Enne boilide valmistamist

Omatehtud boilid: võimaldavad meil sisustada seda pikka talveaega, omandame täiendavaid kogemusi boilide kohta, teame, mis ained on meie boili koostises, boilid on värsked ja ei pea sisaldama niivõrd palju säilitusaineid, kogemustele tuginedes on võimalik retsepti korrigeerida vastavalt veekogule ja aastaajale.

Omavalmistatud boiliga tabatud trofee on eriti väärtuslik.

Enne iseseisvalt boilide valmistamist, selleks, et kogu protsess kulgeks sujuvalt on vaja läbi mõelda oma toimingud ja ka valmis seada oma töökoht. Alljärgnevad töövahendid on vajalikud, et oleks võimalik kogu valmistamise protsess liigsete sekeldusteta läbi viia. Kogu protsess on hea läbi viia eraldiseisvas ruumis- köögis toimetamisel võib tekkida pingeid teiste pere liikmetega, kuna mitmed kasutatavad koostisained ei lõhna meeldivalt.

Kõigepealt loomulikult peavad olemas olema kõik vajalikud koostisained, mis kuuluvad retsepti koostisesse. Selleks, et pärast oleks võimalik oma tegevusest mingit järeldust teha on vajalik kõigi osiste täpne doseerimine ja tulemuste üles märkimine.

Elektroonilised kaalud- võib kasutada, ka mehhaanilisi, kuid elektroonilised on mugavamad,kasvõi näiteks taara nullimise funktsiooni tõttu.

Mõõteklaasid ja mõõtelusikad- vajalikud mitmete vedelike doseerimiseks, mõõtelusikatena saab kasutada ravimitega kaasas olevaid mõõtelusikaid, mis muidu minema visatakse.

Süstal- mõningaid tugevaid aromatisaatoreid on vaja lisada niivõrd väike kogus, et selleks väga mugav abivahend.

Segamiskauss- taigna segamiseks on soovitav muretseda selleks mingi sobiva mõõduga( vastavalt oma valmistatavale kogusele) plastkauss, mida on kerge puhastada.

Boililaud- boililaua abil on võimalik siis oma kenad boilikesed veeretada. Suuremate koguste korral tasub mõtelda juba boilimasina peale.

Keedupott- küllatki suur pott, milles oma boile keeta. Boilide keetmisel väikeses potis jahtub vesi boilide lisamisel maha. Soovitavalt ei ole korraga vette panna suurt kogust boile. Kui on olemas auruti, siis on võimalik termiline töötlemine selles, auruti abil töödeldud boilides  ei toimu ainete lahustumist vette.

Sõelkausid- pastatoodete keetmiseks kasutatavad sõelad. Nendega on mugav boilid vette panna ja siis ka korraga veest välja võtta. Niiviisi on meil võimalik küllatki täpselt määrata keetmise aeg.

Kell- mingi nn. munakeetmise kell või fotokell, kus on võimalik seada keetmiseks vajalik aeg ja mis siis märku annab.

Nuga, lusikad, käterätikud ja muud abivahendid, mis on vajalikud taigna käitlemisel.

Kuivatuslinad, plastkarbid, säilituskotid- peale keetmist- aurutamist boilide esmaseks kuivatamiseks, hilisemaks täielikuks kuivatamiseks ja boilide säilitamiseks.

HEAD UUT AASTAT!!

Rahulikke jõulupühi!

