HEAD VANA AASTA LÕPPU JA EDUKAT UUT AASTAT!

Karpkala püügiolud

Rod Simson

http://www.carpfishinguk.co.uk/articles.htm?view:

Käesoleva artikli puhul tuleb arvestada kirjutaja asukohta, mistõttu mõiste talv erineb meie omast. Mõõtühikud on teisendatud SI süsteemi.

Kuidas me igatseme tagasi neid suviseid päevi, mil jälgides vees kulgevaid karpkalu, tappes sääski ja päikesekiired peegelduvad veepinnal. Lämbetel suvepäevadel unistades lonksust viskist, et jahutada kõrbevat ihu, mil tingimused ei soosi aktiivset tegevust. Naastes reaalsusesse, nüüd külmal hooajal on suvesoojus jäänud meist kuu kaugusele. Käesolevas artiklis selgitan ma oma järeldusi karbipüügi lemmik ilmaoludest.

  Meteoroloogia on niivõrd määrav ja mõjutab otsuse langetamist- tuule suund aitab meil oletatava kala paiknemise. Kui karpkala asetseb pindmistes kihtides, siis tuleb püügil käituda vastavalt. Ilmaolud mõjutavad tugevalt kala käitumist, kuid kas me piisaval määral arvestame nendega? Jälgides ilmaolusid ja kalastades soodsatel tingimustel teie saagikus tõenäoliselt suureneb. Ilm ei muutu ainult aasta piires, vaid ka ööpäeva lõikes on soodsamad ja mitte niivõrd head hetked. Ma järeldan, et nüüd paljud väidavad- täiskohaga töötades ei ole võimalik sobilikku aega valida. Täielik hõivatus tähendab, et enamus on sunnitud arvestama puhkepäevadega ja on vähetõenäoline, et see aeg ühtub soodsaimate oludega.

  Mina tavaliselt lähen kalale laupäeva õhtul ja lõpetan hommikul enne tööd. Elan tunnise sõidu kaugusel oma tvapärasest püügikohast, kuid vahemaa ei ole mul probleemiks ja ma teen väljasõidu, kui tunnen, et ilm on soodne ja võtuvõimalused suured.

  Miljoni dollari küsimus- millised on need ideaalsed tingimused?

Aastate jooksul, jälgides ilmaolusid ja tuginedes ilmaprognoosidele, võin väita, et tihti on mul õigus. Kuigi oli juhuseid, kus ilmaolud olid ideaalsed, karpkala aga arvas teisiti. Kuid ikkagi, kas minul või teistel kalstajatel õnnestus ta tabada.

Minu eesmärgiks ei ole teile dikteerida, mida teha, vaid esitada oma nägemus. Kui ma oskaks ennustada parimat võtuaega, siis uskuge, ma müüksin seda informatsiooni. Minu arvates on soodsaimad tungimused suvisel ajal- soe, kergelt tuuline madalrõhkkond, pilvine ilm võimaliku äiksesega. Just sellised tingimused olid meie hiljutise väljasõidu ajal Mayflower tiigil. Saagiks oli üle 50 kala kaaluga üle 19 kg. Tingimused ei olnud kaugeltki sellised, nagu me eelnevalt lootsime. Emake loodus ei soosinud minu kalapüüki ja pidevalt väljendas oma rahulolematust äikese ja madalate vihmapilvede abil. Sellistes rasketes oludes tuli meil püüda ja me tegime seda. Enamus kalastamisaega  toimus muutuvates ilmaoludes. On rida tegureid, mida jälgivad karbipüüdjad: tuule suund, tuule kiirus, temperatuur, tsüklonid ja antitsüklonid. Kõik see mõjutab karpkala käitumist, mõni tegur rohkem, mõni vähem. Minu isiklik interpretatsioon „õigetest“ tingimustest on välja toodud allpool, kuid arvestage sellega, et karpkala ei käitu alati „raamatu“ järgi.

   Kõrgrõhkkond

Leitakse, et kõrgrõhkkond ja tuulevaikus tekitab palava ilma suvel ja külma talvel, kogenud kalastajad nõustuvad sellega, et need ei ole parimad tingimused kalastamiseks. Kuuma ja tuulevaikse ilmaga paikneb karp tavaliselt veekogu pindmistes kihtides, et seal „päevitada“. Sooja ja külma vee kokkupuutekohas on vahekoht, kus vee temperatuur muutub järsult, mida nimetatakse termokliiniks. See mängib tähtsat rolli veeasukate käitumises, segunemata veemassides ( ülemise sooja vee kihid alumise külma veega kihiga)  moodustuvad erinevad keskkonnad. Isiklikult tunnetasin termokliini, sukeldudes akvalangiga ühte sügavasse Hollandi järve. Sooja vee vahetumine külma vastu ei olnud ühtlane, nagu arvasin. Umbes 2m veepinnast oli vesi soe, seejärel oli selgelt tajutav piir erinevate veekihtide vahel, isegi niivõrd selge, et oleks võinud mõõdulindiga mõõta.

  Öö jooksul veetemperatuur langeb ja kala liigub sügavamale, soojematesse võrreldes pindmiste jahtuvate kihtidega. Niipea, kui päike hakkab vett soojendama järgmisel hommikul, siis karpkala pöördub tagasi pindmistesse kihtidesse. Ilmselt seetõttu on zigrig efektiivsem päevasel ajal. Ma ei väida, et zig ei toimi öösel, kuid minu kogemused näitavad, et rakendus on tõhusam, kui päike on vee soojendanud ja kala tõuseb pindmistesse kihtidesse. Karbil on komme aktiivselt toituda, kui kõrgrõhule lisandub paras tuul, nendes oludes suurel territooriumil kala tavaliselt järgib tuult, st. enamus kala asetseb tuulisel küljel.

  Talvel kõrgrõhkkonnaga on kõige külmemad ööd tuulevaiksed. Kui kõrgrõhkkond püsib mitu päeva, siis võib vee temperatuur langeda nii madalale, et tekib jäätumine. Arvestades seda olen valivam tingimuste suhtes lühikestel talvepäevadel ja eelistan kalastada madalrõhkkonnaga. Madalrõhkkond talvel tähendab tavaliselt soojemaid, tuulisemaid ja niiskemaid päevi ja arvestades eelnevaid tulemusi on heaks indikaatoriks sellest, et kala toitub.

