Tegime boile!

 Kõigepealt tegime suurele kalale ühe boili.

Siis rullisime väiksematele kaladele ka midagi.

                                                                     Siis keetsime.

                                                                     Asetasime kuivama .

                                                        Kokku saime 4 erinevat sorti boile.

Meisterdused

Piiratud materiaalsete võimaluste korral on mitmeid karpkalapüügi abivahendeid ka ise valmistada. Kui on olemas oskused, töökoda ja tehniliste seadmete ja materjalide olemasolu, siis nende esemete kvaliteet pahatihti isegi ületab laiatarbe toodangut. Kuna, aga üldjuhul on siiski tegemist piiratud võimalustega, siis on nemad abiks eeskätt rahakoti tervisele, samas andes teatava emotsionaalse heaolu oma käelisest tegevusest.

   Tinade valamist siin ei käsitle, see on kõigile arvatavasti tuttav. Karbitinade katmise moodustel maskeerimise eesmärgil siiski lühidalt. Lihtsalt küllaltki kindla tumeda katte saab, kui kõigepealt valatud tinaraskused asetada ööpäevaks äädikhappesse ja seejärel ööpäevaks kangesse kaaliumpermanganaadi lahusesse.

Värvimisel on peamiseks ohuks värvide lõhn. Võimalik on katta raskused liivapuruga, kasutades selleks kuumutatud vedeldatud liimipulkasid, mida kasutatakse kuumutava liimipüstoliga. Kui püügikoht ei ole väga kaugel, siis on võimalik kasutada kividest valmistatud raskusi.

Lipsuhoidja

Valmistatud laste pinalist

Rod pod

Meie näidis, mis ei nõua valmistamisel erilisi oskusi ega materjale.

Kasutatud olemasolevad sobilikud õhukeseseinalised metalltorud, nurkühendustel on kasutatud plastmassist santehnilisi kolmikuid, ainult pika vahetoru puhul on metallist kolmikud jäikuse tagamiseks.

Antud konstruktsioon on küllaltki stabiilne, miinuseks võib lugeda natukene suuri transpordigabariite ja vähest jalgade regleerimise ulatust.

Mehhaanilised signalisaatorid-swingerid.

Kasutusel kõik käepärastest materjalidest , pilt on piisavalt illustratiivne. Välgumihklist läbipaistvasse ümbrisesse on esiotsa auk puuritud valguspulga asetamiseks.

Karbimatt1

Kasutatud  tugevat mummulist pakkematerjali 2 kihti, mis kaetud impregneerriidega. Võib kasutada ka muud suvalist materjali, peab tagama  pehmuse ja ei tohi vettida, sellepärast poroloon ei ole just kõige parem materjal, kuigi teda saab kasutada.

Karbimatt2

Kasutatud väikelaste täispuhutavat paati, millele õmmeldud äravõetav impregneeritud riidest kate, mida on võimalik mustumise korral pesta.

Säilituskott

Kasutatud spordiriiete võrgutaolist voodrimaterjali, millele külge õmmeldud tõmblukk ja nöör.

Söödarakett

Täiendus, et oleks mugavam raketti välja kerida peale tühjendamist.

Rakett on võimalik ka ise valmistada, näiteks kasutatud neutraalse silikooni tuubist, millele on kinnitatud nöörid ja etteotsa vahtplastist pea.( ei tohi kasutada tavalist äädikhappelist silikoonituubi lõhna pärast)

Vanad videod carper.su foorumi lehelt

Kellel huvi on, siis võib ka ise sarnaseid katseid korraldada. Antud katse abil üritatakse modelleerida karbi võttu mitteaktiivselt toituva karbi puhul, kus kala ei liigu. Antud katsed ei näita valmistatud montaaži tegelikku efektiivsust, kõige kindlam näitaja on ikkagi kala matil. Pigem on abiks montaaži käitumise mehhanikast arusaamisel.

