Wednesday, August 21, 2013

Kurvad päevad Euroopa trofeeküttidele








Üks maailma suurimaid karpkalu- Mary leiti surnuna. Viimati püütud Mario Winnikesi poolt novembris 2012 , siis kaal 91 naela ja 6 untsi, umbes 41 kg. Enne seda olid temaga „kohtunud“ Sascha Kral, Patrick Pammer, Chris Ackermann, Andreas Heinz,  Emir ja Nermin Caro, Markus Pelzer.



Aprillis püütud uus rekordiomanik Schuppi on samuti surnuna leitud.

Tuesday, August 6, 2013

1-4.08.2013 Kassepa järv, 5. eesti võistlus karpkala püügis.


Neljapäeva hommikul kogunes meid kokku 8 võistkonda, kes vaatamata eelnevate võistluste ebaõnnestumisele ei olnud lootust kaotanud ja oma kohalolekuga kinnitasid antud ürituse vajalikkust. Tegemist ei ole ju mitte niivõrd tõsise omavahelise mõõduvõtmisega, vaid sõbraliku kohtumisega, et oleks võimalik argipäevase kiire elutempo vahel ka aatekaaslastega kokku saada ja mõnusalt aega veeta. Meid, kes sportliku karpkala püügi vastu tõsisemat huvi tunnevad ei ole Eestis just eriti palju. Seoses sellega kutsume tulevikule mõeldes kõiki, kes antud alaga tegelevad või selle vastu huvi tunnevad järgneval võistlusel osalema. Tänu Harri ettevõtlikkusele ja võistluste korraldamisele on selle möödunud viie aasta jooksul Eesti karbiküttide arv jõudsalt suurenenud. Kui ei oleks olnud seda esimest võistlust ei oleks ka Minikalastaja meeskonda.
   Loosimisel sattus meile 7. sektor, mis asetses järve lõunakaldal elektriliinide all. Esialgu oma kõrge rohuga kaetud kaldaga ja vees asetsevate penikeelte ja vesikupu lehtedega ta meis erilist vaimustust esile ei kutsunud. Kuna koht asetses järve keskosas, olime eemal ka järve sopistustest ja ka pea kohal olevad kõrgepingeliinid seadsid meid raskesse olukorda. Peale tõsist heinatööd nii vees, kui maa peal omandas meie püügiplats hubase välimuse. Etteruttavalt võib ütelda, et tänu kalda ääres kasvavatele puudele, mis võimaldasid telgi varju paigutada ja ka muidu varju pakkusid, oli meie püügiplats nende päikeseliste ilmadega vägagi mõnus.
   Ettevaatlik töö markeriga, mille käigus siiski korra õnnestus ka elektriliine tabada, meile põhja uuringutel midagi eripärast ei näidanud. 50. meetri peal oli sügavus 3. meetri juures, mis sujuvalt tõusis 2,5 meetrini kaldataimestiku juures. Põhi oli ühtlaselt mudane, kaugemal oli mudakiht sügavam. Mõned korrad õnnestus tabada järvekarpide kolooniaid, kuid korduvate heidetega ei suutnud me neid kindla peale tabada. Antud järves täheldasime suure järvekarpide asurkonna, mille kolooniate lähedal toituvad ka karpkalad. Kohalike kalade mokad peaksid olema tugevad, kuna toitumisel tuleb neil kokku puutuda järvekarpide teravate servadega. Selliste kalade püüdmisel peavad olema konksud eriti teravad ja kala osutab haakumisel mehist vastupanu, mis kindlustab tugeva adrenaliinilaksu. Trofeekalade püügil on võimalik oma püügiplatsi valida ja ei ole sellist pressingut nagu võistlusel. Sellega seoses on arusaadav Egoni armastus selle veekogu vastu.
