaterjalist aasa boili stoperdamiseks.

2.Lõikame  sealt umbes 10 cm pikkuse tüki.

3.Kinnitame juuse silikoonstopperiga konksule ja seadistame vajaliku pikkuse.

4.Veame juusematerjali läbi konksusilma ja teiselt poolt piki konksusäärt.

5.Jäiga lipsumaterjali veame samuti läbi konksusilma ja sõlmime sõlmeta sõlme juusematerjali peale, seejuures tuleb jälgida, et juus kulgeks konksusäärel konksuteraviku vastasküljel.

6.Pingutame sõlme ja fikseerime liimiga.

7.Pärast liimi kuivamist lõikame mõlema materjali liigse osa ära võimalikult sõlme lähedalt.

Täielikult jäigast monofiilsest materjalist lips.

Nende lipsude kasutusvaldkond hõlmab püüki kõval põhjal aktiivse, kuid ettevaatliku kala puhul, kes haarab sööta paigal püsides.

Selliste lipsude puudused on samas nende plussid. Ühest küljest kala (isegi väga kogenud ja kaval) praktiliselt ei saa välja sülitada sööta, mis asetseb jäigal lipsul (sealhulgas juus) ilma konksu haakumiseta. Sellised lipsud ei vaja täiendavat põhjale surumist ja kui nad on valmistatud fluorkarbonist, siis omavad väga häid maskeerumisomadusi. Peale selle on tõenäosus lipsu keerdumiseks ümber pealiini nullilähedane.  Teisest küljest, sööda esitlus täielikult jäigal lipsul jätab soovida- kala ei saa sööta haarata suvalisest küljest lähenedes. Sellised lipsud on vähesobivad kasutamiseks mudasel põhjal, väljaarvatud lühike lips helicopter rakendusel.

Jäik lips eeldab liigendühenduse kasutamist leadcore liitumiskohas, sellepärast tuleb eelistada lisarõngaga pöörlaid tavaliste asemel. Jäikade lipsude valmistamisel fluorkarbonist on rida iseärasusi, mis on põhjustatud materjali füüsikalistest omadustest. Esiteks, et vältida kriitilist monofiilse materjali murdmist konksusilma juures, mis vähendab olulisel määral materjali tugevust on soovitav kasutada väljapoole painutatud silmadega konksusid, äärmisel juhul sirge silmaga, kuid mitte mingil juhul sissepööratud silmaga konksusid.

Teiseks, fluorkarbon on kapriisne sõlmede suhtes. Töös fluorkarboniga on soovitav selliste üldlevinud sõlmede nagu Grinner ja Flaami sõlm (kaheksa) asemel kasutada  vastavalt Palomar ja Rapala.

Grinner sõlmega lipsu kinnitamiseks pöörlale peab leadcore shockleaderist eraldama, mis nõuab omajagu aega. Mugavam on sõlmida lips lõksule või kasutada Rapala sõlme. 

 Iga sõlme sõlmimisel monofiilsest materjalist tuleb teda enne pingutamist tugevasti niisutada, vastasel korral võib materjal ülekuumeneda, mis vähendab vastupidavust.

Kolmandaks, peale lipsu valmistamist peab ta sirgestama. Selleks on vaja teda pingutatud olekus hoida mõned sekundid aurujoas, misjärel lasta samas asendis natukene jahtuda. Et sirgestatud lips ei kaotaks oma kuju on vajalik nende hoidmine lipsuhoidjas. Heade omadustega fluorkarboni toodavad mitmed firmad.

Jäik lips monofiilsest materjalist pehmest materjalist juusega.

Sellisel lipsul on sööda esitlemise ja haaramise parandamiseks juus valmistatud pehmest materjalist. Kuna monofiilsete materjalide kasutamisel ei ole soovitav sõlmi liimida, siis tuleb käituda natukene erinevalt, kui pehmest materjalist lipsu korral.

1. Sõlmime poolil pehmest lipsumaterjalist aasa boili stoperdamiseks.

2.Lõikame  sealt umbes 10 cm pikkuse tüki.

3.Kinnitame juuse silikoonstopperiga konksule ja seadistame vajaliku pikkuse.

