Oleg Pevnev
Käesolev artikkel on tõlgitud
Arnold Tammemägi poolt
ja avaldatud autori loal.
Soovitused lipsude valmistamisel
1. selleks, et minimeerida lipsumaterjali vigastumisohtu konksusilma juures, siis sõlmeta sõlme sõlmimisel alustage lipsumaterjali pealemässimist konksusilma tervelt poolelt.
2. Punutud materjalide kasutamisel on soovitav sõlmeta sõlm konksul liimiga fikseerida. Sellega väldime sõlme keerdumist konksul ja tagame juuse väljumise konksu seljalt. Monofiilsest materjalist sõlmi ei ole soovitav liimiga fikseerida.
3. Liiga lühike juus põhjustab äraminekute suurenemist. Veendumaks selles, et juus on piisava pikkusega, viige läbi järgnev katse. Ühe käega võtke konksusilmast ja teisega boilist, kui nüüd pingutatud juust liigutada piki konksu, siis peaks suvalises asendis vahemaa boili ja konksu vahel olema mitte alla 2mm.
4. Valgeamuur ei oma sellist torujat suud nagu karpkala, mistõttu ta haarab sööta teisiti- ta ei ime sööta sisse, vaid haarab mokkadega. Oma suu erinevuse tõttu, mis ei ole ette nähtud põhjalt sööda haaramiseks, peab amuur põhjalt sööda haaramiseks asetuma vertikaalasendisse. Seetõttu valgeamuuri edukaks püügiks peab juuse pikkus olema lühem, kui karpkala püügil, st. sööt juusel peab peaaegu puutuma konksukaart.
5. Selleks, et sõlmida vajaliku pikkusega juus, on mugav kasutada spetsiaalset šablooni, mille abil on lihtne määrata juuse pikkus (konksukaarest kuni stoppersõlmeni) vastavalt kasutatava sööda suurusele.
6. Selleks, et lipsud oleksid võimalikult ühesugused on parem neid sõlmida elementide kaupa (selliselt käitudes on lisaks kvaliteedile ka oluline ajavõit). Alguses mõõdame vajaliku koguse lipsumaterjalist toorikuid, seejärel sõlmime kõigile stoppersõlmed, siis seome konksud jne.
7. Selleks, et säästa aega lipsude valmistamisel (eriti võistlustel) on kasulik silikoontorukestest tükid 1.5-2 mm juuse fikseerimiseks konksul eelnevalt valmis lõigata ja hoida neid eraldi karbis.
8. Sõlmede pingutamisel kasutage selleks ettenähtud abivahendeid. Sellega säästate oma käsi, kuna sõlme pingutamisel juhuslikult lahtipääsenud konks võib põhjustada tõsise trauma.
9. Et pehmete lipsumaterjalidega oleks meeldiv töötada, ostke spetsiaalsed käärid materjali lõikamiseks. Et käärid kestaksid kaua teravad, ärge kasutage neid muul otstarbel.
10. Monofiilseid materjale ja leadcore tinasüdamikke on kõige mugavam lõigata maniküürnäpitsate abil.
11. Enne konksu sõlmimist kontrollige alati tema teravust. Muidu on lisaks ajakaole mittekvaliteetse lipsu sõlmimisel ka raisatud lipsumaterjal.
12. Kui sisestate silikoontorukest konksule, siis tehke seda lipsumaterjali otsal, kuna siis on võimalik vigastatud lipsuosa peale sõlmimist ära lõigata. Juhul kui seda teha lipsu keskel, siis tuleb see vigastamisel ära visata.
13. Selleks, et leida vajalik lips mitmete lipsuhoidjas olevate lipsude seast on mugav, kui kasutada eritüübiliste lipsude eristamiseks erivärvilisi nööpnõelu.
Lõpetades uppuvate söötadega lipsurakenduste käsitluse, soovin lühidalt peatuda mõnedel lipsude valmistamise ja kasutamise iseärasustel.
Täielikult pehmest punutud materjalist lips.
Sellised lipsud on sobilikud aktiivse kala korral, kes haarab sööta liikudes. Standardpikkus kõva põhja korral on umbes 15 cm. Pehmel põhjal ja kui oodatavad kalad on kõrge kehakujuga, siis on soovitav lipsu pikendada 20-25 cm, mõningatel juhtudel rohkemgi. Tugevas vooluvees püüdes võib efektiivseks lipsu pikkuseks olla kuni 50 cm.
Pehmete lipsude eeliseks võib lugeda lihtsat konstruktsiooni, kergesti valmistatavust ja vees käitumise ettearvatavuse. Puuduseks on keerdumine pealiini ümber, mille vältimiseks tuleb kasutada PVA materjale. Peale selle tuleb lipsud eelpoolkirjeldatud viisidel põhjale suruda. Juuse asendi fikseerimiseks konksul (rõngas või toruke), samuti ka termokahaneva toru kasutamine sõltub kalastaja individuaalsetest eelistustest. Isiklikult arvan, et aktiivse kala korral, mida lihtsam on lipsu ehitus, seda kindlam. Seetõttu minu valik: suure kaarega sissepoole pööratud teravikuga ja lühikese säärega tüüpiline karbikonks, juuse fikseerimiseks silikoontorukene. Termokahanevat toru ei kasuta. Kui püügiolud nõuavad paksu-tugeva lipsumaterjali kasutamist, mis ei oma piisavat elastsust, siis sööda esitlemine võib jääda ebaloomulikuks. Sel juhul on vajalik lipsukonstruktsiooni täiendamine, valmistades juuse peenemast ja pehmemast materjalist.
