Never say never

Olgugi, et mõni nädal tagasi sai karbihooaeg lõpetatud ja lestapüügiga alustatud, siis tegelik olukord kujunes erinevaks. Teisipäeval telefoni teel Marisega suheldes ütles ta, et veel ei lõpeta hooaega. See pani kärbsed peas pinisema ja peale nõupidamist Marekiga läks ta maale varustuse järele, kuhu me juba olime asjad talvekorterisse seadnud. Reede õhtul järve juurde jõudes tundus ilm küll tunduvalt külmem olevat, kui linnas. Meil õnnestus kella seitsmeks rakendused sisse heita enne pimenemist ja sai ka mõni spombitäis sööta heidetud .

Sooja 9 kraadi juures ja vesi oli 8 kraadini jahtunud. Kell 23 oli esimene karbikene käes 10.5 kg, seejärel kell 2.30 12 kg ja 4.30 4.1 kg. Öösel oli hall maas ja õhutemperatuur -2 kraadi, kõik oli jääs ja pidime vahepeal kahva vees sulatama. Päev oli ilus päikeseline ja kell 15 oli veel üks karpkala 9.5 kg. Kaladele oli seekord meeltmööda Renaldas Marciukaitise Renmar toodang, Shellfish ja Liver kombineeritud Cream ja Pear popupidega.Tuul pöördus lõunasse ja sellega seoses meil kõik muutus, enam ei olnud mitte ühtegi piiksu, öösel oli 5 kraadi ringis. Pühapäeva hommikul sõitsime jälle maale ja järjekordselt seadsime varustuse talvekorterisse.