Minikalastaja Waterbird Carp Cup 2015

19.-21. Juunil toimus Lätis Limbaži juures Ludinupel karbipüügivõistlus, kus osalesid 6 meeskonda Eestist ja 2 Lätist. Antud veekogul oli see üldse esimeseks võistluseks, kuna varem ei ole omanike vähese huvi tõttu õnnestunud seal võistlusi korraldada. Tegemist veekoguga, kus omanike poolt ettekasvatatud karpkalu on võimalik välja püüda ja siis omale osta. Vabastamisele kuuluvad kalad alates 5 kilost. Möödunud aastal oli asustatud 4 tonni 1,5-2 kg karpkalu, kes on siis põhimass, lisaks pidi olema ka palju 4-7 kg isendeid ja ka mõningaid üle 10 kg. Püük on lubatud ainult päevasel ajal 5.00-20.00. 30.-31. Mai nädalavahetusel käisime Marekiga veekoguga tutvumas, kuna võistlus oli ette nähtud kahe ööpäevasena, siis õnnestus meil ka luba saada öiseks püügiks. Kella 10 paikukohale jõudes  olid meie arvates perspektiivsed kohad kohalike poolt juba hõivatud. Seadsime end sisse tammil umbes äärmise sektori juures. Vastavalt eelnevale infole valitses päeval vaikus, kuid õhtul kalad, kes senini olid end kaugel näidanud, liikusid lähemale. Kokku õnnestus meil tabada 12 kala, kes jäid sinna 1,5-2 kg vahele. Kuna öösel hakkas vihma sadama, siis Marek ei viitsinud neid vinnata ja ma pidin ise hakkama saama. Meil ei olnud back leade kaasas, seetõttu oli meil ainult kaks õnge kasutuses, need väikesed kalad olid üliaktiivsed ja üritasid igati rakendusi sassi ajada. hommikul 5.40 siis ka iludus 10.62 kg.

Võistluse alguses valitses vihmane ilm, kuid siiski vihmahoogude vahel õnnestus telgid enamvähem kuivalt püsti seada. Loosi tahtel sattus Minikalastaja- Marek ja Tarvo püügiala keskele, 4. Sektor. Peale õngede sisseheitmist tulid hilislõunal ka esimesed kalad. Esimesel ööpäeval oli poistel reaalne heitlus esikoha nimel, vastaseks Läti Mad Carp- kohalik võistkond, kes end sellest väga häirituna tundis, kuna koduveekogul olid nad tulnud üritust võitma. Laupäeval valitses soe päikesepaisteline ilm, mis ei jätnud mõju avaldamata- ei oska me selge ilamaga kala püüda. Õhtul rebis Mad Carp end ette ja ööga suurendas veelgi vahet, millega kindlustas endale esikoha. Minikalastajal oli mitmeid äraminekuid ja tuli ennast kaitsta Tuhniku eest, kes jõudsalt ettepoole trügis. Tuhnik, kes alguses aktiivselt kobedaid kokri püüdis, suutis ennast ümber häälestada ja tema tugev sissesöötmine andis ka tulemusi, teise ja kolmanda koha vahe ainult 910 grammi. Võistlus küll täielikult ei õigustanud ootusi. Lootsin igale võistkonnale umbes kümmekond kala ja ka suuremat big fish`i. Kas oli tegu muutliku ilmaga, kalade kudeeelse ajaga vms, kuid väljapüütud sai vähe isendeid. Kõik meeskonnad küll kalaga. Minikalastaja vist siis igavene teine ja big fish auhind.

