Karpkala kevadel.

Kuna Kuuse taadi ennustuse järgi meil sel aastal talve ei tulegi, vaid peagi on kevad saabumas, siis mida arvavad juhtivad karpkalapüügi spetsialistid kala varakevadisest käitumisest.

http://www.carpology.net/articles/features/what-has-the-biggest-effect-on-carp-as-they-wake-up-from-winter

Mis mõjutab enam karpkala ärkamist peale talvist uinakut? Päeva pikenemine või ilma soojenemine?

Kuus Carpology parimat kalastajat avaldavad oma arvamust.

Shaun Harrison

Ma olen veendunud, et päeva pikenemine avaldab olulisemat ja suuremat mõju, kui mistahes muud tegurid, kaasa arvatud ilm. Ilmselgelt on karpkala külmavereline ja tema ainevahetus oleneb vee temperatuurist. Kuid ma olen märganud, et kalad elavnevad päeva pikenedes. Nende aktiivsus suureneb enam kui lühikestel talvepäevadel, kuigi vee temeratuur on sama. Külmal talvehooajal karpkala toitub harva ja väheaktiivselt, kuid alates märtsi teisest nädalast kala elavneb ja satub ka konksu otsa. Huvitav on, et sõltumata ilmast on kala ühtmoodi aktiivne. Ma olen veendunud, et seda põhjustab pikem päev. Vastupidine toimub aasta lõpus, kui päevad muutuvad lühemaks. Möödunud aastal oli küllaltki mahe talv, kuid karpkala see ei mõjutanud, ta käitus ikka talviselt.

Rob Hughes

Paljugi mõjutab karpkala tegutsemist, kuid vaieldamatult valgus mõjutab enim kala aktiivsust hilistalvel. Päike tõuseb kõrgemale, tema kiirgus tugevneb, mistõttu päikesekiired tungivad sügavamale läbi vee, mis võib käivitada karpkala loodusliku tsükli. Soojus võib mõjutada kala paiknemist, kuid ei maksa ära unustada, et vee soojenemine võtab kauem aega, kui õhu soojenemine. Nimelt valgus äratab putukad ja käivitab toitumisahela. Päikese aasta võib jagada neljaks: kui päevad on lühimad ja pikimad ning võrdsed jaod. Kevadine pööripäev langeb 20. märtsile, kui päev ja öö on ühepikkused. Muideks, see on üks kahest korrast, mil päike tõuseb täpselt idast. Pärast seda päev pikeneb jõudsalt, mis muudab järsult kogu elava käitumist.

Dave Ellyott

Ma usun, et päeva pikkus mõjutab kala aktiivsust enam, kui vee temperatuur. Vesi soojeneb ju aeglasemalt. Märtsis ja aprillis on öökülmasid, kuid vaatamata sellele karpkala elutegevus aktiviseerub. Ilmselgelt ka vee temperatuur omab tähtsust kala aktiivsusele, kuna on teada, et suurtes veekogudes, kus vesi soojeneb aeglasemalt ärkavad kalad hiljem. Kuid ma arvan, et päeva pikenemine on peamine tegur karpkala aktiivsuse suurenemisel. Päeva pikenedes toimub toiteallikate uuenemine nendele kaladele ja see protsess on pöördeline kala toitumisel. Väga huvitav on kevadel jälgida, kuidas karbid hüppavad veest välja kinnikasvanud ja risustes kohtades vabanemaks parasiitidest. Madalaveelised alad saavad rohkem päikest ja just sinna suunduvad kalad toituma.

Lewis Reed

Nagu temperatuur nii ka valgustatus mõjutavad karpkala käitumist- need on omavahel seotud tegurid. Teisisõnu, mida madalam temperatuur, seda väheaktiivsem kala. Päeva pikenedes päikesekiirte langemisnurk suureneb, mistõttu tungib rohkem valgust veesügavusse, selle asemel, et peegelduda pinnalt. Sel perioodil reageerib kala aktiivsemalt temperatuuri tõusule. Hapnikutase vees tõenäoliselt mõjutab vähem kala käitumist külma veega, kuna teda on selles niikuinii rohkem kui soojas vees. Ükskõik missugune ei oleks kevadel ilm: vaiksed päiksesepaistelised päevad pilviste öödega või tuulised päevad- kõik soodustab kala aktiivsuse kasvu.