  Paljud ei nõustu minuga, kuid ma vaataks huviga veealuseid võtteid talvekuudel erinevate ilmaolude korral ( märgiks, et hea idee DVD jaoks), olen veendunud, et palju saaks selgemaks. Arvan, et näeksime tunduvalt passivsemat ja liikumatumat karpkala veekogu keskkihtides, kui oskame ette kujutada. Talvel väheneb erinevus päevase ja öise temperatuuri vahel. Harva on ta üle 8 kraadi, samas kui suvel võib vahe olla üle 20 kraadi. Seoses sellega ei liigu karpkala niivõrd sügavale, vaid eelistab olla mugavamas-soojemas veekihis. Antitsüklonid ja madalrõhkkonnad „õigel“ aastaajal kindlustavad parima saagi. Siin ei tohiks erimeelsusi tekkida, seda enam, et aruanded Carp Talk`is kinnitavad seda. Aegajalt loen viimaseid püügiaruandeid lehekülje chat`is ja nad on heaks indikaatoriks soodsate tingimuste kohta. Olen märganud, et head püügitulemused on paraja tuulega madalrõhkkonnas. Need andmed seostatutena minu vaatlustega, viivad järeldusele, et nendel tingimustel on parim saak. Olen selles niivõrd veendunud, et sarnase ilmaennustuse korral lähen külmkappi Maple 8 boilide järele.

Talvel madalrõhkkonna frondid võivad tuua külmad vihmad ja isegi lund, mistõttu veetemperatuur võib järsult langeda, mis omakorda mõjutab kalade käitumist. Soe talv võib anda vastupidise efekti veetemperatuuri tõusu tõttu pindmistes kihtides. Vaatamata erinevatele arvamustele nõustuvad kõik sellega, et pikaajalised stabiilsed ilmaolud on talvekuudel soodsad. Nõustun osaliselt sellega, kuid eelistan edelatuuli pikkadele perioodidele madala temeperatuuri ja kõrge rõhuga.

    Püügitingimuste prognoos.

„Õiged“ tingimused on teile kalastamisel abiks. Järgides ilmateadet ja arvestades soodsamat aega, kujunevad minu kalalkäigud edukamaks, kui oleks kalastanud eelnevalt planeeritud ajal, nt. igal puhkepäeval. Muidugi, iga kalalkäik ei ole edukas, kuid rääkides üldiselt kasvab tõenäosus tunduvalt, olgugi, et tegemist näiteks ühe ööga enne tööpäeva.

  Ilmateade 24 tundi- parim orientiir ja kõigi arvamuste kiuste on piisavalt täpne. Sarnane ennustus annab teile infot tuule suuna ja tugevuse kohta, temperatuuri ja õhurõhu andmed. Kui ilmateade ennustab „vajalikku“ tuult, siis tihti ma valmistun kalastamiseks, mida lähemal on isobaarid üksteisele, seda parem. Peale vaikuseperioodi sellised tingimused tihti kutsuvad esile karpkala liikumise.

  Ilmateade.

Ei kavatse laskuda üksikasjadesse, kuidas lugeda ilmateadet, kuid selleks, et te taipaksite millele tähelepanu pöörata, teen lühiülevaate.  Isobaarid- samarõhujooned mida graafiliselt kujutatakse poolkaartena. Mida lähemal nad üksteisele on, seda tugevam on tuul. Rõhunäidud on märgitud nagu max. ja min. väärtused nooltega, mis näitavad, kust tuul puhub. Õhurõhu muutus tähendab tihti ilma muutumist. Õhurõhu tõus ennustab selget ilma, rõhu langus räägib tormisemast ilmast. Nii sünnib seetõttu, et langev rõhk tähendab lähenevat tsüklonit, mis kannab endas pilvi ja vihma. Tõusev rõhk tähendab lähenevat antitsüklonit või kõrgrõhusüsteemi, mis toob selget ilma. Selleks, et jälgida õhurõhku on mul kodus baromeeter ja tihti orienteerun ma tema järgi, millal on kalastamiseks sobilik aeg.

  Kui prognoos on selge, siis võite te kasutada saadud infot ilmaolude kohta konkreetsel järvel, meenutage kui edukas oli kalalkäik sarnase ilmaga möödunud korral. Kalastajad, kes kalastavad mitmeid aastaid ühel järvel määravad intuitiivselt kala paiknemise erinevate ilmaolude korral.

  Pikaajaline prognoos on kasulik pikkadeks sessioonideks. Mäletan, jõudes Prantsusmaal 24 ha pindalaga järvele ja vesteldes seal Hollandi kalastajatega, kes pakkisid asju ja asutasid ärasõidule pärast edukat nädalast püügiretke. Tuul puhus nende kaldasse ja eelnenud nädalal oli tuul ajanud kaldasse palju kalu. Mina otsustasin püüda vastaskaldal, kuna pikaajaline prognoos ennustas tuulesuuna muutust 180 kraadi järgmisel päeval. Lähtudes sellest infost otsustasin püstitada oma telgi vastaskaldale, just sinna, kuhu ennustuse järgi pidi tuul pöörduma. Esimene öö möödus rahulikult, kuid hommikul tuul valjenes ja suunda muutes ajas kalad sellelt kaldalt, kus nad asetsesid eelneval nädalal sinna, kus paiknesin mina. Tulemuseks oli karp 19 kg. Niiviisi aitas ilmaennustus mul asetseda õigele kohale. Kiire otsing internetis väljastab palju saite, kust on võimalik leida nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi ilmaprognoose ja ma soovitan teil neid enne pikaajalisi väljasõite  välja trükkida.

Eeldatavad tingimused karbipüügil jahedal perioodil.

Väga raske on ennustada talviseid püügitingimusi ja võib olla teistel autoritel õnnestub see paremini, kuid minu vaatlustulemused on järgnevad.

Selge, tuulevaikne, külm- raske ütelda, kuid tulemused ei ole head, ehkki mitmetel juhtudel karpkala aktiivsus kinnitab vastupidist.

Külm, udu- halvimad tulemused, meenub ainult mõni üksik püügisessioon 23 aasta jooksul, mil ma karbipüügiga tegelen.

Pilvine, jahe tuul- raske kommenteerida, kuid mitte väga head tingimused, eriti idatuule korral.

Pilvine, soe tuul- möödunud talvehooajani pidasin neid olusid ideaalseteks.

Pilvine, lumepilved- vastuvõetavad talveolud, eriti, kui õhutemperatuur tõuseb.

Vahelduv pilvisus, soe edelatuul- head väljavaated talviseks võtuks, sellise ilmaga võite mind leida veekogu kaldalt.

  Eeldatavad tingimused soojal perioodil.

Alljärgnevad tingimused ei ole absoluutne tõde, kuna karpkalal on omadus näkata siis, kui me seda kõige vähem ootame. Need on soovitused ja ainult soovitused.

Palav vaikne ilm vahelduva tuulega- tavaliselt ei ole sobilik püügiks põhjalt, võtt toimub tavalislet kas hommikul või õhtul.

Palavad päikeselised päevad paraja tuulega- vesi on enam rikastatud hapnikuga, mis võib anda häid tulemusi, eriti, kui eelnevad päevad olid tuulevaiksed.