Peale markerdamist otsustasime sööta ühe püügiplatsi kaldataimestiku lähedal järvekarpide läheduses 25. meetri peal, kuhu asetada 2 õnge ja 3. PVA stickiga kaugemale otsingutele seada. Söötsime tavapärase sooja aja magusa söödaga koha sisse ja jäime ootele. Eelnevalt olime arvestanud teiste osalejate toimingutega ja otsustasime seekord piirduda minimaalse söödakogusega. Ilm oli palav ja seda arvestades võis mingit tulemust alles ööjaheduses oodata. Öösel oli üks õrn võtt ja varahommikul saime oma esimese kala, kelleks osutus latikas. Öösel käis ka tõenäoliselt latikas meid kimbutamas. Peale seda heitsime pikali ja jäime seetõttu ilma võistluse suurest vaatemängust. Kella 8 ajal oli meie kõrvalplatsil, järsul kaldal asetseval Otil võtt, vastaskalda võistkonnad võisid niiöelda VIP areenilt jälgida mehe teleportatsiooni telgist rod podi juurde, kusjuures ime, et jalaluud terveks jäid, mis lõppes maandumisega järves, koos rodpodiga, millel üks signalisaator murdus ja siiski seejuures õnneliku kala välja kerimisega. Karpkala 11,1 kg oli vähemalt autasuks sellise tormilise toimetuse eest ja sellega oli needus, mis on kogu aeg rippunud nende võistluste kohal murtud. Võistluse võib lugeda toimunuks, kuna kala on kätte saadud. Keskpäevaks oli kala kaal, info Viljandisse jõudes juba pool kilo juurde võtnud. Kuna ilm meid ei soosinud, algne soe ilm vahepealse väikse sombususega, kui kala õnnestus välja püüda, asendus uuesti palavusega- õhurõhk tõusis 20 pügalat, siis ka tulemusi enam ei olnud. Mõned latikad õnnestus meil, Andresel ja Otul kokkuvõttes saada. Otul seejuures õnnestus mõned latikad juba koomaseisundis välja püüda. Kalad suitsutati kohe Hannese poolt ära ja maitsesid head. Kokkuvõttes võib võistlusega rahule jääda. Loomulikult ei tekkinud sportlikku momenti, kuid meeldivas seltskonnas möödus aeg ruttu. Meie metsikud veekogud siiski ei kannata sellist pressingut välja ja need vähesed karpkalad ehmuvad sisseheidetavate söödakoguste peale ja poevad peitu. Kui arvestada söödakoguseid ja kalade (lisaks karpidele on ju hulgaliselt särge, latikat jne.) üldkogust veekogus, siis siiski on pigem püüdjate aktiivne tegevus see, mis sunnib neid kahtlustavaid kalu ohtu tunnetades peitu pugema. Käsiõngega õnnestus meil püüda palju särgi, kel kõht punnis, kuid ikka veel sööta himustasid. Senini on ka kõigi võistluste ajal valitsenud Eesti mõistes meeletult kuumad ilmad. 