Kevin Nash

Varasemates artiklites ja DVD-del olen maininud, et karpkala ärkamine ühtub laukapuu õitsemisega. Neile, kes ei tunne antud taime, seletan: see on põõsas, millel valged õied puhkevad enne lehti. Ei ole kunagi täheldanud, et see taim puhkeks õide enne kui päev ja öö võrdsustuvad. Minu jaoks on see märk looduse ärkamisest, aga toimub see siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. On ütlematagi selge, et mida pikem päev, seda enam maa soojeneb. Minu vaatepunktist nimelt valgus mõjutab karpkala ärkamist. Temperatuur mängib ka oma osa, kuna külmemal kevadel puhkeb laukapuu hiljem õide.

Simon Crow

Väga raske ütelda,mis mõjutab karpkala käitumist rohkem, kas temperatuur või valgus. Tõenäoliselt nii üks kui teine mõjutavad tema käitumist. Karpkala käitumist mõjutab palju tegureid, kalad kahes üsna lähestikku asetsevas järves võivad käituda täiesti erinevalt. Üldisest vaatenurgast ja oma pikaajalisest kogemusest sadadel järvedel lähtudes on mõned kinnitunud reeglid, milliseid võib julgelt järgida. Mida väiksem ja lõunapoolsem veekogu, seda kiiremini seal karpkalad ärkavad. Märtsi keskel lõunas karpkala aktiivsus on märgatav, põhjapool toimub see mõni nädal hiljem. Igal aastal umbes samal ajal hakkab kala aktiivselt toituma ja see kestab umbes 10 nädalat. Ei ilm ega pikaleveninud talv ei mõjuta kala aktiivsust sel perioodil. Võite selles veenduda lehitsedes CarpTalk`i eelnevaid väljalaskeid. Te võite ka ise aja välja arvutada, selleks lihtsalt vaadake millal et eelneval aastal hakkasite kala saama ja võite samal ajal ka sel aastal kalale minna.

Boilijutt

Inglaste poolt kasutusele võetud boilid ja juusrakendus oli revolutsiooniline läbimurre sportlikus karpkalapüügis. Uus metoodika võimaldas saake suurendada ja keskmine kaal suurenes. Püüa ja vabasta taktika aitas kaasa kalade kaalu suurenemisele, lisaks ka nende söötmine kõrgekvaliteetsete boilidega. Juusrakendus ei vigasta  eriti kala, on juhuseid, kus sama kala satub päeva jooksul mitu korda konksu otsa. Boilide abil on võimalik luua pikaajaliselt toimiv söödaplats, kuna väikesed kalad ei saa nendega nii kiiresti hakkama. Sõltuvalt boilide suurusest ja koostisest võib nende toime mõjuda mõnest tunnist mitme ööpäevani, mis on eriti tähtis trofeekala püügil, kuna suuremad kalad on ettevaatlikumad. Nende eeliseks on  võimalus pimedal ajal sööta, mis traditsioonilise peenefraktsioonilise söödaga on raskendatud. Ööd on aga meil teadagi pikad, samas kala toitub siis küllaltki aktiivselt. Boilidega täiendav söötmine kobra abil on efektiivne ja müravaba viis. Mõned boilid peale võttu rahustavad platsil toituvat kalaparve.

 Termiliselt töödeldud boilid, mis sisaldavad konservante on pika säilivusajaga, kinnises pakendis võib neid toatemperatuuril säilitada mitu aastat, kusjuures nad ei kaota oma atraktiivsust. Sügavkülmutatud boile peab muidugi säilitama sügavkülmas ja peale sulatamist ei ole neid soovitav uuesti külmutada. Iga karbipüüdja peamine küsimus on- milliseid boile kasutada? Kuna tootjaid on palju ja valik on suur, siis on otsuse langetamine paras peamurdmine. Kui kogenumad lähtuvad oma valikul veetemperatuurist ja isiklikest eelistustest, siis algajal on siin orienteerumine väga raske. Väitega, et karpkala peab teatavate boilidega harjutama, tehes pikalt eelsöötmist ei pea paika. On õnnestunud karpkala tabada boilidega veekogus, kus ta neid ei ole eelnevalt näinud. Mõnikord õnnestub boilidega püük kohe, teinekord võib kuluda päevi ilma võtuta. Pigem võib sel juhul põhjus peituda ilmaoludes, vales püügikohas, rakenduse mittesobivuses antud püügioludele.