Sel aastal kõik ilmatargad eksisid ja lubatud lumised jõulud on tegelikkuses väga vihmased. Aasta lõpetuseks veel väike  korraldajamaa Prantsusmaa video selleaastaselt MM-lt. Tuletame suve meelde ja valmistume järgmiseks hooajaks, kus meie peamiseks eesmärgiks on see möll Ungaris ära näha.

https://www.youtube.com/watch?v=w-24V9ilKtk

Kel huvi veel aega veeta, siis lisaks ka Prantsusmaa noorte meistrivõistlused.

https://www.youtube.com/watch?v=gycMBnrTAak

Boilide valmistamisest

Iga karpkalapüügiga tõsisemalt tegelev inimene jõuab varem või hiljem oma boilide valmistamiseni. See tegevus aitab üle elada talveperioodi ja omavalmistatud boiliga püütud kalad on püüdjale väärtuslikumad. Tööstuslikud tootjad peavad arvestama turundusega- boil peab olema konkurentsivõimelise hinnaga, toimima igal pool, säilima kaua. Mõnikord kalameeste jaoks atraktiivse välimuse ja lõhnaga on ta kaladele hoopis eemaletõukav. Kuna enamus boile on valmistatud lõuna pool, siis kipuvad nad meie jahedama kliima jaoks olema liiga vänged.Isevalmistatud  boilide puhul on võimalus luua oma, mingite kriteeriumite järgi tööstuslikest erinev segu mis ei sisalda palju konservante, boilid on tänu värskusele ka atraktiivsemad-keemiline signaal eraldub neist paremini. Samas on toimivate segude arvestamine keeruline protsess, kus lisaks keemilisele koostisele peab arvestama ka segu füüsikalisi omadusi, et segu oleks vormitav. Sõltuvalt ainete koostisest segus on boil erineva tiheduse ja elastsusega. Siduvad ained- manna, nisujahu, kiirkeedu pudrud, piimapulber, munad jne. Mittesiduvad- purustatud ja terved seemned, loomne jahu, maitseained jne. Tõsised huvilised kasutavad selleks spetsiaalseid programme, mis arvutavad segu keemilise koostise. Ise niivõrd põhjalikult sellega tegelenud ei ole.

Kõikide segude väljatöötamise aluseks on karpkala toitumise ja toidu omastamise eripäraga arvestamine. Karpkalal puudub magu, toit satub sooltorusse- seedub põhiliselt selle eesmises laienenud osas. Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, kuid üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu 20-25 kraadi juures, toitumisreaktsioon esineb veel 4 kraadi juures, kuid toitu ei omastata( seedeensüüme ei toodeta). Kala toit peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasvu, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Nooremad karpkalad liiguvad rohkem, mistõttu kulutavad rohkem energiat ja seetõttu on eelistuses energiarikkamad toitained. Oma boilide efektiivsuse hindamise teeb raskeks asjaolu, et ükski boil ei püüa iseseisvalt, kala võtt on alati mitme koosmõju tulemus, kus iga lüli on tähtis- koha valik, sööda esitlus, konksu teravus jne.

Valgud

Kasutatakse organismi poolt kudede regeneratsiooniks ja energia allikaks( kui seda ei saa täiel määral rasvadest ja süsiveskutest). Noored kalad vajavad maksimaalselt valku kasvamiseks. Suured kalad vajavad valku vähem, nendel puuduvad põhimõtteliselt looduslikud vaenlased ja valgu vajadus langeb 30-35% kogu ratsioonist. Valgu vajadust mõjutab vee temperatuur ja lahustunud hapniku hulk vees, seetõttu koostis erinev sõltuvalt aastaajast, keskmiselt 40% juures. Valgus on kõige tähtsam sisalduvate aminohapete koostis.

Rasvad

On peamine energiaallikas, sisaldavad endas vitamiine. Kuna rasvad riknevad säilitamisel kergesti, siis viib see vitamiinide lagunemisele ja halvenevad ka maitseomadused. Proffide väitel peaks rasvainete sisaldus olema umbes 10%.

Süsivesikud

Kiire energia allikas. Kiiresti omastatavad suhkur, tärklis, glükoos. Raskesti omastatavad on taimsed kiudained, neil on toiteväärtus väike, kuid samas on neid seedimiseks vaja. Süsivesikuid 40-50%

Mineraalained

Peamiselt saab kala toidust ja veest- zooplankton, mis sisaldab peamiselt kõiki vajalikke mikroelemente, erandiks on fosfor.