Selleks käitume alljärgnevalt:
1.Sõlmime poolil pehmest lipsumaterjalist aasa boili stoperdamiseks.
2.Lõikame sealt umbes 10 cm pikkuse tüki.
3.Kinnitame juuse silikoonstopperiga konksule ja seadistame vajaliku pikkuse.
4.Veame juusematerjali läbi konksusilma ja teiselt poolt piki konksusäärt.
5.Jäiga lipsumaterjali veame samuti läbi konksusilma ja sõlmime sõlmeta sõlme juusematerjali peale, seejuures tuleb jälgida, et juus kulgeks konksusäärel konksuteraviku vastasküljel.
6.Pingutame sõlme ja fikseerime liimiga.
7.Pärast liimi kuivamist lõikame mõlema materjali liigse osa ära võimalikult sõlme lähedalt.
Täielikult jäigast monofiilsest materjalist lips.
Nende lipsude kasutusvaldkond hõlmab püüki kõval põhjal aktiivse, kuid ettevaatliku kala puhul, kes haarab sööta paigal püsides.
Selliste lipsude puudused on samas nende plussid. Ühest küljest kala (isegi väga kogenud ja kaval) praktiliselt ei saa välja sülitada sööta, mis asetseb jäigal lipsul (sealhulgas juus) ilma konksu haakumiseta. Sellised lipsud ei vaja täiendavat põhjale surumist ja kui nad on valmistatud fluorkarbonist, siis omavad väga häid maskeerumisomadusi. Peale selle on tõenäosus lipsu keerdumiseks ümber pealiini nullilähedane. Teisest küljest, sööda esitlus täielikult jäigal lipsul jätab soovida- kala ei saa sööta haarata suvalisest küljest lähenedes. Sellised lipsud on vähesobivad kasutamiseks mudasel põhjal, väljaarvatud lühike lips helicopter rakendusel.
Jäik lips eeldab liigendühenduse kasutamist leadcore liitumiskohas, sellepärast tuleb eelistada lisarõngaga pöörlaid tavaliste asemel. Jäikade lipsude valmistamisel fluorkarbonist on rida iseärasusi, mis on põhjustatud materjali füüsikalistest omadustest. Esiteks, et vältida kriitilist monofiilse materjali murdmist konksusilma juures, mis vähendab olulisel määral materjali tugevust on soovitav kasutada väljapoole painutatud silmadega konksusid, äärmisel juhul sirge silmaga, kuid mitte mingil juhul sissepööratud silmaga konksusid.
Teiseks, fluorkarbon on kapriisne sõlmede suhtes. Töös fluorkarboniga on soovitav selliste üldlevinud sõlmede nagu Grinner ja Flaami sõlm (kaheksa) asemel kasutada vastavalt Palomar ja Rapala.
Grinner sõlmega lipsu kinnitamiseks pöörlale peab leadcore shockleaderist eraldama, mis nõuab omajagu aega. Mugavam on sõlmida lips lõksule või kasutada Rapala sõlme.
Iga sõlme sõlmimisel monofiilsest materjalist tuleb teda enne pingutamist tugevasti niisutada, vastasel korral võib materjal ülekuumeneda, mis vähendab vastupidavust.
Kolmandaks, peale lipsu valmistamist peab ta sirgestama. Selleks on vaja teda pingutatud olekus hoida mõned sekundid aurujoas, misjärel lasta samas asendis natukene jahtuda. Et sirgestatud lips ei kaotaks oma kuju on vajalik nende hoidmine lipsuhoidjas. Heade omadustega fluorkarboni toodavad mitmed firmad.
Jäik lips monofiilsest materjalist pehmest materjalist juusega.
Sellisel lipsul on sööda esitlemise ja haaramise parandamiseks juus valmistatud pehmest materjalist. Kuna monofiilsete materjalide kasutamisel ei ole soovitav sõlmi liimida, siis tuleb käituda natukene erinevalt, kui pehmest materjalist lipsu korral.
1. Sõlmime poolil pehmest lipsumaterjalist aasa boili stoperdamiseks.
2.Lõikame sealt umbes 10 cm pikkuse tüki.
3.Kinnitame juuse silikoonstopperiga konksule ja seadistame vajaliku pikkuse.
4. Veame juusematerjali läbi konksusilma ja sooritame mõned keerud ümber konksusääre, jälgides sealjuures, et juus kulgeks konksuseljalt.
5. Fikseerime keerud liimiga ja pärast kuivamist lõikame liigse osa ära.
6. Sõlmime monofiilsest materjalist tavalise sõlmeta sõlme juusematerjali peale, unustamata niisutamist enne sõlme pingutamist, misjärel lõikame üleliigse ära.