Üldlevinud boilide jaotamisele uppuvateks- ujuvateks või kalajahu-linnutoidu põhisteks võib põhjalikumalt eristada : valmistamise viisi, koostise, suuruse, kuju, ujuvuse, vees lahustumise aja järgi.

Valmistamise viis

Termotöödeldud( keedetud)- pikk säilivusaeg ja tänu tugevamale pealmisele koorikule on vastupidavamad väikeste kalade rünnakutele, samas toime ei ole niivõrd kohene. Efektiivsuse parandamiseks dippida või lõikuda. Pikaajalisel säilitamisel efektiivsus väheneb, kuna osa aminohappeid kaotab oma mõju, loomsed valgud lagunevad. Osad tootjad on asendanud keetmise aurustamisega kõrgel temperatuuril. Kodustes tingimustes aurutades ei ole võimalik sellist tulemust saavutada. Boilide keetmisel on vaja jälgida keetmise aega vastavalt suurusele,  vähem keetes on boil pehmem tänu õhemale koorikule. Et boil püsiks tugevam, siis soovitatakse lisada munaalbumiini või mannajahu 10-20 protsenti. Külmas vees kasutamisel on soovitav keetmise aega vähendada 20-30 protsenti.

Orienteeruv keetmise aeg

Diameeter   Kalajahu   Seemnesegu

      14                 30                  80

      18                 60                150

      22                 80                240

Külmutatud boile ei töödelda termiliselt, ei sisalda endas konservante. Peamiseks plussiks on kiirema toimega, kuid samas on tundlikumad väikeste kalade rünnakutele. Kobraga on neid raskem heita. Ülessulanutena on nende kasutusaeg lühike.

Boilide koostis

Põhibaasi moodustavad soja, manna ja maisijahu, kalajahu, mereandide jahu, jahvatatud seemned. Lisaks veel mitmesuguseid aromatisaatoreid, magustajaid, atraktante jne.

Manna ja soja 50/50

Nendega koos teravalõhnalised puuvilja aromatisaatorid, karp reageerib nendele kiiresti. Koostises süsivesikud, taimne valk ja mingil määral munadest loomset valku. Kiiretoimelised ja atraktiivsed söödad, millede efektiivsus avaldub eriti hästi lühisessioonidel ja tundmatutel veekogudel. Pikemaajaliselt tänu madalale toiteväärtusele nende efektiivsus väheneb, aitab aroomi vahetamine. Toiteväärtuse suurendamiseks lisatakse maisijahu, mille koostises on rohkem taimset valku ja piimaproteiini. Tänu tihedale struktuurile lagunevad vees suhteliselt aeglaselt.

Kalajahu

Loomne valk, mida on kalajahus kuni 60 protsenti on vajalik kalale kasvuks, erinevalt piimaproteiinist on kergemini omastatav, kuid proteiini üledoseerimine võib halvendada seedimist. Lisaks valgule on ka rasvaineid kuni 15 %, kasutatavad aromatisaatorid on üldiselt pahalõhnalised. Tänu oma poorsemale koostisele lagunevad vees suhteliselt ruttu, mistõttu on ka püük vooluveekogudes raskendatud. Segu parandamiseks lisatakse piimaproteiini või jahvatatud seemneid.

Seemnesegu

Boilide koostises on palju rasvu, valke ja taimseid proteiine. Kõrge energeetilise väärtusega boilid. Struktuurilt on poorsed, mistõttu toime on küllaltki kiire, kuid kuna loomsed valgud puuduvad, siis aja jooksul efektiivsus väheneb. Efektiivuse parandamiseks lisatakse baassegusse piimaproteiine või kalajahu. Võib kasutada teravate puuvilja aromatisaatoritega.

Erisegudena kasutatakse veel kalleid segusid piima- ja munaproteiini baasil, kus valgusisaldus võib olla kuni 70%.

Spetsiaalselt  valgeamuuri püüdmiseks lisatakse sojajahu, tiigerpähkli, kanepiseemnete segule jahvatatud veetaimi ja kasutatakse taimelõhnalisi aromatisaatoreid.

Ujuvate boilide segud.

