Kevadine kokkutulek.

Pühapäeval 24. Mail kogunes Eesti karbipüüdjate aktiiv esimesele ühiskogunemisele Raplamaale Okka tallu Hannese juurde. Saabuvate soojemate suveilmadega, enne tõsisemat püügihooaega oli soov arutleda meie karbipüügi tuleviku üle. Ühiselt jõudsime arusaamani, et oma tegevuse edasiseks arndamiseks on vajalik organiseerumine mingi juriidilise ühingu raamides, sellega paraneb meie koostöö teiste ametiasutustega ja ka me ise oleme siis tõsisemaltvõetavad partnerid. Kaugemaks sihiks lisaks kohalikele tegemistele seati Eesti esinduse lähetamine Karpkalapüügi Maailmameistrivõistlusele. Eestis on vajalik inimeste loodusteadlikkuse kasvatamine, säästlik suhtumine nii kaldesse kui ka loodusesse üldiselt. Karpkalapüügil PÜÜA-VABASTA ideoloogia süvendamine, asustustegevus ja muud ühistoimetamised. Tänu kenale kevadisele ilmale kujunes antud vabaõhu grilli-chilli üritus igati meeldejäävaks. Nii Balsnack kui ka Boilipood viisid läbi oma pakutava kauba tutvustamise.

Laupäevak Vihulas

Euroopa päeva tähistas meie väikene karbikogukond vabas looduses ühistööga. Vaikselt, aga järjepidevalt on karbipüügi huviliste seltskond täienenud, mis seab juba piirangud vabadele kohtadele puhkepäevadel. Pahatihti on raskusi õngedele püügiplatsi leidmisega, kuna vähesed kohad on juba eelnevalt hõivatud. Kala muidugi tajub seda suurepäraselt ja liigub eemale vabasse vette. Seetõttu sai Harri üleskutsel planeeritud üks ühine töölaupäevak. Vihula paisjärve vasakkaldale sai juurde loodud paar uut püügiplatsi, tänu millele hajub ja ühtlustub püügikoormus. Oma rakenduste päästmiseks sai eemaldatud ka vette maha langenud puid. Kui eelnevalt olid plaanid tunduvalt suurejoonelisemad, siis täismahus neid realiseerida ei õnnestunud, kuid ometi sai ära tehtud korralik töö. Lisaks meie karbikogukonna entusiastidele võtsid üritusest osa ka Kullo kalastusringi noored, kes andsid oma tubli panuse ürituse kordaminekuks. Nüüd, kus mahukam töö on tehtud, on võimalik püügisessioonide rahulikemal hetkedel jätkata nende kohtade heakorrastamisega. Suured puud said ühiste jõududega langetatud ja välja veetud, kuid pisikest võsa on vaja veel järelpuhastada. Samuti oleks soovitav telgiplatside tasandamine ja juurdepääsuradade korrastamine. Peab nentima, et lisaks sõnaosavusele netifoorumis, suutsime end tõestada ka tegudes. Ilm oli ilus ja ka grillroad kadusid imekähku näljaste talguliste kõhtudesse. Kujunes selline tore emadepäeva eelne ühisüritus. Loodetavasti suudame ka järgnevatel aastatel sellist ühistegevuse traditsiooni jätkata.