Seletuseks niipalju:

1.videol

1. Banaan rõngaga po-up

2. Wide Gape juus lähtub konksusilma juurest

3. WG silikoontoruga

4. WG rõngaga

5. Long Shank termokahaneva toruga

2. videol

1. WG termokahanev + silikoon toru

2. WG juus lähtub konksusilma juurest, lipsul haavel

3. Banaan rõngaga juusel jäik osa, mis ei lase rõngal konksusilma juurde liikuda

4. nn Hinged Rig, montaaž liigendiga, mis tagab eriti hea liikuvuse rõngaga

5. nn Hinged Rig, montaaž liigendiga, mis tagab eriti hea liikuvuse silikooniga

Juusrakendatud lipsud

Vastavalt kasutatavale materjalile on pehmest materjalist, jäigast kaetud materjalist ja kombineeritud erinevatest materjalidest lipsud.

Sööda esitlemise järgi uppuvad, neutraalsed ja ujuvad.

Lipsu valikul tuleb arvestada veekogu põhja iseloomu- kas mudane või kivine, taimestikuga jms., püütava kala oletatavat suurust, kas kala on arglik jne.

   Eduka püügi eelduseks peab rakendatud lips vastama teatud nõuetele- hea isehaakimine, ei tohiks heitel sassi minna, piisav tugevus kala väljatoomisel, silmatorkamatus ja peibutise loomulik esitlemine. Kõiki neid asjaolusid ei ole võimalik üheselt jälgida, seetõttu tuleb leida mõistlik kompromiss. Kui oleks mingisugune montaaž, mis järgiks kõiki neid asjaolusid, siis kõik kalamehed kasutaksid ainult seda ja ei oleks välja töötatud sellist suurt hulka erinevaid rakendusi. Enimkasutatud on jäigast materjalist lipsud:

võimaldab valmistada rakendust nii uppuva kui ujuva boili tarbeks, jäiga pealispinna osalise eemaldamisega saavutame sarnase liikuvuse kombineeritud lipsuga, boili parem esitlemine ja kalal on seda lihtsam sisse imeda, konks pöördub tänu pehmele osale sobilikku asendisse, mis tagab haakumise kala lihavasse alalõuga. Tänu jäikusele on vähene sassimineku oht heitel, jäik materjal on vastupidav veekogu põhjas olevatele kivikestele ja teokarpidele. Täielikult jäigast materjalist lipsu puhul ei ole tagatud konksu liikuvus, kalal on seda samuti raskem haarata ja samas võib ta ka tänu materjali jäikusele paremini ohtu tajuda ja sööda suust välja sülitada. Punutud lipsumaterjalide tugevus väljendatakse naelades, enamlevinud 15-25 naela.

   Konksu puhul peame olema kindlad tema teravuses, levinud meetod on proov küünel- terav konks peab lõikuma küünde isegi väikese surve all. Konksu teravust on võimalik vaadelda ka luubi all, võib üllatuda pahatihti, kui kumer ja ebamäärane on konksu teravik, pahatihti on konksu ots väändunud  juba pakendis, selletõttu on paremad pakendid, kus iga konks on eraldi fikseeritud. Konksu teravust tuleb kontrollida ka uute konksude puhul ja alati enne igat rakenduse sisseheidet.

  Lipsu valmistamiseks võtame vajaliku pikkusega materjali tüki, umbes 40cm. Eemaldame otsast umbes 15cm kattekihti, kas küüntega või kasutades spetsiaalset abivahendit. Erinevatel materjalidel on kattekihid erinevad, mõni irdub kergemini, mõni raskemalt- tuleb jälgida, et sisemine punutis ei saaks kattekihi eemaldamisel vigastada.

Hambaid kasutada kattekihi eemaldamiseks ei soovita, kuna hambaarsti teenused on meil küllaltki kulukad. Moodustame tavalise sõlme abil pehme osa peale väikese aasa.

Võtame väikese silikoontoru jupikese, paneme lipsu otsa ja viime sealt konksu läbi- kogu see protseduur on soovitav teha materjali otsa juures, kuna siis saab kahjustuse korral vigastatud koht hiljem ära lõigatud.