Segud naturaalsetest aktiivsetest ainetest, nagu betaiin, maksaekstrakt, jõekarbid jne. Sellistest ainetest sööt on võimeline huvi äratama isegi kõige mitteaktiivsemal kalal. Boile ei keedeta, vaid kuivatatakse. Boile on võimalik valmistada veekogu ääras, lisades kuivale segule vedelaid naturaalseid atraktante ilma munadeta. Vette sattudes hakkab sööt koheselt aroome eritama, kuna keetmisel moodustuv koorik puudub. Nende boilide omahind on kõrge, kuid arvestades, et neid kulub ainult juusele ja mõnikord PVA stringile, siis ei ole see niivõrd kriitiline.

Boilide suurus.

Üldiselt on boilid vahemikus 6-30 mm. Väikeste boilide eeliseks on, et nad ei hirmuta ettevaatlikku kala. Madalal temperatuuril või kuumal suveajal hapniku vähesuse korral võivad olla tulemuslikud. Neid on võimalik kaugemale rakendusega heita, et oleks vastupidavamad väikeste kalade rünnakule, siis võib neid juusele mitu asetada. Söödaplatsil on sama kaalukoguse korral nendega kaetud suurem pindala.

Puudused

Olles efektiivne toit äratab ka kõigi teiste kalade tähelepanu, kes ei söö ainult platsi tühjaks vaid pahatihti satuvad ka konksu otsa. Trofeeküttidele on selline kõrvalsaak muidugi tüliks- jäiga varustusega ei ole neid tunda, öösel on täpne uuestiheitmine raskendatud, liigne müra jne. Ööks on muidugi võimalik asendada suurema söödaga. Kobraga söötes ei lenda väikesed boilid kaugele. Kui ise boile valmistada, siis on neid raskem valmistada, kuna taigen peab olema elastsem.

Suurte boilide eelised

On kindlamad väikeste kalade rünnakute suhtes, püsivad kauem juusel, vähem mittesoovitavaid võtte. Neid on võimalik kobraga kaugemale heita ja ka valmistada on kergem.

Puudused

Ettevaatlik kala suhtub neisse kahtlusega, juusel ei ole võimalik niivõrd kaugele heita. Kala saab neist kiiremini söönuks, platsil on neid vähem sama koguse väikestega võrreldes. Keetmise aeg on pikem, kasulikke aineid eraldub rohkem vette ja ikka küpsevad ebaühtlaselt, koorik on tugevam, mistõttu atraktandid ei eraldu niivõrd aktiivselt. Efektiivsuse parandamiseks kasutatakse boilide lõikumist.

Kuju

Tänapäeval on kasutusel nii pallikujulised kui ka piklikud boilid. Ümmargustel boilidel on parem aerodünaamika, neid saab kobraga heita. Piklikud võeti kasutusele kala petmiseks tugeva pressinguga veekogudel, kus nad hakkasid neid vältima. Piklikke boile on võimalik juusele asetada nii pikku kui ristipidi.

Ujuvus

Põhiliselt on kasutusel uppuvad boilid, kuna karpkala on põhjatoiduline. Neid kasutatakse nii juusel kui ka sissesöötmisel. Ujuvad leiavad kasutamist taimestikuga kaetud põhjal ja kala meelitamiseks oludes, kus ta aktiivselt ei toitu, vaid asetseb keskmistes kihtides. Kala haakimine on raskendatud ja üldiselt on saagiks väiksemad kalad, kuna suurem on kahtlustavam ujuva sööda suhtes.

Peamiselt leiab karbipüüdjate poolt kasutust neutraalne sööt- ei upu mudasse ja kalal on teda kergem haarata. Kuna sellise boili valmistamine on pea võimatu, siis kasutatakse uppuvast ja ujuvast boilist kombineeritud sööta.

Vees lahutumise aeg

Vees lahustumise aeg sõltub keetmise ajast, boili suurusest ja koostisest. Mida suuremad osised ja poorsem, seda kiiremini laguneb, vastavalt ka pikem keetmise aeg tekitab tugevama kooriku mis pikendab lahustumise aega. Viimasel ajal on populaarsed ka nn. tolmlevad boilid, mida ei keedeta vaid kuivatatakse. Väga atraktiivsed boilid, mis kiiresti ja aktiivselt eraldavad osiseid. Miinuseks on neil samas kiire suuruse vähenemine sõltuvalt veetemperatuurist, veevoolu kiirusest ja väikeste kalade aktiivsusest. Võib ju õngi sagedasti ümber heita, kuid samas on see meie metsikutel veekogudel liigse müra tekitamine ja kalade hirmutamine.