Taurage

Juba talvel saime Leedu tuttavatelt kutse osalemiseks Taurage karbiklubi Aukso Žvinas korraldataval võistlusel. Tegemist on pika traditsiooniga võistlusega, mis seni on olnud 3 Nations Carp Cup, kus osalevad Leedu, Läti ja Venemaa võistkonnad. Korra on varasemalt osalenud ka poolakad. Nüüd siis oleks 5 Nations Carp Cup, kus igast riigist 2 meeskonda, toimumisaeg 29.04- 3.05, st 96 tundi. Võistluse toimumispaik endisel savikarjääril, pindalaga 8,3 ha, sügavus 2-7 meetrit. Sellel eraveekogul on kaalukas karbipopulatsioon, keskmine kaal kuskil 7-8 kg juures, maksimaalne rekord oli vist 22 kg. Mõningase arupidamise järel leidsime oma meeskonnale paarilise ja teatasime osalemissoovist. Kogunemine oli teisipäeva õhtul 28.04, kus sai tutvuda oma vastastega ja sõbralikult aega veeta. Leedut esindasid MM kogemusega ADD Team ja Aukso Žvinas meeskond, Lätist meie tuttavad OzoCarp ning Aigars ja Juris, Venemaalt Memel Carp ( kuna meeskonnal olid mingid probleemid, siis neil esindasidd Leedu leegionärid) ja Medvedi, Poolat esindasid nende karbisööda tootjafirma Nanobaits 2 meeskonda ja siis meie väikese Eesti eest Minikalastaja ja Tuhnik. Nähes seda koosseisu ja arvestades meile tundmatut veekogu ei lootnud me erilisele edule, kuid soovisime endast parima anda. Juba eelnevalt aerofoto järgi tundus 1. sektor keeruline olevat, kõige soodsam tundus olevat 6. sektor oma saarekesega, eelnevate võistlustulemuste järgi olid küll esirinnas 2,4 ja 7 sektor. Hommikuse loosi tulemusena langesid meile 1. sektor- Tuhnik ja 5. sektor- Minikalastaja. Valmistudes võistluseks lootsime me Leedumaal soojemat ilma, prognoosi järgi küll külm, keerutava tuule ja kõikuva rõhuga ilm.  Võistluse alates oli esimene ööpäev täielik vaikus, mis kohalike jutu järgi pidi olema antud veekogule iseloomulik. Seal on püsiv karbipopulatsioon, mida täiendatakse üksikute trofee eksemplaridega ja selle tõttu on nad väga „ Haritud“. Teisel ööpäeval avasid skoori OzoCarp ja Tuhnik üheaegselt. Kuna kaalumist alustati 1. Sektorist, siis ringijagu oli Eesti esindus esikohal. Leedukad hakkasid kodujärvel oma oskusi demonstreerima ja loomulikult rebisid esimesteks, OzoCarp püüdis kah, Minikalastaja sai paar kala. Sellega olime teisel ja kolmandal ööpäeval 2. kohal Leedu järel- meie mõlemad meeskonnad olid kalaga. Siis õnnestus Aigars ja Juris meeskonnal kolm kala saada ja ka venelaste Medvedi sai kala, mistõttu langesime 4. kohale, kuna meile lisandus ainult üks kala. Poolakad lõpetasid ühe kalaga ja jäid viimasteks. Ilm oli tõesti väga muutlik, vihmahood vaheldusid selgemate hetkedega, tuul muutis kogu aeg suunda, reede öösel oli isegi -5 kraadi. Kokkuvõtvalt: Leedu 12 kala, Läti 10 kala, Venemaa 5 kala, Eesti 4 kala, Poola 1 kala. Suurim Leedu 19 kg, väikseim Läti 4,8 kg.  Meie esmakordset viibimist veekogul ja loosi tahtel meile langenud sektoreid arvestades sooritasime igati kordaläinud tulemuse, peamine, et mõlemad meeskonnad olid kalaga. Poolakate ebaedu võib ehk seletada sellega, et tootjafirma hea varustatus sööda ja vedelikega sai nendele saatuslikuks. Külma ilma tõttu karpkala veel ei olnud aktiivne ja liigse aroomiga peletasid nemad ta eemale. Korraldajatele suured tänud sellise kena ürituse eest.

Kevad

 

Nagu kõik on kuulnud, on kala vanust võimalik määrata soomustel asuvate aastaringide järgi. See ei ole küll kõige täpsem variant. Vaatamata kalastamisel shock leaderi kasutamisele, mis lisaks oma eesmärgile sööda juures liin maksimaalselt põhja ligidal hoida ka kala väljakerimisel  vigastamise ohtu vähendab, on aja jooksul kogunenud paar soomust. Üritades ise hinnata kala vanust peab nentima, et tulemused ei olnud kõige usaldusväärsemad. Tänu Mereinstituudi teadurile Mehis Rohtlale sain siis kindlama hinnangu. Pildil olevate soomuste omanike vanus on hinnanguliselt 10-11 aastat. Pildid ei ole kvaliteetsed ja sealt on raske hinnata. Tegemist 2010 aastal Eesti ja 2014 aasta Läti kalaga. Läti kala 7,5 kg, Eesti oma kilo võrra kergem. Kala soomuseid võrreldes on täheldatav Läti karpkala viimaste aastaringide suurem laius, mis näitab paremat toitumist.  Lätlased püüavad trofeekalu ja asustavad neid ümber, et veekogu atraktiivsemaks muuta. 