Vitamiinid

Ei ole energia allikaks, kuid on vajalikud biokeemiliste protsesside käivitamisel.

Lihtne retsept:

                Kaal        Valgud%              Rasvad%

Kalajahu               400         68           6,7

Seemnesegu     200         17           15,5

Manna  100         10,3        1

Nisujahu              100         10,3        1

Piimapulber        100         25,5        25

Riisijahu               100         7,5          2,6

Nüüd arvestades valkusid

400*68+200*17+100*10,3+100*10,3+100*25,5+100*7,5
----------------------------------------------------------------------- = 35,96%
400+200+100+100+100+100

Rasvasid

400*6,7+200*15,5+100*1+100*1+100*25+100*2,6
----------------------------------------------------------------  = 8,75%
400+200+100+100+100+100

Keerulise tabeli näide:

Enamkasutatavad koostisained

Nisu

Kõige kättesaadavam ja odavam siduv aine. Soovitavalt jämedam jahvatus, et ei moodustaks tugevat koorikut. Omastab vett paremini, kui manna. Kuni 30%

Manna

Ei ole niivõrd elastne, kui nisu ja on toitainetevaesem.

Mais

Täiteaine, kuni 20%

Soja

Rasva ja proteiinide allikas, annab taignale hea elastsuse. Tolmlevatesse boilidesse kuni 30%, keedetud boilidesse kuni 20%

Võib kasutada ka teisi teraviljasaadusi- kaerajahu-helbed, hernejahu

Piimapulber

Parandab kleepuvust, kuni 15%, tolmlevatel boilidel tekitab hägupilve.

Kaseiin

Kallim produkt, kuid head liimomadused ja kõrge valgusisaldus.

Verepulber

Väärtuslik lisand, palju aminohappeid ja proteiini, kuni 5%

Kalajahu

Proteiinirikas toode, väga erineva kvaliteediga, peamine tingimus, et oleks värske, kuni 30%.

Aminohapped

Toitainete paremaks omastamiseks, doseerimisel jälgida tootjate soovitusi.

Lisaks on veel magusained- maitse parandamiseks, emulgaatorid- parandavad sooles rasvade omastamist, antioksüdandid- aeglustavad rasvainete lagunemisprotsessi boilis, betaiin-parandab energia omistamist, sool- konservant.

Tolmlevate boilide jaoks kasutatakse vedela siduva ainena maisisiirupit. Keedetud boilide korral kanamune või munapulbrit( 1kg segu peale umbes 80-90 g pulbrit) Munapulbrit on mugav kasutada, kuna on lihtsam doseerida, eelnevalt tuleb pulber soojas vees lahustada.

Taigna omaduste parandamiseks saab soojal ajal kasutada õlisid, külmal ajal glütseriini, umbes 20-40 g 1kg segu peale.

Nagu eelpool mainitud, siis ei ole me niivõrd keemiasse veel laskunud ja kasutame  väljatöötatud baasretsepte, mida siis oleme natukene korrigeerinud. Arvestama peab ka koostisainete kättesaadavust.

Meie esimeste boilide retsept, mis baseerub lihtsatel ja kättesaadavatel ainetel.

Maisijahu 30%, sojajahu 30%, maisimanna 20%, piimapulber 10%, kanepiseemned purustatud 5%, purustatud päevalilleseemned 5%. 1kg segu peale 9 kanamuna. Lisasime erinevaid maitseaineid ja dippisime. Eesti oludes õnnestus meil selliste lihtsate boilidega mitmed kenad trofeekalad saada.