Nädalavahetus

Nädalavahetus möödus kalastades. Pühapäeva õhtul tsivilisatsiooni rüppe naastes, ootas ees uudis selle kohta, et Antslas on Andres Turnasel õnnestunud tabada 18,5 kg karpkala. Kala piltidel nägi igati kena ja soliidne välja, kahju muidugi, et ta saatus oli minna kõige kaduva teed. Õnnestus ka püüdjaga kontakt leida, et vähemalt saaks sellise soliidse kala vanuse määrata. Tõenäoliselt huvitab meid kõiki, kui palju aega kulub looduslikes tingimustes meie kliimas kalal sellise kaalu saavutamiseks. Kala püütud käsiõngega, liin 0,28 ilma lipsuta, söödaks maisitera. Ka vanad ja kogenud kalad lähevad mõnikord alt. Loodame tulevikus, et peale sellise hiiglase tabamist tema kurbadesse silmadesse vaadates muutub kalamehe süda härdaks ja peale pildistamist õnnestub kalal oma eluteed jätkata. Meie kalastamine ei olnud niivõrd edukas. Kuna eelnevalt oli selge ilm, mis rohkem sobilikum päevitamiseks, siis ka kalad otsustasid meie söötasid ignoreerida. Pühapäeva varahommikul oli siis meie esimene võtt, siin ma ei arvesta neid juhuslikke piiksatusi, mis võisid olla põhjustatud ei tea millest. Antud rakendus oli meil eemal vastaskaldas, kus hea veealune maha langenud puude rägastik eeldatavasti kalale pelgupaika pakub. Kala üritas kohe alguses kord vasemalt, kord paremalt sinna peitu pugeda, kuid siiski õnnestus ta avavette meelitada. Seepeale suundus ta meiepoolsesse kaldasse, kus lähedalasetsevas taimestikus vabaneda üritas. Taimedest välja meelitades andis korra liin järele, mistõttu kostis üle järve Tarvo valjuhäälne sõnavaling- siinkohal ma seda edasi ei kanna. Siiski-siiski kala oli ikkagi veel liini otsas, nüüd seda ettevaatlikumalt ja tasa ja targu õnnestus ta meil ikka kahvata. Kena 8,6 kg soomuskarp. Peale pildistamist ujus ta väärikalt oma toimetusi edasi tegema. Ei olnud tegemist mingi rekordiga, kuid igati meeldejääv elamus. Kevadised veekogu puhastustalgud andsid meile selle tulemuse, meiepoolse kalda mahalangenud puud olid sealt koristatud. Minikalastaja meeskonnal see siis 54. kala sel aastal, kahjuks enamus neist välismaised. Järgmine nädalavahetus peaks eeldatavasti lisa tooma, kuna Minikalastaja Waterbird Cup Lätis toimumas.

Eesti läti sõpruskarikas 2015

4.-7. Juuni 2015 toimus Lätis Malpilsis juba järjekorras kolmas sõpruskohtumine kahe naaberriigi karbiküttide vahel. Esimene kohtumine sellel veekogul ei õnnestunud külma ilma tõttu just kõige paremini. Sel aastal olid lootused suuremad. Loosimistulemuste järgi (eestlased-lätlased vaheldumisi), paigutusid meeskonnad sektoritesse. Kuna eelnevalt oli teada, et kala antud veekogus on väga tundlik liigse müra suhtes, siis raketiga söötmine oli viidud miinimumini, ainult kella 13.-15-ni. Ilmateade ennustas vägagi muutlikku ilma, mis ka tõeks osutus, temperatuuride erinevus oli väga suur ja saime hulga päikest külma tuulega kui ka vihma. Minikalastaja võistkond sattus 9. Sektorisse kogunemiskoha juurde, mis oli väga mugav, kuigi soovinud oleks mujale. Meist vasakul kõrgel kaldal oli Sigulda meeskond ja paremal naiskond Alata. Naised on kogenud ja staažikas võistlusteam, möödunud korral samal veekogul tulid nemad teiseks. Ülevalpool paiknesid Dorpat Carp Catchers ja nende järgi G and L- eelmise korra meistrid. Kui võistlusest rääkida, siis juba algusest peale toimus tihe ja aktiivne rebimine just nende kahe võistkonna vahel. Alguses pääses mõni tund peale starti juhtima Dorpat, kella kahe ajal duubliga ( minu teada vist Andresel esimene duubelkarp), kuid tänu ettevaatlikule ja oskuslikule tegutsemisele õnnestus neil mõlemad kalad kahvata ja sealt edasi niiviisi ka jätkus. Kord lätlased, kord eestlased, need kaks võistkonda olid ainsad, kes tõsiselt tööd tegid ja võistlesid. Meie ülejäänud, lätlased-eestlased võisime lihtsalt aega veeta ja puhata, mõned kalad tabati ka teiste meeskondade poolt, kuid tulemus oli juhuslik ja kehv. Tuhniku meeskond võitles aktiivselt kokrede, nurgude linaskitega. Tigertop juhtis karpkalad oskuslikult kaldaranti või roostikku, kus nad siis ära lahkusid. Enamus nautis päikesepaistelisi tuuliseid ilmaolusid. Lõpptulemusena õnnestus Läti G and L võistkonnal siiski kodujärve toetusel Dorpat Carp Catchers alistada ja esikoht saavutada, meie meeskond siis teine. Mõlemal võiskonnal 11 kala, kuid kaal oli lätlaste kasuks. Kolmandal kohal kohalik Malpils zivim 2 kalaga, siis neljas meie Tipp-topp 2 kalaga. Karpkala õnnestus tabada ainult 6. Võistkonnal 16-st, mis on sportliku veekogu kohta väga halb tulemus. Juba seal asusin aktiivselt otsima võimalusi ürituse jätkamiseks. Kardan, et antud veekogule ei õnnestu enam eestlasi meelitada, kuigi nüüd sügisel pidi sisse asustama 1 tonn suurt kala. Kogu hingest tahaks seda mõõduvõtmist naabritega jätkata, seetõttu ostsisin informatsiooni teiste veekogude kohta, kuid esialgu ei terenda mingit sobiva suurusega kalarikast veekogu, kuhu oleks võimalik 16 meeskonda püüdma asetada.