4. Veame juusematerjali läbi konksusilma ja sooritame mõned keerud ümber konksusääre, jälgides sealjuures, et juus kulgeks konksuseljalt.

5. Fikseerime keerud liimiga ja pärast kuivamist lõikame liigse osa ära.

6. Sõlmime monofiilsest materjalist tavalise sõlmeta sõlme juusematerjali peale, unustamata niisutamist enne sõlme pingutamist, misjärel lõikame üleliigse ära.

Monofiilsest materjalist lips pöörlaga konksuga.

Selleks, et selline lips käituks optimaalselt on pöörlale sõlmimisel parem kasutada Rapala sõlme. Et tagada lipsu vahetamise kiirus võib siduda lõksule. Sellisel juhul on lipsu kinnitamiseks sobivam lisarõngaga pöörel.

Kombineeritud lips.

Kombineeritud lipsude eeliseks on sööda hea esitlus koostöös heade isehaakumisomadustega, kindlustatuna lisaraskusega pehme-jäiga materjali ühenduskohas. Sellisel lipsul on kolm puudust: suur tõenäosus pealiini ümber keerdumiseks, vähenenud vastupidavus tänu lisasõlmele ja sobimatus mudasele põhjale. Suurem osa lipsust on valmistatud jäigast monofiilsest materjalist (tavaliselt fluorkarbon), väiksem osa konksu juures (tavaliselt 1.5-3 cm) ja juus pehmest punutud materjalist. Sellise lipsu iseärasuseks on sõlm, mis ühendab 2 erinevat materjali. Kasutusel on mitmed erinevad sõlmed, kuid minu arvates on mugavaim Albright.

Sõlm tuleb seejuures liimiga fikseerida, samas vältides liimi sattumist monofiilile. Sõlmele tuleb raskustamiseks kinnitada tinahaavel või kasutada „pehmet tina“. Kui kasutada pika sirge teravikuga konksu, siis võib kasutada termokahanevat toru. Kuna enamus lipsust on jäigast materjalist, siis paremaks esitluseks on sobilikum lisarõngaga pöörel.

Kombineeritud lips lisapöörlaga.

Antud rakendus on minu lemmikuks väheaktiivse ja ettevaatliku kala korral suvalise põhjaga veekogus. Erineva põhja korral on kasutusel erinev materjal, mis moodustab lipsu enamuse. Kõval põhjal on parem kasutada fluorkarboni või kattega jäika lipsumaterjali, mudasel põhjal pehmet punutud materjali. Väiksem osa koos juusega on valmistatud pehmest-elastsest lipsumaterjalist.

Lipsu valmistamisel käitume alljärgnevalt:

1. Sõlmime poolil pehmest lipsumaterjalist aasa boili stoperdamiseks.

2.Lõikame  sealt umbes 10 cm pikkuse tüki.

3.Kinnitame juuse silikoonstopperiga konksule ja seadistame vajaliku pikkuse.

4. Sõlmime sõlmeta sõlme, jälgides seejuures, et juus kulgeks konksuseljalt ja fikseerime selle liimiga.

5. Kinnitame lisarõngaga pöörla sellele kokkutõmbumatu silmusega.

6. Pöörla üksikule rõngale sõlmime teise lipsumaterjali. Kui kasutada punutud materjali, siis suvaline kindel sõlm ( ise kasutan Grinner) ja fikseerida liimiga. Fluorkarboni puhul Palomar, kuid ei fikseeri liimiga, vaid jätame jupi, mille kuumtamisel leegiga moodustame paksenduse, mis garanteerib sõlme püsimise.

7. Punutud materjali korral asetame talle silikoonkoonuse ja sõlmime aasa, mille abil lips kinnitatakse kiirliitmikule. Fluorkarboni korral kinnitõmbumatu aasa abil kinnitame lipsu pöörla lisarõngale Rapala sõlme abil või Grinner sõlme abil lõksule.

8. Selleks, et konksu pöördumise protsessi kiirendada, on soovitav pöörel, mis ühendab lipsu erinevaid materjale, raskustada „pehme tina“ abil.