Soojad tuuled, vahelduv pilvisus, säbru lainetel- head ja isegi väga head tingimused, eriti tuulepealsel kaldal.

Vahelduvad vihmapilved, kohatine äike, paras tuul- vaimustav, mitmed mu parimad saagid just sarnaste ilmadega.

Pilvine, mõõdukas tuul ja vahelduvad paduvihmahood- võivad anda hea tulemuse õigel aastaajal.

Pidev vihm- mitte just parimad olud.

Täielikult pilvedega kaetud taevas ja tibutav vihm- tingimused headest kuni väga headeni.

   Lõpetuseks.

Kogu eelpooltoodu on ainult soovituslik. Kõige sagedamini karpkala võtab natukene enne madalrõhkkonda, selle ajal ja lõpus. Ilmselgelt paljud Euroopa järved „reageerivad“ hästi madalrõhkkonnale, eriti kui sellele lisanduvad äikesepilved tuulega. Kui ilmaolud on „õiged“, siis järgmisel nädalal fotod paljudest Euroopa järvede karpkaladest kaunistavad Carp Talk`i- kas kokkusattumus või „õigete“ ilmaolude tulemus? Üha enam pakuvad mulle huvi kuufaasid ja läbi lugedes mõned Tim Paisley kommentaarid sel teemal, pean nõustuma, et soodsad ilmaolud kombinatsioonis“õige“ kuufaasiga tagavad parimad saagid. Püüan enam tähelepanu osutada kuu faaside jälgimisele, kuna arvan, et senini on meil veel liiga vähe andmeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber selle teooria, kuigi miski minus arvab, et seal peitub iva. Ainult aeg ja faktiline materjal võivad meile tõestada, mis mõjutab karpkala käitumist kõige rohkem. Tänu veealustele võtetele ja teaduslikele uuringutele saame me iga päevaga üha rohkem teada kalade käitumisest. Minu hiljutine saak 50 karbist ( 14 neist  14-18 kg vahel) Prantsusmaal räägib sellest, kui tähtis on jälgida ilmaolusid. Siit moraal: kalastage oma rõõmuks niipalju, kui soovite, kuid püüdke seejuures talletada tingimused, millistel oli parim tulemus. Ilm on tähtis- kasutage seda kui eelist.

Sügisene karp

Panime kokku ühe videokese sügisest, sest igatsus on juba kalale minna ;)
Siin blogi jutuke selle püügi kohta: http://minikalastaja.blogspot.com/2014/10/aastad-pole-vennad.html

MM Pietrafitta

Maailmameistrivõistlustest on kuu möödas ,kuid kired karbiringkondades nende ümber ei ole vaibunud. Tasapisi avaldavad koondislased oma aruandeid, mida siis foorumites aktiivselt arutatakse. Vene foorumites on tavapärane aktiivne ja pingeline õhkkond, kus pahatihti laskutakse isiklike solvangute tasemele, vaatamata nende siiski täiesti normaalsele esinemisele- 6. koht. Siin väike video Iisraeli koondiselt, kes esmakordsel osalemisel saavutas 13. koha.

https://www.youtube.com/watch?v=ppEgpAITRb4

Leedu treeneri video, kus alguses on võimalik jälgida võitjate Horvaatia ühe paari ladusat tööd- ei mingit rabelemist, mehed teavad mida nad teevad.

https://www.youtube.com/watch?v=crSyKpr1cw8

Väike kokkuvõte 4 MM-i põhjal 2010,2011,2013 ja 2014 Olegas Ružickiselt, mille avaldan tema loal.

4 MM-i jälgedes

Osalesin 4. karpkala MM-l, kaks korda võistlejana( 2010,2011) ja kaks korda vaatleja-luuraja-abilisena (2013,2014) Leedu koondises. Siin lühike ülevaade nendest 4. võistlusest Leedu koondise vaatepunktist.

  Inglismaal olime me uustulnukad ja ei adunud olukorda, kuhu me olime sattunud. 19. koondist 57 võistlejate paari, kes kõik võitlevad sellise tahtega, mida Leedu võistlustel on harva näha. Olin tugevalt üllatunud, mitte kohates ühtegi, isegi kergelt alkot tarvitanud sportlast ( meil on olukord natukene teine). Kui püüdlikult ja innustunult 57 meeskonda on pühendunud eesmärgile. Meie teadmised ja kogemused olid minimaalsed, mistõttu kõrget kohta ei tasunud loota. Miinimumprogramm sai täidetud ( Leedu Karpkalapüüdjate Assotsatsiooni president ütles, et kui teid ei diskvalifitseerita on hästi), tulemuseks 16. koht 19-st. Kala õnnestus tabada ainult ühel paaril (Tomas ja Remigius). Meie paaril oli samuti võttu, kuid puudu jäi kogemustest ja usust. Oli palju arutelusid, et ei osalenud kõige tugevamad sportlased, ei olnud eelnevat treeningpüüki veekogul. Meie koondisel ei olnud võimalik rahaliste vahendite vähesuse tõttu korraldada treeningväljasõitu. Läti koondisel oli treeningväljasõit, mille käigus püüti palju kala, kuid samas võistlusel paar sattudes samasse sektorisse, kus oli eelnevalt treenitud ei tabanud ühtegi kala. Läti võistkond saavutas 15.koha. Pärast seda on lätlased loobunud treeningutest, pidades neid mitte ainult kasututeks, vaid lausa kahjulikeks. Isiklikult toetan nende arvamust, kuigi siis meie treenerid arvasid teisiti.

2011 ja 2014 võistluspaik Itaalia Pietrafitta, kuid sellest hiljem.

  Lühidalt 2013 MM Portugalis. A tsoonis paar( Saulius ja Arvidas) olles Inglismaa ja LAV vahel püüdsid kala alates stardist, finišis edestasid nad kõrvalolijaid ja saavutasid tsoonis 8. koha. Mainin, et minu arust mitte kõige parem tulemus, kuna Portugali paar kes võitis tsooni ja individuaalses arvestuses MM-i, asetses meie paarist ülejärgmises sektoris. A tsoonis viibisin vähe, mistõttu ei oska sealse paari taktikalist käitumist hinnata.

