Kuna saime kutse osalemiseks
antud üritusel, siis läbirääkimistel korraldajatega võtsime ka teise meeskonna
Eestist kaasa. Antud üritusel osales meie Minikalastaja võistkond ka eelmisel
aastal, kui see toimus esmakordselt. Lätlased korraldavad seda üritust koos
nende rahvusmeeskonna esindajatega karpkala püügis selleks, et võistluse käigus
oleks harrastajatel võimalus saada mõningast oskusteavet selle huvitava
sportliku kalapüügi saladuste kohta. See muidugi ei tähenda, et konsultandid
püüavad kala osalejate eest välja, vaid on võimalik pöörduda omal küsimustega
nende poole ja kui nad näevad osalejate tegevuses suuri möödalaskmisi, siis ka
juhivad sellele tähelepanu. Võistluse reglement vastab üldjoones
rahvusvahelistele nõuetele.
Loosimisel sattus meile A sektor, mis tundus
küllaltki soodne, teine Eesti võistkond- Tuhnik sattus loosi tahtel meie
kõrvale. Selline asjaolude kokkusattumine tegi rõõmu.
Heites õnged sisse PVA kotikestega, et
üritada saada kätte juba sektoris olevat kala, enne kui söötmisega ta jälle
eemaldub ja kasutada sööda ettevalmistamisele kuluvat aega soodsalt saime juba
poole tunni möödudes oma esimese kala. Kala oli küll vuntsidega, kuid kahjuks
arvesse ei läinud, kuna tegemist oli Atlandi tuuraga, hinnanguliselt 5-6 kg,
kes sai koheselt vabastatud, natukene hiljem järgmine tuur 3-4 kg.
Hiljem sai Tuhniku võistkond
ühe säga, juba heitsime nalja, et rumalad eestlased said tingimustest valesti
aru- arvesse lähevad kõik vuntsidega kalad. Peale söötmist olukord paranes ja
tuli ka karpkalu samas oli meil mitmeid äraminekuid, sai seatud oma lipse jms.
kuid olukord ei paranenud kuni võistluste lõpuni oli meil siiski väga palju
äraminekuid. Nüüd olukorda hiljem analüüsides tundub, et viga oli pealiinide
materjalis, mis oli liiga elastne. SIIT SOOVITUS-ÄRGE KASUTAGE ODAVAID
TUNDMATUID MATERJALE. Järgmisel päeval õnnestus üle lüüa võistluse suur kala,
meil 9,7 kg eelneva 9,3 asemele- selge oli, et selline tulemus selle veekogu
kohta kaua ei püsi, meie õnneks olime selle tulemuse ülelööjad meie ise, kes
saavutasime 12,32 kg, mis lõppkokkuvõttes jäigi antud võistluse suurimaks
kalaks.
Peale esimest ööpäeva õhtul
olime me esikohal, kuid siis tuul pöördus ja tulemused kajastusid kohe
väljapüügis. Öösel suutis meist vastaskaldal asuv Läti Carpio meeskond teha
tubli tööd ja sooritada korralik spurt, millega saavutas esikoha. Vaatamata
kalarohkusele ei olnud kala kättesaamine siiski nii lihtne, üks võistkond jäi
nulli. Lõppkokkuvõttes saavutas Minikalastaja võistkond teise koha ja suurima
kala väljapüüdja auhinna. Järgmine selline üritus korraldatakse 13-15.
september 2013. Kui nüüd on kellelgi huvi tekkinud ja oleks soov osaleda
sellisel üritusel, siis palun pöörduda meie poole, on olemas eelnev kokkulepe
korraldajatega, kes on nõus vastu võtma mõned meeskonnad Eestist.
Lätlaste pildid- http://failiem.lv/u/nhzlgjl
No comments:
Post a Comment