  Siin sai käsitletud ainult osa mahukast erinevatest lipsurakendustest, mis on välja mõeldud karbipüüdjate poolt uppuvate söötade tarbeks. Sobilikeima lipsu valikul antud tingimustes lähtub iga karbipüüdja oma kogemustest ja isiklikest eelistustest. Oma valikul lähtuge konstruktsiooni lihtsusest, ärge põhjendamatult tehke lipsukonstruktsiooni keeruliseks ja iga muudatuse sooritamisel lipsu konstruktsioonis andke endale aru, milleks see eeldatavasti kasulik on.

Tõlkijana pean mainima, et isiklikult ei nõustu 100% nende artiklite autori kõigi väidetega, samas tunnistades oma väheseid kogemusi antud vallas.  Käesolev artiklite kogumik on samas heaks suunavaks-sundivaks teguriks, mis sunnib meid enam mõtlema oma tegevuse otstarbekuse üle. Täielikult nõustun autori lõppsõnaga- säilitagem kaine mõistus, ei maksa uisapäisa liituda kõigi moevooludega karbirakenduste mitmekesises maailmas. Kõige efektiivsemad on lipsud, milledesse teil on 100% usk, samas ei välista ka eksperimenteerimist, kuid üritage mõista lipsu toimimise mehhaanikat.

Ainsaks vaieldamatuks tõestuseks meie tegevuse õigsusest antud püügioludes on karpkala matil.

Ilusat uut aastat ja karpkala rohket hooaega ;)

Üksikasjalikult lipsurakendustest uppuvatele söötadele. II osa

Oleg Pevnev

Käesolev artikkel on tõlgitud

Arnold Tammemägi poolt

ja avaldatud autori loal.

Käsitleme nüüd lühidalt lipsurakenduse elemente ning nende valiku ja kasutamise kriteeriume.

Konks

Kahtlemata üks tähtsamatest rakenduse elemntidest. Igal kalastajal on oma lemmikkonksud, milliseid usaldab ta täielikult. Minu arvates sobilik konks karbipüügiks peab vastama järgnevatele nõuetele: olema maksimaalselt terav, omama piisavat tugevust, et ei painduks ega murduks suure ja tugeva kala väljakerimisel. Samuti on soovitav, et ta säilitaks oma teravuse võimalikult pika aja vältel. Konksu valikul on määravaks püügitingimused, aga konkreetse mudeli valikul lähtub püüdja isiklikest eelistustest ühe või teise tootja kasuks.

Konksu valides on vaja arvestada järgnevaid tegureid;

1.    Sirge teravikuga konksul on parimad haakumisomadused, sissepööratud teravikuga, aga suudab paremini kinni püsida kala suus väljakerimisel ja säilitab paremini oma teravust kivise ja kõva põhja puhul.

2.     Mida väiksem on konksuteraviku kida, seda paremini tungib ta ihusse, kuid väljakerimisel püsib seal halvemini.

3.    Mida paksem on materjal, millest konks on valmistatud, seda raskem on teda sirgeks painutada, kuid haakumisomadused halvenevad samavõrra.

4.    Teflonkattega konksud tungivad hästi ihusse ja ei läigi, samas nürinevad kiiresti.

5.    Mida pikem on konksu säär, seda sügavamal suus toimub haakumine (juhul, kui muud tegurid on samad).

Selle tõttu on konkreetse mudeli valik alati kompromiss ja tuleb lähtuda prioriteetidest. Näiteks, kui kala on väheaktiivne või muidu ettevaatliku võtuga ja väljakerimisel käitub rahulikult, siis esmatähtis on võtu tõenäosuse suurendamine. Sel juhul on soovitav kasutada teflonkattega sirge teravikuga mikrokidaga konksu ( või hoopis ilma kidata). Kui kala võtab aktiivselt ja väljakerimisel avaldab tugevat vastupanu, siis tuleb erilist tähelepanu osutada konksu tugevusele ja omadustele, mis peavad paremini kala kinni, st. konksuteravik peaks olema sissepoole ja konks varustatud suure kidaga. Püügil rägastikus on esmatähtis konksu tugevus. Kui kaladel on tugevad mokad (mida kohtab tihti seal, kus kalade peatoiduseks on teokarbid) siis paksust materjalist konks ei tungi hästi lihasse.