  Minu arvamus kujunes juba välja Itaalias 2011, taktikat ei ole võimalik raudkindlalt kodus ette planeerida- planeerida ja muuta on vajalik teades sektorit, naabreid ja nende tegutsemist võistluse käigus. Ei oska ütelda, miks midagi märkimisväärset ei toimunud B sektoris, kuna ka sela olin vähe. C sektoris olin enamjaolt- meie paar oli väga võimsate horvaatide ja rumeenlaste vahel ja seetõttu ei olnud meil mingit lootust. Rumeenia paar püüdis 300 kala ringis, kes ei mahtunud kaaluarvestusse. Meil ei õnnestunud välja peilida nende konksusööta, kuna nad pingsalt varjasid oma tegevust. Kahtlustan, et tegemist oli maisiga- boili varjamisel ei näe mõtet. Horvaadid püüdsid vähe, kuid 2 neist läksid arvesse, mis kindlustas Horvaatia koondisele 2. koha. Tahan ära märkida, et horvaadid heitsid meie paarist 2 korda kaugemale. Kordub Inglismaa lugu- üks paar püüab normaalselt kaks ülejäänut aga on jõuetud, olgugi, et neid on informeeritud kuidas püüab meie meie parim paar ja kuidas tegutsevad teiste riikide parimad, kuid see info ei anna mingit tulu. Kokkuvõttes 15. koht. Kulutati ära markimisväärne kogus materiaalseid vahendeid, aga tulemus on kehvapoolne.

Lõpetuseks Itaalia 2011 ja 2014

2011 koondis oli treeningutel, katsetas söötasid, millega saadi palju kala. Võistlusel oli kõik vastupidi ja kala tabada oli väga raske. Sel aastal oli meil eufooria ja kõik uskusid, et meil on meie tugevaim koondis. Isiklukult arvan, et tugevaim oli 2011- olid eelnevad kogemused ja heitekaugus oli tasemel. Osalesime täitsa väärikalt, kuigi ei olnud mingit luuret ega abi. Iga paar valis oma taktika ja keegi ei juhtinud ega sekkunud meie tegevusse. 13. koht 22-st. Mitte just kõige oodatum tulemus, kuid loosiõnn ei naeratnud, luuret ei olnud, peibutussööt, mis treeningul toimis ei täitnud võistlusel oma ülesannet. Zig rigi võtsime kasutusele alles 3. Ööpäeval ja sööta sellele ei olnud mitte mingisugust.

2014 a. Oli sööta zig rigi jaoks küllaldaselt, kuid see ei andnud tulemusi B ja C tsoonis. 2011 olid peiutussöödaks valgurikkad boilid ja õlised graanulid, mis ei toiminud võistlusel. 2014 a. Uuesti valgurikkad boilid ja graanulid ei toiminud zigi puhul- kordame oma vigu. Liikudes tsoonides ei tajunud kusagil kala või liha lõhna, kõikjal lõhnas magusalt( scopex, maasikas, ananass ja tutti-frutti), meie koondis, aga miskipärast valis HNV- niipalju kui tean, oli see sportlaste otsus, kuid neil ei olnud ju eelnevat Pietrafitta kogemust, mistõttu on eksimine arusaadav. Oma kogemustele tuginedes pean märkima, et valgurikkad söödad ei toimi koheselt vaid on pikaldased ja seetõttu alguses jäävad alla seemnesegudele ja aktiiivsetele segudele. Nagu ei kunagi varem oli koondis eraldanud söötadele märkimisväärse summa, kuid oleks võinud toimida lihtsamalt. Kott kanepit, nisu, maisi, tiigerpähklit ja mõned kilod atraktiivseid boile paar sorti. Arvan, et see lihtne ja odav programm oleks olnud tõhusam ja andnud rohkem kala, kui HNV, mis võib toimima hakata alles peale finišit. Pöördudes tagasi taktika juurde, siis hästi püüdis A2 paar, kuid sama taktika ei toiminud B ja C tsoonides. Olen veendunud selles, et erinevates tsoonides peab rakendama erinevat atktikat ja kapten (treener) peab olema veekogul ööpäevaringselt ja korrigeerima taktikat vastavalt toimimisele ja kõrvalmeeskondade käitumisele. Kuna meie kapten viibis enamuse ajast 20 km kaugusel kämpingus, siis see raskendas taktika korrigeerimist, mis mõjutas ka koondise edukust. Täpselt tean, et osa esikümne kaptenitest, võibolla isegi kõik olid ööpäevaringselt veekogul.

  Kui rääkida peibutussöötmisest, siis Inglismaa(5.koht) söötis söödapallidega, B tsoonis kasutati ka spombi. Itaalia(4.koht) toitis ainult söödapallidega, B tsoonis ei olnud näha isegi ritvasid spombidega. LAV(8.koht) toitsid spombidega maisiga, horvaadid(1.koht) toitsid spombidega peaaegu vahetpidamata, kasutades maisi, seemneid ja tiigerpähklit, ämbri sööda peale peotäis boile 10-12 mm. Meie koondis saavutas 12.koha 24-st, tulemus ei   ole kõige halvem( olen realist), kuid meil vedas loosimisel- kuldne sektor A2 pluss veel kuldsed naabrid sektorites A1 ja A3. Remigius ja Justas olid tublid, võttes 4. koha isiklikus arvestuses 72 paari seas. Sellised on minu tähelpanekud ja mõtted 4 MM kohta.

Aastad pole vennad

Sel aastal olid meie hooaja lõpusessioonid 4.-5. ja11.-12.oktoobri nädalavahetustel. Kuna ööd on juba jahedad, siis toimetame kahekaupa, et oleks võimalik autos magada, sellest ka veekogu valik. Esimese tsükli ilm oli selgem, mis kajastus ka temperatuurides, päeval 10-14 ja öösel ainult 2 kraadi sooja, teise tsükli ajal oli 10-12, kuid vaatamata pilvede vahelt vaatavale kuule oli öine temperatuur 8 kraadi juures. Vesi oli nädalaga 9 kraadilt jahtunud 8 kraadi peale. Marekiga tegelesime päevasel ajal põhjalikumalt veekogu põhjareljeefi uurimisega, üldpilt hakkab natukene selginema, mis ei tähenda sugugi, et meil kõik selge oleks. Järgmise kevade tarbeks planeerisime juba omale uue püügikoha. Laupäeva õhtul õnnestus meil tabada, siis ainukene karbikene, kel kaalu 7 kg. Tarvoga jätkasime uuringuid, kuid kuna ta pidi lahkuma, siis jäid need lühikeseks, teise ööpäeva veetsin üksinda. Kala meid ei rõõmustanud. Laupäeva hommikul olid mõned juhuslikud signalisaatori piiksud, arvates, et tegu on liini takerduva ujuva prahiga ei pööranud nendele esialgu tähelepanu, siis õnnestus ka näha kuidas swinger mõned korrad vajus- keegi ikkagi seal toimetas, kuid korralikku signaali meieni ei jõudnud. Otsustades lõpuks rakendust kontrollida, selgus, et otsas istus korralik punasilm- konks kõigi reeglite järgi alumises mokas kinni. Pühapäeva öösel, kella 2.- 6. vahel oli mingisugune karpkala mind külastanud. Ärkasin hommikul üles ja vaatasin, et piipari tuli ei põle- patarei oli otsad andnud. Kontrollides õngi oli ühel ridval poolilt paras kogus liini maha veetud, kuid kala oli lahkunud. Kas nüüd andis piipari patarei otsad helisignaaali edastades, mida ma läbi une ei kuulnud või oskas ta juba enne tühjeneda. Võrreldes eelmise aastaga, siis seis 7-1 eelmise aasta kasuks. Proovitud sai mitmeid erinevaid boile, kuid lisasöötmist ei teinud-ainult PVA sukk rakendusele. Rõõm oli tõdeda, et meie read täienevad ja uusi karpkalapüügi huvilisi on lisandumas. Nüüd tuleb see pikk ja pime talv üle elada. Tuleb ennast harida ja planeerida oma järgmise aasta toimetamisi, kuna esimesed kuupäevad pakuti Leedukate poolt juba välja.