 Sel aastal asjaolude tõttu pidime varakult möödunud nädalavahetusel oma esimese väljasõidu tegema. Ilm oli kena päikeseline, Marek isegi julges natukene päevitada, minu jaoks oli siiski liiga jahe ja tuuline. Veetemperatuur oli laupäeval 5,4 kraadi, päikese mõjul tõusis 6,2 kraadini. Öösel oli hall maas, kuigi õhutemperatuur 2 kraadi plussis ja ka vesi jahtus jälle 5,5 kraadi peale. Kala tegevust me loomulikult ei täheldanud, kuid sai natukene heiteid ja markeerimist harjutatud.

 

Käsitööhuvilistele

Meie meeskonnal PVA kotid väga rohket kasutust ei leia, kuid nad on meil arsenalis olemas. Võibolla on see seotud kasutusmugavusega kuid enamjaolt kasutame PVA sukka. Samas mõningatel juhtudel on nad vajalikud. PVA kottide hind ei ole just väga odav, kui neid laialdaselt kasutada. Tänu lähedaste inimeste käsitööhuvile äratas tähelepanu üks huvitav materjal, nimelt masintikandi tugikangas, neid materjale on mitmeid, on rebitavaid-lõigatavaid-triigitavaid, kuid üks neist pani peas midagi liikuma, nimelt külmas vees lahustuv (Cold water soluble film). Kasutatakse sellist materjali tikkimisel, et tikand jääks ilusam- peale tikandi valmimist on võimalik antud alus vees pestes eemaldada. Vastav materjal on välimuselt sarnane PVA koti materjaliga. Katsudes tundus natukene jäigem olevat, mikromeetriga paksust mõõtes, siis oli õhem-0,029-0,034 vastu. Kiiruga valmistatud kotikene ei oma küll esteetilist välimust, kuid oma ülesande ta täidab, arvestada tuleb sellega, et peale õmbluste kleepimist tuleb lasta kotil kuivada enne täitmist, vastasel juhul õmblused algunevad. Võimalik on valmistada omale sobiva suurusega kotikesi, lagunemise kiirendamiseks tuleb kotikene augustada sarnaselt kaubanduses müüdavate perforeerimata kotikestega. Minikalastaja katselaboris näitas ka antud materjal end heast küljest, lagunemise aeg 5 kraadises vees oli isegi natukene kiirem, kui spetskotikesel. Katsel oleks pidanud kasutama lead core, siis ei oleks need kotisuu paksendused nii koledalt nähtavale jäänud. Meie jaoks näitas antud materjal end kõigiti heast küljest ja sellega tagas oma koha meie varustuse hulgas. Julgeme ka teistele soovitada.

Carpitaly

21-22.02.2015 toimus Itaalias 17 Carpitaly mess.

https://www.youtube.com/watch?v=oxbfxWGUjAM

https://www.youtube.com/watch?v=yOUJKI4f9jI

Kus valiti Miss Carpitaly 2015

Karpkala kevadel.

Kuna Kuuse taadi ennustuse järgi meil sel aastal talve ei tulegi, vaid peagi on kevad saabumas, siis mida arvavad juhtivad karpkalapüügi spetsialistid kala varakevadisest käitumisest.

http://www.carpology.net/articles/features/what-has-the-biggest-effect-on-carp-as-they-wake-up-from-winter

Mis mõjutab enam karpkala ärkamist peale talvist uinakut? Päeva pikenemine või ilma soojenemine?

Kuus Carpology parimat kalastajat avaldavad oma arvamust.

Shaun Harrison

Ma olen veendunud, et päeva pikenemine avaldab olulisemat ja suuremat mõju, kui mistahes muud tegurid, kaasa arvatud ilm. Ilmselgelt on karpkala külmavereline ja tema ainevahetus oleneb vee temperatuurist. Kuid ma olen märganud, et kalad elavnevad päeva pikenedes. Nende aktiivsus suureneb enam kui lühikestel talvepäevadel, kuigi vee temeratuur on sama. Külmal talvehooajal karpkala toitub harva ja väheaktiivselt, kuid alates märtsi teisest nädalast kala elavneb ja satub ka konksu otsa. Huvitav on, et sõltumata ilmast on kala ühtmoodi aktiivne. Ma olen veendunud, et seda põhjustab pikem päev. Vastupidine toimub aasta lõpus, kui päevad muutuvad lühemaks. Möödunud aastal oli küllaltki mahe talv, kuid karpkala see ei mõjutanud, ta käitus ikka talviselt.