Monday, July 29, 2013

Läti- Leedu- Poola perepuhkus

20.07- 27.07.2013 sai ette võetud väike Läti- Leedu puhkusereis, väike sutsakas sai ka Poolas käidud. Peamine rõhk oli puhkusel, kuid sai ka oma karpkalapüügi areaali laiendatud. Lätis sai ööbimine seatud juba meile tuttavasse kohta Vallesse. Ilma sissesöötmiseta, ainult PVA stickiga ja ilma dipita õnnestus meil välja meelitada üks  8 kg kala õhtul ja üks 2kg hommikul. Edasi Leedus oli plaanis 1,5 ööpäevane paus Ilgise järvel. Meile oli eraldatud 9. sektor.Kuna jõudsime kohale hilisõhtul, siis ei söötnud, vaid lihtsalt heitsime õnged sisse, hommikupoole ööd oli üks õrn võtt. Hommikul söötsime maisi-kanepi jne. seguga. Marek koos emaga läksid Vilniusega tutvuma, mina jäin puhkama- ilm oli sombune, sadas peent seenevihma. Kala oli väheaktiivne, kuid mõned väljahüpped siiski toimusid, eemalt tundus nagu oleksin korra näinud jaapani koi tõugu kala. Hiljem järve järelevaataja Juozasega rääkides eitas ta seal selliste kalade olemasolu, neil pidid olema mingid saksa- ungari tõugu peegelkarbid. Õhtul, kui seadsin õngi ümber ja parasjagu ühele väljavõetud õngele uut rakendust seadsin, siis andis endast märku kõrvaloleva õnge signalisaator. Peale mõningat pusimist oli kala käes- kahjuks oli tegemist väikese kalaga, ei kaalunud- umbes 1,5 kg., kuid punkti saab kirja panna. Käis otsas ka üks tugevam kala, keda õnnestus natukene kalda poole vedada- juba valmistusin jalanõusid otsast heitma, et vette minna kahvama, kuid siis õnnestus tal end otsast ära rabeleda. Tahtsime ka teisele tasulisele Leedu veekogule Taurages pilgu peale heita, kuid kohalikus kalatarvete poes oldi meie suhtes väga tõrjuvad ja seetõttu jäi see nägemata.

Pilt siis 8kg karbist Valles:
 

Thursday, July 4, 2013

Võistlus karpkalade püügis 2013


Hetkel registreerunud:
1. Ott Parbo
2. Minikalastaja
3. Egon Sankmann
4. Andres Odras
5. Harri Nurk
6. Kaur Suurvarik
7. TUHNIK
8. Igor Pissarenko
 
Kui juhuslikult veel keegi end regada tahab, siis tagasi ei saadeta kedagi!

REEGLID:
1 . Võistluskoht: Kassepa paisjärv

2.  Aeg: 01 - 04 august 2013 a.

3.  Kogunemine: 09.00-11.00  järvedevahelise tammil, grillplatsil.

4. Kohapeal hakkab loosimine kell 11.15 registreerumise järjekorras. Kui loosimise ajal 
    kedagi kohal pole (jääb hiljaks), siis lükatakse ta loosijärjekorras viimaseks. Kui näiteks
    keegi jõuab järgmisel päeval, siis saab ta nende sektorite vahelt loosida, mis selleks ajaks
    järele on jäänud. Püügi ametlik start on kell 12.

5.  Püügi ametlik algus kell 12.00 (01.08.2013) ja lõpp kell 12.00 (04.08.2013) st., et võistluse  
     pikkuseks on 72 tundi pidevat püüki.

6.  Meeskonnatasu 3-päevase osaluse eest 20 EURi, mis läheb auhinna fondi.

 6.  Osaleda saab seekord kuni 8 võistkonda. Registreerimine pannakse lukku 1 nädal enne
     võistlust.  Osalustasu kogumine võistluspaigas enne võistluse algust.
     Kui tuleb vähem võistkondi, siis saab teha suuremad sektorid, kui rohkem (max 10) leiame  
     uued sektorid. Täpsem info registreerujatele  tel. +372 5181002 või meilile  

7.  Autasustatakse kolme paremat meeskonda.

8.  Meeskonna suuruseks võib olla kuni 2 püüdjat+1 reserv. 1 osaleja on ka meeskond.

9.  Iga kala annab 5 punkti + üks punkt iga püütud kala kilo eest.  Ühe 6,7 kilose kala eest
     saab siis 11,7 punkti ja kahe kolme kilose kala eest saaab siis 16 punkti.

10.  Punktiarvestusse lähevad vaid karpkalad. Muude kalaliikide tabamise korral võib
       meeskond toimetada oma äranägemise järgi juhul, kui pole tegu keelatud kalaliigi,
       püügikeelu aja või  alamõõdulise kalaga.
                 

11.    Kõik kalad kaalutakse eksituste vältimiseks võistkondade püügisektorites ühe ja sama  
         kaaluga kohtuniku ja vähemalt ühe naabersektoris asuva meeskonnaliikme juuresolekul.