Roomas

Roomas viibides sai ka seal üht karpkalatarvete kalastuskauplust külastatud. Eelnevalt netis otsides leidsin ainult selle spetsiaalset karpkalavarustust pakkuva poe. Poodi peavad Riccardo Boncio ja Enrico Laria, nagu Itaaliale kombeks on pood lahti ainult hommikul ja õhtul. Kaubavalik on täitsa korralik sellise väikese poekese kohta ja hinnad kah normaalsed, kui nii võib ütelda. Vaatamata raskustele suhtlemises õnnestus nendega kokku leppida kauba tarnimisvõimalus Eestisse. Huvi pakkusid nende omanimelised boilid, mis olid soodsas hinnaklassis. Kuigi nende toimivad boilid on ennast näidanud soojas kliimas ja ei pruugi meie põhjamaistes oludes toimida.

MM3

Lõpuks õnnestus ka Lätlastel kala saada. Võistlus on pingeline, praktiliselt kõik võistkonnad püüavad zig rigiga, viimastel aastatel on selline praktika, peale kunagist LAV triumfeerimist, sellepärast on neil ka need kiled maha laotatud, et pikk lips ei takeduks.
https://www.youtube.com/watch?v=8rDB7BIZttg&list=UUyFNOo5Zuuy3GTq_Ddd_ZFQ

MM2

Kala tuleb vaevaliselt, siin hommikune tabel, kõik võistkonnad siis lingil.

http://portale.fipsas.it/LinkClick.aspx?fileticket=NZSmLAxKbOs%3d&tabid=314&language=it-IT

Pärast seda on veel kala saadud, täpsutamata andmetel Big Fish esialgu Ukrainlastel amuur 15,8 kg. Pinged on laes

MM1

Võstlus algas, meeskonnad loosimise tulemusel. Horvaatidel 5-6kg kala ja Kasahhidel 7kg kala.

Lago de Pietrafitta

16. maailma meistrivõistlused karpkala püügis. Järv on 132 ha suur, sügavus 3-17 meetrit. Enamus soomuskarbid keskmine kaal  3,5 kg, kuid on isendeid kuni 20 kg, amuurid keskmiselt 10 kg ja vähesel määral peegelkarpe keskmise kaaluga 5 kg. Osaleb seekord rekordarv riike- 24: Itaalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Prantsusmaa, Makedoonia, Inglismaa, Kasahstan, Leedu, Holland, Portugal, Rumeenia, Venemaa, Sloveenia, Serbia, Hispaania, Lõuna Aafrika Vabariik, Ukraina, Läti, Kreeka, Ungari ning USA ja Israel- esmakordselt. Hoiame oma lõunanaabritele pöialt.

Sägapüügi võistlus.

Pühapäeval peale lõunat startisime sõbra Kristjaniga Lätti säga püüdma, sest meeskonna kahvamees ehk isa ei saanud olude tõttu tulla. Võistlus 8-10. septembril, kuid registeerimine juba 7. septembri õhtul. Enne kella seitset toimus sektorite loosimine ja peale seda oli meile organiseeritud söögilaud. Meie võistkond jõudis kohale täpselt seitsmeks, saime järele jäänud sektori, milleks oli 7. sektor. Söögilauas pidas Miervaldis kõne ja seejärel alustasime kalasupi söömisega. Kel kõhud täis,  need läksid enda telke ülesse seadma ja hommikul kella kuuest pidi algama võistlus. Me saime oma telgi  püsti ja hakkasime ritvu ette valmistama, kui meile üteldi, et võime  juba õhtul õnged sisse visata. Ilma mingisuguse eelsöötmiseta viskasime rakendused sisse ja läksime varakult magama, et hommikul vara askeldama hakata. Öösel eriliselt magada me ei saanud, sest enam vähem iga tunni aja tagant käis mõni piuks, kuid mitte midagi enamat. Ühe korra oli võtu moodi paar piuksu järjest, kuid selleks ajaks, kui telgist välja saime oli svinger sama koha peal ja ei näinud mõtet haakida.  Hommikul ei teadnud  keegi millal võib söötma hakata ja helistasime teiselpool järve olevale Topkale, et nõu küsida. Vastuseks saime, et meil on vaba sorti võistluspüük ja põhimõtteliselt tee mis tahad. Seega hakkasime 10. paiku söötma ja viskasime rakendused ümber. Kõikidel neljal õngel olid boilid otsast läinud ja üks mis öösel pikema piuksu tegi see oli kuhugile taha kinni jäänud ja pidime liini katki tõmbama. Õnneks oli meil tagavara õng olemas ja viskasime kohe selle sisse ja hakkasime katkisele õngele uut rakendust tegema.  Päev möödus rahulikult ja mõtlesime paarimehega teha üks tiir ümber järve ja uurida kuidas ka teistel läheb. Võtsime signalisaatorite saatjad kaasa ja läksime tiiru tegema. Kaasvõitlejatel ei olnud samamoodi midagi muud, kui suur peavalu ja omanik oli ka saanud öösel eestipärasema hüüdnime Valdis. Leppisime paarimehega kokku, et oleme vahetustega kogu aeg valves, et realiseerida iga võtt. Esimesena jäin mina valvesse ja selle aja jooksul tabasin 2 pisikest karpi umbes 15 min vahedega.  Hommikupoole valvas paarimees ja oli küll üks pisike võtt, aga otsa midagi ei jäänud. Päev oli  sombune ja ilus karpkala ilm, enamus aega istusime telgis. Päeval läks kõrvalsektorist Urmas teiste meeskondadega juttu ajama, tema paarimees oli samuti Andrese juures juttu ajamas, kui hakkas Urmase signalisaator korralikult häält tegema. Vaadates, et kedagi kohapeal pole, jooksime ise ja tõime kaldale 7kg karpkala. Kala oli ennast küljepealt kinni haakinud. Nagu alati jõuti pildistamise ajaks kohale ja peale tohterdamist lasime kala tagasi ujuma. Viskasime õhtul veel korra rakendused ümber ja läksime magama. Öö oli rahulik ilma ühegi piuksuta ja saime sõiduks korralikult välja puhata. Hommikul mõtlesime mitte veel alla anda, söötsime boilidega ja viskasime rakendused ümber. Kella kaheteist paiku hakkasime asju pakkima ja ühe kahe vahel võtsime õnged välja ja läksime ka meie minema. Topka jäi veel meist asju pakkima. Lõppkokkuvõttes keegi säga ei saanud  kuigi seda me ju sinna jahtima läksime.