Heitetehnika

Internet on täis videoid ja kirjeldusi kaugheitetehnikast. Siin oma sõnadega heitetehnikast, lisaks illustreerivad pildid, mis ehk natukene paremini aitavad seda juttu mõista.  Käsitlusel ainult tehnika, mis on kasutusel karpkalapüüdjate seas- heited üle pea. Mida võiks jälgida ja millele tähelepanu osutada, et saavutada pikemaid ja täpseid heiteid. Rakendus peab olema vastavuses, kui on jäik ritv, siis ka raskem tina ja vastupidi. Raskemad koonusekujulised tinad lendavad kaugemale.Enne heidet tuleb kontrollida jätkukohta, kuna peamised katki minekud toimuvad lõtku olemasolul jätkul. Kui on vajadus heita kaugele, siis pealiin ka peenem- 0,24 liinist piisab täielikult ka kala väsitamisel. Ketta pool peab olema peaaegu ääreni täidetud, suuremalt poolilt libiseb tamiil paremini maha. Rippesse jääv raskus peaks ulatuma umbes õngeridva keskkohta.

Siin kogu jutt paremakäelistele, kus vasak käsi hoiab ridva alumisest käepidemest ja parem asetseb ketta juures. Heidet alustades on vasak jalg eespool. Õng on tõstetud sirgetel kätel üles, õnge käepide ja ka vasak jalg on heitekoha suunas. Kontrollida tuleb, et liin jookseks vabalt ega ei oleks keerdus otsarõnga taga, liini kinni hoidmiseks ei ole vaja teda vastu ritva pigistada, piisab kui lihtsalt on sõrme taga, niiviisi on liini lahtipäästmine täpsem. Liini vabastamisel sõrme alt on vajalik tabada õige hetk, kuna liiga vara vabastades liigub raskus liiga kõrgele ja hilja vabastades liigub madalalt, mõlemal juhul jäävad heited lühikeseks. Jälgida, et ketta sidur oleks piisavalt kinni keeratud, et ei toimuks liini libisemist, mis võib sõrme vigastada. Heitekinnas või sõrmekaitse ilmtingimata. Siin tuleb saavutada olukord, kus keha on vabalt ja sirgelt, suuna muutmiseks tuleb jalgadega asendit muuta, mitte keha keerata. Ketas asetseb peast tagapool, üldjuhul on ritv horisontaalasendis. Tinaraskus peab olema õhus ja paigal, ei tohi kõikuda, mis mõjutab täpsust. Stabiilne heidete täpsus on tähtsam. Pigem stabiilselt 100 meetrit ühte punkti, kui korra 140 meetrit vasakule ja seejärel 150 meetrit paremale.

Heidet alustades viime keha raskuse tagumisele jalale, kallutame ülakeha ja ritva tahapoole. Harjutamisel võib vasakul jalal kand maas olla ja varbad õhus, niiviisi on lihtsam oma keha tasakaalu jälgida. Kõik jooksusammud tekitavad ebastabiilsuse, mis mõjutab täpsust ja ka kaugusele juurde ei lisa. Ritv sirgetel kätel, loomulikult ei ole käed joonsirged, mingi paine on ikka olemas.

Heite sooritamisel viime keharaskuse ette vasakule jalale- nagu teeks sammu ette, ülakeha liigub ettepoole. Kätega sirutame ridva ette, parem käsi peab seejuures jääma sirgeks, kuid vasakuga tuleb ritva järsult sikutada enda poole- vasak käsi liigub rindkere alla. Parem käsi toimib hoovana, mille ümber liikumine toimub.Siit lähtub ka vajadus, et õnge käepidemete- ketta kinnituse asetus vastaks heitja kasvule. Hoides ketta kinnituskohast väljasirutatud käes, siis ridva ots peaks ulatuma kaenla alla. Heide tuleb sooritada kiiresti, et ritv töösse painutada. Kuid heite alguses ei pea rakendama kogu jõudu. Heide peaks toimuma sujuvalt, kogu aeg peab liin olema pinges. Kui liin vahepeal või ka alguses on lõtv, võivad tekkida haakumised otsarõnga taha, mistõttu toimub liini katkemine ja tinaraskuse ohtlik lend. Heite alguses koormame tina ja üritame ridva paindesse väänata, sel hetkel, kui ritv on paindes, siis peaks toimuma maksimaalne kiirendamine, et ritv niiöelda tulistaks. Siin lisaks ülakeha ja käte liikumisele on võimalik mingil määral impulssi juurde anda ülakeha paindega, heite alguses on ülakeha painutatud paremale taha ja heite lõpus vasakule ette. Keha keeramisega ei tohi liialdada, et heide jääks ikkagi nõutava ülepeaheite raamidesse.