 Karbipüüdjate seas arutletakse tihti sobiliku konksu ja sööda suuruse seose üle. Antud küsimusele ei ole ühest vastust. Isiklikult arvan, et sellega tuleb teatud määral arvestada, kuid peamine on, et konks ei oleks liiga pisike.  See tähendab, kui kasutada väikese sööda puhul suurt konksu, siis see ei halvenda isehaakumist, vastupidiselt olukorrale, kus suure söödaga on liiga väike konks. Arusaam suurusest on muidugi igal kalamehel erinev, isiklikult lähtun sellistest kriteeriumidest, mis on kajastatud alljärgnevas tabelis.

Konksu vähim suurus, arvestades sööta.

Sööda suurus mm     10 ja väiksem   12-18   20-22   24 ja suurem

Minim. konks                         8                  6          4              2

(Arvestada tuleb ka seda, et erinevatel tootjatel kipub sama numertasiooniga konksu suurus varieeruma.tõlk)

  Lipsumaterjal

Lipsumaterjal peab olema piisavalt tugev. Enamlevinud lipsumaterjalide tugevus jääb vahemikku 15-45 lb. Seejuures võib ühesuguse tugevusega lipsumaterjalide läbimõõt tugevasti erineda.

Isiklikult minule on tähtis rakenduse kõikide elementide vastupidavus ja seetõttu ei kasuta ma kunagi materjali, mille tugevus on alla 25lb.

Püügil raskendatud tingimustel (rägastik, jõekarbid jm. abrasiivne ollus) on tähtis, et lipsumaterjal omaks ka suurt vastupidavust kulumisele. Tunnustatud liidriteks on siin Fox Armadillo ja Kryston Quicksilver.

Küllaltki vastupidav on ka fluorkarbon. Suhteliselt odavat ja heade antiabrasiivsete omadustega materjali toodab Poola Tandem Baits.

Hybraid, mis on punutud dyneema kiududest koos kevlariga, tänu sellele on hybraid vastupidav kulumisele ja tugev.

Antud lipsumaterjali toodetakse kolmes värvitoonis (must, pruun, roheline) ja kahes mõõdus erineva tugevusega 30lb ja 50lb.

Kvaliteetne lipsumaterjal ei tohi eraldada kiudusid, vastasel korral on temaga raske toimetada ja ka vastupidavus kannatab. Püügiks mudasel põhjal, sööda heaks esitlemiseks tuleb eelistada materjale, mis on elastsemad. Nendel tingimustel jäiga kattega ja monofiilsed lipsumaterjalid ei ole hea valik. Kattega lipsumaterjalide puhul, lisaks tugevusel omab tähtsust katte kinnitatus punutud sisule ( ebapiisavalt liimunud kate katkeb üsna ruttu kasutamisel)  ja katte elastsus ( ei tohi katkeda sõlmimisel).

Juuse fikseerimise elemendid

Nagu juba eelpool juba jutuks olnud,  juuse eemaldumise kohas konksust võib kasutada silikoontorukest või metallrõngast. Tõe huvides tuleb mainida, et seda saab määrata ka sõlmeta sõlme sidumisel, mässides vajalik arv keerde konksu säärele. Selline lahendus küll ei ole esteetiliselt nauditav, lipsumaterjali kulu on suurem, haakumisomadused halvenevad, kuna sööda väljasülitamisel ei ole juus võimeline nihkuma.

Spetsiaalseid silikoontorukesi juuse fikseerimiseks pakub enamus karbivarustuse tootjaid. Torukese optimaalne läbimõõt sõltub konksumaterjali ja juusematerjali paksusest, enamus juhtudel on sobilik 0.7-0.75 mm sisediameeter.