Karbiakadeemia Valle 15-17. juuli 2014

Sel aastal oosales antud üritusel kokku 14 võistkonda, nendest 2 Eestist. Minikalastaja ja Solo and Co, Minikalastajal oli kapten Mareki asemel varumees Tarvo. Marek viibis samal ajal Eesti hiphopi festivalil http://www.eestihiphopfestival.ee/ Ilmateade  lubas vahelduvat ilma, mis ka tegelikkuses tõeks osutus. Võistlustingimused olid juba varasematest aegadest tuttavad- 4 õnge, söötmine raketiga 9-17 jne. Enamus juhendajaid olid Läti Kerio Carp meeskonna liikmed, seekordne erinevus varasematega võrreldes oli juhendajate aktiivsem tegevus. Loosimine reedel kell 14.30 ja võistluse algus kell 16.00. Loosimise tulemusena- 13. loosivõtjana ka 13. sektor, Solo and Co 14. sektor. Kerio Carp eraldas igale võistkonnale ka kilo oma boile, mille üle meil hea meel oli. Pärast võistlust Maris Nukisega vesteldes selgus, et nende tegevus ei olnud omakasupüüdmatu. Tegelikult said nad niiviisi karpkalad veekogus oma söödaga tutvustatud ilma vaeva nägemata. Esmaspäeval 25,08 algavad ju Läti meistrivõistlused. Antud sektoriga olime rahul, kuna oli võimalus osa õngi seada 60 meetri kaugusel asuva saare alla ja osa kahe saare vahele. Õnged sisse heidetud hakkas pingeline ootamine, kala võtt oli vaevaline. Meie kõrval asetsev Ozocarp meeskond vaikselt püüdis, teistel ka väga heades sektorites asetsevatel meeskondadel oli vaikus. Järgmine ööpäev olukord natukene paranes ja ka paremates sektorites asuvad võistkonnad hakkasid kala saama. Meie sektoris vaatamata meie pingustele valitses vaikus. Püügipaigad olid ka juhendajate meelest meil õiged, muus osas suures plaanis küll laideti meie tegevus hukka. Vaieldamatult on neil suurem kogemus, head tulemused jne. Üldiselt ei olnud juhendajate juhised valed, kuid osalt oskuste, osalt varustuse puudulikkuse tõttu ei ole võimalik kõike üksüheselt üle võtta. Kõik tuleb vastavalt võimalustele ja kogu saadud teadmiste pagas siiski oma ajus ümber töötada. Proovides erinevaid söötasid ja ka mõne õnge ümber rakendades ei õnnestunud meil ikka kala saada. Antud situatsioon oli kõigile üllatav. Tõenäoline selgus saabus pühapäeva hommikul, kui Ozocarp meeskonna liige rääkis meile, et oli näinud säga parti vee alla sikutamas ja seletas, et tänu sellele hoiab karpkala sealt eemale. Nendel toimisid kah ainult need õnged, mis olid kaugemal. Eesti-Läti sõpruskohtumisel õnnestus neil samast kohast välja püüda 6.5 kg säga. Meie sööt siis miskipärast pidi olema talle meelepärane, mispärast ta sinna alla tuli, kuigi sisaldas ainult vähesel määral forelligraanuleid. Meie otsisime välja oma kalamaitselised söödad ja lootsime, et püüame siis vähemalt säga välja. Tund enne lõpusignaali õnnestus meil siiski üks 8.67 karpkala õnge otsa saada ja 45 minutit enne lõppu sai ka Solo and Co 8.14 karbi. Sellega platseerusime me siis vastavalt 8. ja 9. kohale. Kaks võistkonda jäid kalata ja kolmel olid väiksemad kalad. Esikoha ja suurima kala-13.67 sai Dinro 10 kala, 2. Ozocarp 9 kala. Kokku püüti 55 kala kaaluga 365 kg. Keskmine kaal oli 6.65 kg, mis on hea näitaja.

Eesti karbipüügivõistlus.

7.-10. 08 toimus Tarbjal järjekorras juba 6. Eesti võistlus karpkala  püügis. Osales seekord 8 võistkonda, kõik olid sportlikult ja positiivselt meelestatud. Loosimise tulemusena kujunes olukord, kus kümne  väljamõõdetud sektori vahel alates Tallinna poolsest parklast jaotusid võistlejad alljärgnevalt:

1. Rene Martin

2. Ott Parbo

3. Egon Sankmann, Urmas Saimre

5. Minikalastaja

6. Andres Odras

7. Hannes Välja, Sigmar Roosimägi, Kaja Roosimägi, Mart- Mihkel Makko

8. Harri Nurk, Ardo Kroon

10. Igor Pisarenko

Nagu tavaliselt oli Harri veekogu perspektiivikamad kohad võistlusalalt välja jätnud. Kuna Minikalastaja kapten Marek oli tööülesannete tõttu hõivatud ja sai kohale ilmuda alles reede õhtul, siis pidi lihtliige Arnold kogu ettevalmistuse üksi ära tegema. Kõigepealt peale asjade lahtipakkimist tuli asuda roostikku läbipääsu raiuma, seejuures õnnestus enda jalga tõsiselt vigastada, mistõttu hiljem oli vette minek ainult jalanõudega. Markeerides oma sektoris mingeid huvipakkuvaid erisusi ei suutnud tuvastada, veekogu põhi oli antud sektoris kausikujuline ja mudane, muda oli kaldaäärtel rohkem, kuid tegemist ei olnud vängelt haisva mudaga. Võistluse algus kujunes raskeks kuna Harri kujundas oma pilliroost ujuva saare, mille ta siis meid segama saatis, mina pääsesin sellest veel kergesti, kuid Egoni juures keerutas see saar tükk aega. Arvestades neid olusid, siis harjutamise mõttes toimus kogu söötmine ja rakenduste sisseheitmine ilma klipsimata silma järgi. Ilm oli palav ja sobilik suvitamiseks, kohalikud kalamehed, kes õngitsesid kurtsid kala väheaktiivsuse üle. Neljapäeval väikese vihmasabina ajal oli üks ettevaatlik võtt õngele, kuid haakides midagi otsas ei tundnud. Tõenäoliselt oli tegemist latikaga, kuigi eelneva kogemuse järgi nende kaladega oli käitumine erinev. Reede hommikul oli naabersektoris Andresel esimene kala. Hommikune uni oli niivõrd magus, et õnnestus see endal maha magada ja ainult tänu Facebookile, kuhu Hannese poolt pilt oli üles laetud, õnnestus sellest teada saada. Hommikul õnnestus ka Otil umbes tunni aja vältel kolm kala saada, millega ta asus võistlust juhtima ja liidripositsiooni ei loovutanud ta kuni lõpuni. Ülejäänud sektorites valitses vaikus. Isegi latikad, kes pidevalt Andrest kimbutasid ei olnud mujal aktiivsed häirijad, hiljem sai ka põhjus ilmsiks, Andresel oli väikesemõõtmeline sööt. Enda signalisaatorid ei avaldanud vähimatki elumärki, mistõttu vahepeal sai neid ikka piiksutamas käidud- kas on töökorras. Egonil ja Otil oli söödaplatsil vähemalt mingisugust kala aktiivsust märgata, meie sektoris valitses täielik vaikus. Kogu lootus oli Mareki peal, kes pidi tulema ja päästma võitskonna au. Reede öösel ekstremaalsetes oludes Marek lõpuks saabus  autol avatud juhiaknaga. Laupäeva varahommikul oli taevas pilvine, mis sisendas lootust, päikesepaistelise suveilmaga ei ole meil kunagi erilist edu olnud. Telgis tukastades kuulen läbi une mingit imelikku kõrinat- ei ole tegemist Mareki unehäältega ega millegi muuga, kui äkki mõistuse selginedes saan aru- rull kerib. Hõikan Marekit ja sööstame telgist välja- carprun. Nagu selgus oli öösel ühe signalisaatori patarei tühjenenud ja pidevate piiksude tõttu oli Marek öösel selle välja lülitanud. Kala üritas peale sööstu  roostikku peitu pugeda, kättesaamiseks tuli mõlemil vette minna, kuid kahva ta saime- karp 6,98 kg. Hiljem õnnestus meil veel üks 7.05 karp tabada. Andres alustas ja Andres lõpetas- temal esimene ja viimane kala. Kõik kalad üritasid roostikku pugeda, nende kahvamiseks tuli vette minna ja olid ka mõned äraminekud. Kokkuvõtteks teenitult Ott Parbo 1. koht 3 kala mingi 22 kg, Minikalastaja 2 kala 14.03kg, Andres Odras 3. koht 2 kala, natukene kaalult meist vähem, Egon ja Urmas 1. kalaga neljandad. Osalejad jäid võistlusega igati rahule ja järgmine aasta kohtume umbes samal ajal uuesti Tarbjal.

Järvestä nousi porsasta suurempi kala − ”Lähempänä 50:tä kuin 20:tä kiloa”

ttp://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288710466632.html

Selline uudis siis Soomest. Pildil olev kala tundub küll olevat 15 kilo ringis.

Amatieru sacensības karpu makšķerēšanā Vallē

11.-13 juulil Läti harrastajate karbipüügi võistlus edukalt läbitud.

Võistluse eel uurides ilmateadet, oli oodata keerulisi ilmaolusid, päikeseslisest palavusest äikeseni pühapäeval. Võistlusele oli registreerunud 16 meeskonda. Kuna võistlusel oli lubatud kasutada sissesöötmisel ainult boile ja lisaks juusrakendusel võis ka PVA materjale kasutada, siis vastava kogemuse puudumise tõttu oli teatav ärevus hinges. Suuremõõdulise sööda kasutamine ei anna niivõrd koheseid tulemusi, kuna vees leviv toidusignaal ei ole niivõrd aktiivne. Loosimisel sattus meile 8. sektor, mis oli soodne, kuna oli äärmine, kuid tuule suund ei olnud meile hea. Veekogu omapära arvestades oli eeldatav võitja sektorite AC ja BC meeskondade seast. Markeerisime ja valisime oma püügiplatsi, vees ei olnud vähemalt mingisuguseid veealuseid takistusi. Kõrvalolev sektor teostas ulatuslikku sissesöötmist, meie tagasihoidlikumalt. Esimese päeva õhtuks oli ainult BC sektoris asuval meeskonnal Aigars ja Juris 1 kala. Teise päeva õhtul olid pooled meeskonnad kalata, meie nende seas. Meie tabasime tuura 7,6 kg, kuid see ei kuulu arvestamisele. Püügirõõmu pakkus antud isend küll täiega. Viimase päeva hommikul oli meil 1 pisike kalake, silmnähtavalt alamõõduline. Antud võistlusel kuulusid arvestusse karpkalad ja valgeamuurid alates 2 kg. Meeleolu oli meil juba langenud, vastaskaldal asuval meeskonnal lehivivat lippu jälgides märkasime tuule suuna muutust, umbes 20 kraadi meile soodsamaks. Kella 11 ajal oli võtt, kala õnnestus kenasti kalda lähedale juhtida, kuid siis takerdus ta meie kõrvalõngede liinidesse ja tal õnnestus konksust vabaneda. See viis meie meeleolu ikka väga madalale. Kuna kala oli võimalik näha, siis arvatavasti oli tegemist oma 14-15 kilose kauni peegelkarbiga. Jätkasime ikka tegutsemist, kuna võistluse lõpuni oli oma viist undi aega. Võistkonna kapten Marek võttis nüüd juhtimise oma kätte. Kella 12 ajal oli uuesti võtt ja seekord õnnestus meil kala kahvata, olles eelnevalt kõrvalõnged kindluse mõttes välja kerinud. Kena 14,440 soomuskarp- Big fish on meie. Õnnestus veel mõned kalad tabada ja sellega lõppkokkuvõttes saavutasime teise koha ja ka suurima kala auhinna. Esikohale platseerusid Aigars ja Juris, kes ainsatena suutsid kogu võistluse vältel ühtlaselt püüda. Soodsas AC sektoris asetsev J-A-D meeskond ei suutnud miskil põhjusel oma eeliseid realiseerida. Ilmaolud olid tõesti ebasoodsad, kuna tabatud kalade hulk oli ebaloomulikult väike antud veekogule.

Amatieru sacensības karpu makšķerēšanā – 2014

Osaleme Läti amatööride võistlusel 11-13.07 Valles. Võistlusele registreerumine kell 13.30 ja algus kell 16.00. Sellel võistlusel on lubatud peibutussöötmisel kasutada ainult boile, sööda kohaletoimetamiseks tohib kasutada heitetoru. Selline nõue on seatud selleks, et võistlus oleks põnevam ja väljapüütavate kalade keskmine kaal suurem. Samal veekogul Läti proffide esimesel etapil andis selline nõue vägagi positiivse tulemuse, teine etapp niivõrd edukas ei olnud. Kodus sai valmistatud kiiruga 8 kilo boile. Eelmised omavalmistatud boilid olid rottide meelest väga maitsvad, olles ülesriputatud kahva kuivama õnnestus neil kuidagi nad ikkagi sealt ära vedada- kahv jäi terveks. PVA materjalide kasutamine  lisaks konksusöödale on lubatud.Ilmateade lubab reedese selge ilma muutumist laupäeval vihmaseks ja pühapäeval lisaks ka äikest, tuulesuund on muutlik. Tundub tulevat keeruline võistlus, kuid üritame seekord olla tublimad.