Heite lõpus peab ritv jääma umbes 45 kraadise nurga alla, ei tohi tipuga puudutada maad, tänu millele võib seda vigastada. Ridva peatamisel 45 kraadise nurga all on liini väljajooks kõige vabam ilma lisavõngeteta, mis raskendavad liini väljajooksu. Ridva otsa ei tohi liigutada vaid peab olema paigal. Parem jalg liigub ette vasaku juurde.

Heitel kasutame keha, käte ja ridva koostööd. Peamine töö tuleb teha kätega- parem käsi on kogu aeg sirge ja vasak liigub kiiresti rinna alla, ei ole vaja kehaga sügavalt kummardada- see aeglustab liikumist ja ritva ei ole võimalik nn. tulistama panna. Ridva parameetrid peavad olema vastavuses heitja füüsisega. Kui ritv on liiga jäik ja seda ei suuda heitel paindesse saada, siis ritv ei toimi- ei tulista. Jäiga ridvaga toimub nii ridva kui ka raskuse liikumine umbes ringikujulist trajektoori mööda ja heitekaugus on lühike. Joonisel mustaga ritv ja selle trajektoor, punasega tina trajektoor.Kui kiirel ja tugeval heitel ritv töötab- tulistab, siis raskus liigub rohkem sirgjoonelisemalt ja kaugus on tunduvalt suurem. Käte töö treenimiseks võib harjutada heiteid istudes, pink millel istuda peab tugev ja stabiilne olema.

Leedukate ülevaade MM-lt

Siin kaks leedukate videot.

https://www.youtube.com/watch?v=5IC61AUhnYY

https://www.youtube.com/watch?v=L-wxYB_VI9E&feature=share

Neid võib vaadata isegi ilma keelt oskamata. 2016 MM-l jäid leedukad teisele kohale, punktiarvestuses Venemaaga sama, kuid kaotasid kaalus 950 grammiga. Nendel tagab nende spordiföderatsioon kulutused söötadele, majutuse, toitlustuse, treeningu ja sõidukulud sihtkohta.

MM läbi ja hooaeg selleks aastaks samuti.

Selleaastane MM Prantsusmaal tõi siis lõpuks venelastele kuldmedali. Selle nimel on nad juba 2003 aastast tööd teinud. Seal on praeguseks sisse seatud korralikult toimiv süsteem, kuidas toimuvad valikud meeskonda ja koordineeritud meeskonnatöö. Sellega pannakse alus, et ei oleks juhuslik tähelend, vaid pidev stabiilne ja tugev esinemine. Leedukatel teine koht, mis on hea saavutus, kuid mille üle nad ise niivõrd rõõmsad ei ole, kuna juhtpositsiooni pidid lõpuks loovutama venelastele. Leedukatel ja venelastel võrdselt punkte, kuid venelased ületasid kaalus 950 grammiga. . Balti karikast osavõtjad võivad uhkust tunda, et on püüdnud koos selliste tugevate karpkalapüüdjatega Leedust. Kolmandateks platseerusid rumeenlased. Lätlastel ei olnud seekord loosiõnne ja nendel 21. koht. Uustulnukad Wales 14. kohal ja Gruusia 25. kohal.

Meie lõpetasime Aumeeste turniiri raames hooaja Vihulas. Ilm soosis meid ja suurt sadu ei olnud. Ööd olid kah suhteliselt soojad. Veetemperatuur oli 10 kraadi. Kui tulemusi analüüsida ( meil 1 kala, Urmasel 2), siis kala on koondumas sügavamale ja ei liigu enam niivõrd palju ringi.