Õigesti valitud toruke ei nihku oma kohalt heitel ( kindlalt saab fikseerida PVA materjalide abil) ja ka hiljem rakenduse asetsedes veekogu põhjal, kuid on võimeline nihkuma konksusilma juurde, kui kala sööda suust välja sülitab. Siin tasub ära märkida, et vees on hõõrdumine väiksem ja toruke liigub vabamalt, kui õhus. Mõnikord kala väsitamisel toruke rebeneb. Kui seejuures konks on säilitanud oma teravuse ja juuse-, lipsumaterjal on terved, siis on võimalik paigaldada uus silikoontoruke. Seda on võimalik sooritada mitmel moel. Isiklikult mina käitun järgnevalt;

1.    Lükkan konksuteraviku poolt konksule uue torukese.

2.    Sisestan läbi torukese leadcore nõela ( suunaga konksusilma poole)

3.    Haagin nõela abil juuse aasast ja tõmban juuse läbi torukese.

Kui te olete juuse fikseerimiseks otsustanud kasutada metallrõngast, siis on soovitav valida ta mattide (parem teflonkattega) seast. Võimalik, et läikiv rõngas ei mõjuta võtte, kuid parem karta, kui kahetseda. Rõnga kuju minu arust erilist rolli ei oma.

Lipsu põhjale kinnitamise elemendid

Kvaliteetsed tinahaavlid omavad piisava sügavusega sisselõike, mis võimaldab neid mugavalt lipsule kinnitada, kus nad ka siis kindlalt paigal püsivad.

Selleks, et tinahaavel omaks maksimaalset kasutegurit, tuleb ta lipsule kinnitada raskem osa allapoole, st. lõikepool üles. Vaatamata sellele, isegi kvaliteetne haavel võib vähendada lipsu tugevust, kuna kõik pinged koonduvad liitekohta. Vähemal määral on see omane oliivikujulistele spets. raskustele Fox toodangul, millega piiratakse ujuvate söötade kõrgust. Väiksemad neist ( suurus BB) sobivad ka lipsudele uppuvate boilidega. Nendel raskustel on pikisuunas soon ja kinnitatakse nad komplektis oleva kummitorukese abil, nii on neid ka võimalik lipsul liigutada.

Tänu sellisele kinnitusviisile on nad korduvkasutatavad. Kui lips on kulunud, siis on neid võimalik lihtsalt eemaldada toru väljasikutamise teel ja ümber paigutada teisele lipsule. Lipsu võib ka uputada volframpasta ehk nn. pehme tina abil.

Minu lemmikuks on Korda toodang, mis on kergesti formeeritav ja püsib hästi lipsul.

Pasta kulu vähendamiseks ja samas seotise kindlamaks muutmiseks on järgnev nipp. Esialgu mähime lipsule vajalikus kohas mõned keerud leadcore tinasüdamikku, millele seejärel formeerime sobiliku kujuga kuuli pehme tina abil.

Siin tuleb vältida lipsumaterjali keerdumist tinasüdamiku ümber mähkimisel, vastasel korral kannatab lipsu tugevus.

Pöörlad ja koonused

Rakendustes kasutatakse kahte sorti pöörlaid, mis on määratud täitma kahte erinevat ülesannet: lisaliigendi moodustamiseks, mis kergendab konksu pöördumist edukaks haakumiseks ja tagamaks lipsu vaba pöörlemine ümber oma telje tema kinnituskohas leadcore ( või shock leaderiga, kui kasutada rakenduses keerdumisvastast toru). Esimesel juhul pöörlale erilisi nõudmisi ei esitata. Nad peaksid omama lisarõngast ja vastavat suurust, samuti soovitatavalt matti pinnakatet. Teisel juhul on olukord komplitseeritum. Enimkasutatavad on kiirliitmikuga pöörlad, mille abil lipsu vahetamise aeg on viidud miinimumini.

Mugavamad on pöörlad, kus liitmikuosa on pikendatud varrega, sellisel pöörlal on liitmikuosa pikemalt ohutust klipsist või inline raskusest väljas, mis kergendab tunduvalt lipsu vahetamist. Selleks, et lips ei tuelks liitmikust lahti kala väljakerimisel, kasutatakse spetsiaalseid silikoonkoonuseid.

Koonuse kasutamine rakendusel omab nii plusse kui miinuseid.