Monofiilsest materjalist lips pöörlaga konksuga.
Selleks, et selline lips käituks optimaalselt on pöörlale sõlmimisel parem kasutada Rapala sõlme. Et tagada lipsu vahetamise kiirus võib siduda lõksule. Sellisel juhul on lipsu kinnitamiseks sobivam lisarõngaga pöörel.
Kombineeritud lips.
Kombineeritud lipsude eeliseks on sööda hea esitlus koostöös heade isehaakumisomadustega, kindlustatuna lisaraskusega pehme-jäiga materjali ühenduskohas. Sellisel lipsul on kolm puudust: suur tõenäosus pealiini ümber keerdumiseks, vähenenud vastupidavus tänu lisasõlmele ja sobimatus mudasele põhjale. Suurem osa lipsust on valmistatud jäigast monofiilsest materjalist (tavaliselt fluorkarbon), väiksem osa konksu juures (tavaliselt 1.5-3 cm) ja juus pehmest punutud materjalist. Sellise lipsu iseärasuseks on sõlm, mis ühendab 2 erinevat materjali. Kasutusel on mitmed erinevad sõlmed, kuid minu arvates on mugavaim Albright.
Sõlm tuleb seejuures liimiga fikseerida, samas vältides liimi sattumist monofiilile. Sõlmele tuleb raskustamiseks kinnitada tinahaavel või kasutada „pehmet tina“. Kui kasutada pika sirge teravikuga konksu, siis võib kasutada termokahanevat toru. Kuna enamus lipsust on jäigast materjalist, siis paremaks esitluseks on sobilikum lisarõngaga pöörel.
Kombineeritud lips lisapöörlaga.
Antud rakendus on minu lemmikuks väheaktiivse ja ettevaatliku kala korral suvalise põhjaga veekogus. Erineva põhja korral on kasutusel erinev materjal, mis moodustab lipsu enamuse. Kõval põhjal on parem kasutada fluorkarboni või kattega jäika lipsumaterjali, mudasel põhjal pehmet punutud materjali. Väiksem osa koos juusega on valmistatud pehmest-elastsest lipsumaterjalist.
Lipsu valmistamisel käitume alljärgnevalt:
1. Sõlmime poolil pehmest lipsumaterjalist aasa boili stoperdamiseks.
2.Lõikame sealt umbes 10 cm pikkuse tüki.
3.Kinnitame juuse silikoonstopperiga konksule ja seadistame vajaliku pikkuse.
4. Sõlmime sõlmeta sõlme, jälgides seejuures, et juus kulgeks konksuseljalt ja fikseerime selle liimiga.
5. Kinnitame lisarõngaga pöörla sellele kokkutõmbumatu silmusega.
6. Pöörla üksikule rõngale sõlmime teise lipsumaterjali. Kui kasutada punutud materjali, siis suvaline kindel sõlm ( ise kasutan Grinner) ja fikseerida liimiga. Fluorkarboni puhul Palomar, kuid ei fikseeri liimiga, vaid jätame jupi, mille kuumtamisel leegiga moodustame paksenduse, mis garanteerib sõlme püsimise.
7. Punutud materjali korral asetame talle silikoonkoonuse ja sõlmime aasa, mille abil lips kinnitatakse kiirliitmikule. Fluorkarboni korral kinnitõmbumatu aasa abil kinnitame lipsu pöörla lisarõngale Rapala sõlme abil või Grinner sõlme abil lõksule.
8. Selleks, et konksu pöördumise protsessi kiirendada, on soovitav pöörel, mis ühendab lipsu erinevaid materjale, raskustada „pehme tina“ abil.
Siin sai käsitletud ainult osa mahukast erinevatest lipsurakendustest, mis on välja mõeldud karbipüüdjate poolt uppuvate söötade tarbeks. Sobilikeima lipsu valikul antud tingimustes lähtub iga karbipüüdja oma kogemustest ja isiklikest eelistustest. Oma valikul lähtuge konstruktsiooni lihtsusest, ärge põhjendamatult tehke lipsukonstruktsiooni keeruliseks ja iga muudatuse sooritamisel lipsu konstruktsioonis andke endale aru, milleks see eeldatavasti kasulik on.
Tõlkijana pean mainima, et isiklikult ei nõustu 100% nende artiklite autori kõigi väidetega, samas tunnistades oma väheseid kogemusi antud vallas. Käesolev artiklite kogumik on samas heaks suunavaks-sundivaks teguriks, mis sunnib meid enam mõtlema oma tegevuse otstarbekuse üle. Täielikult nõustun autori lõppsõnaga- säilitagem kaine mõistus, ei maksa uisapäisa liituda kõigi moevooludega karbirakenduste mitmekesises maailmas. Kõige efektiivsemad on lipsud, milledesse teil on 100% usk, samas ei välista ka eksperimenteerimist, kuid üritage mõista lipsu toimimise mehhaanikat.
Ainsaks vaieldamatuks tõestuseks meie tegevuse õigsusest antud püügioludes on karpkala matil.
No comments:
Post a Comment