12.  Iga võistkonna käsutuses peaks (võiks) olla vähemalt 3 säilituskotti ja kahe kala
       asetamine samasse säilituskotti on rangelt keelatud!


13. Väljapüütud karpkalad esitab võistkond mõõtmiseks ja kaalumiseks kohtunikule 2 korda
       päevas: hommikul ja õhtul. Täpsem info kohapeal.

14.  Paremusjärjestus selgitatakse kalade kaalumise teel. Võitja meeskonnaks osutub see, kes
       kogub oma sektoris püütud karpkalade eest  kõige rohkem punkte.

 15.  Kalu tuleb kohelda lugupidamisega,  konksust vabastamisel ei tohiks kala panna 
        paljale maapinnale, vaid tuleks panna pehmele karbimatile või mõnele paksemale riidele.

 16.  Kala vabastatakse peale mõõtmist, kaalumist ja pildistamist esimesel võimalusel.
 

17.  Meeskonna püügivahenditeks on 3 karbiõnge (põhjaõnge), mille rakendusel 1
       üheharuline  konks!


 18. Maksimaalne lubatud konksu suurus  rakendustel on nr.4 (s.t et konks nr. 2 ja suuremad
       on keelatud!)
   
 19.  Abivahenditeks on markerõng, ritv söödaraketiga, veetaimestiku lõikur (sirp) ja kahv .

 20.  Markeri kasutamine ja kohtade sissesöötmine enne starti on keelatud. Stardieelsel ajal 
        on lubatud püügisektori puhastamine taimestikust.


 21.  Lõkke tegemine püügisektoris on keelatud, lubatud on ühekordsed grillid ja gaasipliidid.
      

 22.  Raadioteel juhitavad väiksed söödalaevad (-praamid) pole lubatud.    


 23.  Kohtunike käsutuses võib olla paat kahvaga juhuks, kui kala on lootusetult 
       rohtu läinud ja muul viisil kala vabastamine on võimatu. Paadi kasutamise võimalus
       jääb kohtunike otsustada. 

 24.  Nööri kasutamine pealiinina on RANGELT keelatud. Maksimaalne tamiili läbimõõt võib
       olla kuni 15lbs (0,35mm). Lipsumaterjalide max tugevuseks 25lb (11,3kg).

   
  25.  Tina kinnitamisel peab kasutama ainult selleks ettenähtud ohutuid tina klippe (safety    
         clip), milledega on võimalik kaladel tinadest vabaneda juhul, kui midagi katki läheb.
         Erandina „in-line“ tinad, mis liiguvad piki liidrit  või peatamiili.

   26.   Kell 14.00 (04.08.2011.a) autasustamine.

   27.   Kõik võistlejad on järve ääres omal vastutusel.

   28.   Kõik püügisektorid saavad olema vastavalt tähistatud.

   29.   Korraldajatel on õigus muuta võistlustingimusi.

   30.  Võistlusel osalejad peavad olema tasunud harrastuspüügiõiguse eest (v.a. soodustatud 
            isikud).

   31.  Võistlejad on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivat  Kalapüügieeskirja.


   32.   Autode parkimine võistluse ajaks lubatud järve ääres loositud  püügisektori lähedal ja 
           asjade tassimine jääb ca 100- 150 m piiresse.

   33.    Püügisektor ja selle ümbrus tuleb hoida puhtana , tekkinud prügi asetada kaasavõetud 
            prügikottidesse ja toimetada ladustamiskohta parklas.

   34.  Avalikku korda või teistele võistlejatele ebameeldivusi tekitav alkoholijoobes
          meeskonnaliige pakib peale väljamagamist koos oma võistkonnakaaslasega järgmisel
          päeval asjad ja lahkub ilma osalustasu tagastamiseta võistluselt.

   35.  Võistluse peakohtuniku sõna on otsustav ja lõplik