Rob Hughes

Paljugi mõjutab karpkala tegutsemist, kuid vaieldamatult valgus mõjutab enim kala aktiivsust hilistalvel. Päike tõuseb kõrgemale, tema kiirgus tugevneb, mistõttu päikesekiired tungivad sügavamale läbi vee, mis võib käivitada karpkala loodusliku tsükli. Soojus võib mõjutada kala paiknemist, kuid ei maksa ära unustada, et vee soojenemine võtab kauem aega, kui õhu soojenemine. Nimelt valgus äratab putukad ja käivitab toitumisahela. Päikese aasta võib jagada neljaks: kui päevad on lühimad ja pikimad ning võrdsed jaod. Kevadine pööripäev langeb 20. märtsile, kui päev ja öö on ühepikkused. Muideks, see on üks kahest korrast, mil päike tõuseb täpselt idast. Pärast seda päev pikeneb jõudsalt, mis muudab järsult kogu elava käitumist.

Dave Ellyott

Ma usun, et päeva pikkus mõjutab kala aktiivsust enam, kui vee temperatuur. Vesi soojeneb ju aeglasemalt. Märtsis ja aprillis on öökülmasid, kuid vaatamata sellele karpkala elutegevus aktiviseerub. Ilmselgelt ka vee temperatuur omab tähtsust kala aktiivsusele, kuna on teada, et suurtes veekogudes, kus vesi soojeneb aeglasemalt ärkavad kalad hiljem. Kuid ma arvan, et päeva pikenemine on peamine tegur karpkala aktiivsuse suurenemisel. Päeva pikenedes toimub toiteallikate uuenemine nendele kaladele ja see protsess on pöördeline kala toitumisel. Väga huvitav on kevadel jälgida, kuidas karbid hüppavad veest välja kinnikasvanud ja risustes kohtades vabanemaks parasiitidest. Madalaveelised alad saavad rohkem päikest ja just sinna suunduvad kalad toituma.

Lewis Reed

Nagu temperatuur nii ka valgustatus mõjutavad karpkala käitumist- need on omavahel seotud tegurid. Teisisõnu, mida madalam temperatuur, seda väheaktiivsem kala. Päeva pikenedes päikesekiirte langemisnurk suureneb, mistõttu tungib rohkem valgust veesügavusse, selle asemel, et peegelduda pinnalt. Sel perioodil reageerib kala aktiivsemalt temperatuuri tõusule. Hapnikutase vees tõenäoliselt mõjutab vähem kala käitumist külma veega, kuna teda on selles niikuinii rohkem kui soojas vees. Ükskõik missugune ei oleks kevadel ilm: vaiksed päiksesepaistelised päevad pilviste öödega või tuulised päevad- kõik soodustab kala aktiivsuse kasvu.

Kevin Nash

Varasemates artiklites ja DVD-del olen maininud, et karpkala ärkamine ühtub laukapuu õitsemisega. Neile, kes ei tunne antud taime, seletan: see on põõsas, millel valged õied puhkevad enne lehti. Ei ole kunagi täheldanud, et see taim puhkeks õide enne kui päev ja öö võrdsustuvad. Minu jaoks on see märk looduse ärkamisest, aga toimub see siis, kui päeva pikkus ületab 12 tundi. On ütlematagi selge, et mida pikem päev, seda enam maa soojeneb. Minu vaatepunktist nimelt valgus mõjutab karpkala ärkamist. Temperatuur mängib ka oma osa, kuna külmemal kevadel puhkeb laukapuu hiljem õide.

Simon Crow

Väga raske ütelda,mis mõjutab karpkala käitumist rohkem, kas temperatuur või valgus. Tõenäoliselt nii üks kui teine mõjutavad tema käitumist. Karpkala käitumist mõjutab palju tegureid, kalad kahes üsna lähestikku asetsevas järves võivad käituda täiesti erinevalt. Üldisest vaatenurgast ja oma pikaajalisest kogemusest sadadel järvedel lähtudes on mõned kinnitunud reeglid, milliseid võib julgelt järgida. Mida väiksem ja lõunapoolsem veekogu, seda kiiremini seal karpkalad ärkavad. Märtsi keskel lõunas karpkala aktiivsus on märgatav, põhjapool toimub see mõni nädal hiljem. Igal aastal umbes samal ajal hakkab kala aktiivselt toituma ja see kestab umbes 10 nädalat. Ei ilm ega pikaleveninud talv ei mõjuta kala aktiivsust sel perioodil. Võite selles veenduda lehitsedes CarpTalk`i eelnevaid väljalaskeid. Te võite ka ise aja välja arvutada, selleks lihtsalt vaadake millal et eelneval aastal hakkasite kala saama ja võite samal ajal ka sel aastal kalale minna.