Eesti Karbipüügi võistlus 07-10 august 2014

1 . Võistluskoht: Tarbja paisjärv

2.  Aeg: 07 - 10 august 2014 a.

3.  Kogunemine: 09.00-10.00  Paide poolsel parkimisplatsil.

     Püügisektor ja parkimisala kaardil:  

      http://pump.regio.ee/kaart/?bookmark=833e610de4cc3376398b1c1071154e0a

  

4. Kohapeal hakkab loosimine kell 10.00 registreerumise järjekorras. Kui loosimise ajal 

    kedagi kohal pole (jääb hiljaks), siis lükatakse ta loosijärjekorras viimaseks. Kui näiteks

    keegi jõuab järgmisel päeval, siis saab ta nende sektorite vahelt loosida, mis selleks ajaks

    järele on jäänud. Püügi ametlik start on kell 12.

5.  Püügi ametlik algus kell 12.00 (07.08.2014) ja lõpp kell 12.00 (10.08.2014) st., et võistluse  

     pikkuseks on 72 tundi pidevat püüki.

6.  Meeskonnatasu 3-päevase osaluse eest 30 EURi, millest enamus läheb auhinna fondi.

6.  Osaleda saab seekord kuni 10 võistkonda. Registreerimine pannakse lukku 1 nädal enne

     võistlust.  Osalustasu kogumine võistluspaigas enne võistluse algust.

     Kui tuleb vähem võistkondi, siis saab teha suuremad sektorid, kui rohkem (max 12) leiame 

     uued sektorid. Täpsem info registreerujatele  tel. +372 5181002 või meilile 

     harri1605@gmail.com.

7.  Autasustatakse kolme paremat meeskonda.

8.  Meeskonna suuruseks võib olla kuni 2 püüdjat+1 reserv. 1 osaleja on ka meeskond.

9.  Iga kala annab 5 punkti + üks punkt iga püütud kala kilo eest.  Ühe 6,7 kilose kala eest

     saab siis 11,7 punkti ja kahe kolme kilose kala eest saaab siis 16 punkti.

10.  Punktiarvestusse lähevad vaid karpkalad. Muude kalaliikide tabamise korral võib

       meeskond toimetada oma äranägemise järgi juhul, kui pole tegu keelatud kalaliigi,

       püügikeelu aja või  alamõõdulise kalaga.

                

11.    Kõik kalad kaalutakse eksituste vältimiseks võistkondade püügisektorites ühe ja sama 

         kaaluga kohtuniku ja vähemalt ühe naabersektoris asuva meeskonnaliikme juuresolekul.

12.  Iga võistkonna käsutuses peab olema vähemalt 3 säilituskotti ja kahe kala

       asetamine samasse säilituskotti on rangelt keelatud!

13. Väljapüütud karpkalad esitab võistkond mõõtmiseks ja kaalumiseks kohtunikule 2 korda

       päevas: hommikul ja õhtul. Täpsem info kohapeal.

14.  Paremusjärjestus selgitatakse kalade kaalumise teel. Võitja meeskonnaks osutub see, kes

       kogub oma sektoris püütud karpkalade eest  kõige rohkem punkte.

15.  Kalu tuleb kohelda lugupidamisega,  konksust vabastamisel ei tohiks kala panna 

        paljale maapinnale, vaid tuleks panna pehmele karbimatile või mõnele paksemale riidele.

 16.  Kala vabastatakse peale mõõtmist, kaalumist ja pildistamist esimesel võimalusel.

17.  Meeskonna püügivahenditeks on 3 karbiõnge (põhjaõnge), mille rakendusel 1

       üheharuline  konks!

18. Maksimaalne lubatud konksu suurus  rakendustel on nr.4 (s.t et konks nr. 2 ja suuremad

       on keelatud!)

   

 19.  Abivahenditeks on markerõng, ritv söödaraketiga, veetaimestiku lõikur (sirp) ja kahv .

20.  Kohtade sissesöötmine enne starti on keelatud. Stardieelsel ajal 

        on lubatud püügisektori puhastamine taimestikust ja markeri kasutamine.

21.  Lõkke tegemine püügisektoris on keelatud, lubatud on ühekordsed grillid ja gaasipliidid.

       

22.  Raadioteel juhitavad väiksed söödalaevad (-praamid) pole lubatud.    

23.  Kohtunike käsutuses võib olla paat kahvaga juhuks, kui kala on lootusetult 

       rohtu läinud ja muul viisil kala vabastamine on võimatu. Paadi kasutamise võimalus

       jääb kohtunike otsustada. 

24.  Nööri kasutamine pealiinina on RANGELT keelatud. Maksimaalne tamiili läbimõõt võib

       olla kuni 15lbs (0,35mm). Lipsumaterjalide max tugevuseks 25lb (11,3kg).

   

  25.  Tina kinnitamisel peab kasutama ainult selleks ettenähtud ohutuid tina klippe (safety    

         clip), milledega on võimalik kaladel tinadest vabaneda juhul, kui midagi katki läheb.

         Erandina „in-line“ tinad, mis liiguvad piki liidrit  või peatamiili.

   26.   Kell 14.00 (10.08.2014.a) autasustamine.

   27.   Kõik võistlejad on järve ääres omal vastutusel.

   28.   Kõik püügisektorid saavad olema vastavalt tähistatud.

   29.   Korraldajatel on õigus muuta võistlustingimusi.

   30.  Võistlusel osalejad peavad olema tasunud harrastuspüügiõiguse eest (v.a. soodustatud 

            isikud).

   31.  Võistlejad on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivat  Kalapüügieeskirja.

   32.   Autode parkimine võistluse ajaks järve ääres parklates ja 

           asjade tassimine jääb ca 300- 400 m piiresse.

   33.    Püügisektor ja selle ümbrus tuleb hoida puhtana , tekkinud prügi asetada kaasavõetud 

            prügikottidesse ja toimetada ladustamiskohta parklas.

   34.  Avalikku korda või teistele võistlejatele ebameeldivusi tekitav alkoholijoobes

          meeskonnaliige pakib peale väljamagamist koos oma võistkonnakaaslasega järgmisel

          päeval asjad ja lahkub ilma osalustasu tagastamiseta võistluselt.

   35.  Võistluse peakohtuniku sõna on otsustav ja lõplik.