Eesti läti sõpruskarikas 2015

4.-7. Juuni 2015 toimus Lätis Malpilsis juba järjekorras kolmas sõpruskohtumine kahe naaberriigi karbiküttide vahel. Esimene kohtumine sellel veekogul ei õnnestunud külma ilma tõttu just kõige paremini. Sel aastal olid lootused suuremad. Loosimistulemuste järgi (eestlased-lätlased vaheldumisi), paigutusid meeskonnad sektoritesse. Kuna eelnevalt oli teada, et kala antud veekogus on väga tundlik liigse müra suhtes, siis raketiga söötmine oli viidud miinimumini, ainult kella 13.-15-ni. Ilmateade ennustas vägagi muutlikku ilma, mis ka tõeks osutus, temperatuuride erinevus oli väga suur ja saime hulga päikest külma tuulega kui ka vihma. Minikalastaja võistkond sattus 9. Sektorisse kogunemiskoha juurde, mis oli väga mugav, kuigi soovinud oleks mujale. Meist vasakul kõrgel kaldal oli Sigulda meeskond ja paremal naiskond Alata. Naised on kogenud ja staažikas võistlusteam, möödunud korral samal veekogul tulid nemad teiseks. Ülevalpool paiknesid Dorpat Carp Catchers ja nende järgi G and L- eelmise korra meistrid. Kui võistlusest rääkida, siis juba algusest peale toimus tihe ja aktiivne rebimine just nende kahe võistkonna vahel. Alguses pääses mõni tund peale starti juhtima Dorpat, kella kahe ajal duubliga ( minu teada vist Andresel esimene duubelkarp), kuid tänu ettevaatlikule ja oskuslikule tegutsemisele õnnestus neil mõlemad kalad kahvata ja sealt edasi niiviisi ka jätkus. Kord lätlased, kord eestlased, need kaks võistkonda olid ainsad, kes tõsiselt tööd tegid ja võistlesid. Meie ülejäänud, lätlased-eestlased võisime lihtsalt aega veeta ja puhata, mõned kalad tabati ka teiste meeskondade poolt, kuid tulemus oli juhuslik ja kehv. Tuhniku meeskond võitles aktiivselt kokrede, nurgude linaskitega. Tigertop juhtis karpkalad oskuslikult kaldaranti või roostikku, kus nad siis ära lahkusid. Enamus nautis päikesepaistelisi tuuliseid ilmaolusid. Lõpptulemusena õnnestus Läti G and L võistkonnal siiski kodujärve toetusel Dorpat Carp Catchers alistada ja esikoht saavutada, meie meeskond siis teine. Mõlemal võiskonnal 11 kala, kuid kaal oli lätlaste kasuks. Kolmandal kohal kohalik Malpils zivim 2 kalaga, siis neljas meie Tipp-topp 2 kalaga. Karpkala õnnestus tabada ainult 6. Võistkonnal 16-st, mis on sportliku veekogu kohta väga halb tulemus. Juba seal asusin aktiivselt otsima võimalusi ürituse jätkamiseks. Kardan, et antud veekogule ei õnnestu enam eestlasi meelitada, kuigi nüüd sügisel pidi sisse asustama 1 tonn suurt kala. Kogu hingest tahaks seda mõõduvõtmist naabritega jätkata, seetõttu ostsisin informatsiooni teiste veekogude kohta, kuid esialgu ei terenda mingit sobiva suurusega kalarikast veekogu, kuhu oleks võimalik 16 meeskonda püüdma asetada.