Plussiks on heitel lipsu keerdumise vältimine ümber pealiini isegi, kui kasutada täielikult pehmest materjalist lipsu. Puuduseks võib lugeda tema ujuvuse. Teine puudus ei ole niivõrd silmatorkav, kuid ilmneb inline rakenduse kasutamisel. Nagu teada on inline raskuste kasutamisel nende suureks plussiks, et kala poolt sööda haaramisel, kui kala kergitab raskuse põhjalt üles, siis mõjub kogu raskuse mass, kuna raskuskese on nihutatud sinnapoole, kus asub pöörel. Kui lips oleks otse pöörlale kinnitatud, siis nii ka oleks. Silikoonkoonuse kasutamisel, ta tänu oma jäikusele mingil määral halvendab tinaraskuse tööd- järsu jõumomendi asemel raskuse tõustes, toimub see aeglasemalt-vedrutades, mis halvendab mingil määral isehaakumist. Seda saab vältida, kui kasutada teistsuguseid kiirliitmikke, nt. selliseid

Või selliseid

Veel on koonuse puuduseks jäikade lipsude korral vähene liikumisvabadus leadcore kinnituskohas, mis halvendab sööda esitlust ja ka konksu pöördumist teravikuga allapoole. Selle probleemi lahendamiseks võib kasutada lisarõngaga pöörlaid, kuid siis ei ole võimalik lipsu kiiresti vahetada. Õnneks on karbivarustuse konstruktorid sellele mõelnud ja on olemas pöörlad lisarõngaga ja kiirliitmikuga. Koonuse ebaõigel kasutamisel ilmneb veel üks probleem. Selleks, et garanteerida lipsu kindel kinnitamine piisab koonuse asetamisest kiirliitmikule selle liitmikuosa kitsa osani.

Paljud kalastajad sikutavad koonuse liitmiku pöörla keskosani, mille tagajärjel liitmiku liikuvus väheneb ja koonusel ei ole võimalik langeda vastu veekogu põhja, mistõttu ka lips ei lange põhjale ja rakendus on seetõttu demaskeeritud.

Termokahanev toru

Termokahanev toru on rakenduse element, millele kasulikkus kutsub karbipüüdjate seas esile poleemika.

Sellele väikesele elemendile on pühendatud paljud artiklid erinevates väljaannetes.

Argumendid vastu

Toru teeb montaaži nähtavamaks, suurendab konksu kaalu ja pikkust raskendades kalal sööda haaramist.

Argumendid poolt

Toru on omamoodi jõuõlaks kala mokal, mistõttu konksu pöördumine kiireneb. Toru takistab kalal sööda suust väljsülitamist. Toru suunab tinaraskuse jõuvektori suuna ühele joonele konksuteravikuga, mis parandab haakumist. Väljakerimise protsessis tänu elastsusele on toru lipsu osaks, mis vähendab torkeaugu laienemist ja konksu välja tulemist ( nagu see toimub pika säärega konksu puhul)

Isiklikult arvan, et küsimus termokahaneva toru kasutamisest konksul ei ole nii lihtne, nagu tundub. Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, millisel viisil kala sööta võtab ( kas liikudes või mitte muutes keha asendit) ja ka kasutatava konksu kujust. Kui säärega paralleelse sirge teravikuga konksude kasutamisel (eriti väheaktiivse kala puhul) võib termokahaneva toru kasutamine olla õigustatud, siis sissepoole suunatud teravikuga konksude puhul viib termokahaneva toru kasutamine ebasoodsale konksu sissetungimise nurgale, mistõttu tunduvalt suureneb äraminekute arv.

Lisaks sellele peab silmas pidama, et termokahaneva toru parimad omadused ( konksu kiire pöördumine) ilmnevad ainult koos lisahaavli kasutamisega lipsul. Tinahaavli puudumisel kuni tinaraskuse toimimiseni puudub tegur, mis mõjutaks konksu pöördumist, mistõttu on termokahaneva toru kasutamine mõttetu. Täielikult jäiga lipsurakenduse korral on samuti termokahaneva toru otstarbekus kaheldav. Üldiselt, kas kasutada konksu geomeetria parandamiseks termokahanevat toru, jäägu iga kalastaja oma otsustada. Isiklikult pean seda liigseks elemendiks- praktikas kasutan peaaegu alati tüüpilisi karbikonkse lühikese sääre, pika kaare ja sissepoole suunatud teravikuga.

Kui te siiski otsustate termokahanevat toru kasutada, siis moodustage ta pikkus ja paindenurk selliselt, et lipsu väljumiskoht oleks konksu teraviku mõttelise joone pikendusel.