 Boilinõela abil monteerime  aasa külge  boili ja kinnitame stopperiga. Juhul, kui on soov kasutada kahte erinevat boili (nn. lumememm), siis selleks, et tagada boilide teineteisega koospüsimine, tuleb veel sinna pehme osa peale asetada silikoonstopper, millega boilid omavahel kokku fikseerida.

Suuname vaba lipsumaterjali osa konksu välisküljelt läbi aasa, teeme 7-8 keerdu ümber varre ja suuname uuesti konksu välisküljelt läbi aasa- see on nn. sõlmeta sõlm- knotless knot. Sõlmimisel peame eelnevalt reguleerima juuse pikkuse, selleks on vajalik boili kinnitamine( on olemas spetsiaalsed abivahendid, mille abil on võimalik seada juuse pikkus ilma boili asetamata). Boil peaks saama vabalt pöörelda ümber konksu, liigutades boili peaks igas asendis jääma oma 2-3 mm tema ja konksu vahele, sellega tagame kala puhul sööda haaramisel konksu pöördumise meile vajalikku asendisse ja haakumise kala lihavast alalõuast.

Liiga pikk juus võib keerduda ümber konksu ja liiga lühike ei taga vajalikku liikuvust ( on olemas spetsiaalsed pikendusega stopperid, mille abil on võimalik kasutada suuremaid söötasid valmisseotud lipsude korral,  arvestada tuleb, et  konksu ja sööda suurus peaks olema omavahel kooskõlas, väga palju mängumaad siis arusaadavalt ei ole.)

Boili- konksu sobivustabel
	Boili diameeter	Konksu suurus
	8 мм	10
	10 мм	8
	12 мм	8
	14 мм	6
	16 мм	6
	18 мм	6/4
	20 мм	4
	22 мм	4

Antud tabel on soovitusliku iseloomuga, kuna konksude numeratsioon ja mõõdud on siiski erinevad.

Kasutades abivahendeid tuleb sõlm pingutada, peale pingutamist tuleb jälgidas, et juus kulgeks piki konksu väliskülge, eelnevalt konksule asetatud silikoon torukene asetseks konksuteraviku vastasküljel. Võimalik on sõlme fikseerimine liimi abil, täpikene mõlemasse otsa- tuleb vältida liimi liigset kasutamist, kuna see võib muuta kinnituskohad nõrgemaks. Sõlme kinnitamise järel võiks peale konksu olla 2-3 cm katteta materjali. Kui kasutada tavalisi lühikesevarrelisi konkse, siis haakeomaduste parandamiseks võib varrele panna jupi termokahanevat toru, mis oleks konksuvarre mõtteliseks pikenduseks. Toru pikkus peaks olema selline, et kataks konksuvarrel sõlme ja vaba osa oleks peale termotöötlust selline, et lipsu väljatuleku koht oleks samal joonel konksu teravikuga, konksu pöördeomaduste parandamiseks tuleks otsast lõigata välja sälk või boilinõela abil vedada lips läbi toru otsa, mis tagab selle, et lips väljub kindlalt samal joonel konksu teravikuga ja tagab siis haakumisel konksu pöördumise vajalikku asendisse.  Toru tuleb konksule vedada ja seejärel keevas vees kuumutada ja vormida sobilikku asendisse, vees peaks olema ainult töödeldav osa, pärast protseduuri vajalikus asendis jahutada. Veel võib ka haakeomaduste parandamiseks kinnitada lipsumaterjali jäiga osa algusesse väike tinahaavel või kasutada selleks pehmet tina- viimase puhul on lipsumaterjali vigastusoht väiksem.

 Seejärel asetada lipsule silikoonkoonus ja otsa sõlmida aas või siduda rõngas, mille abil on siis võimalik kiiresti püügi käigus klipsi abil lipse vahetada. Koonus on kasulik selleks, et klipsile asetatult väldib ta lipsu juhuslikku lahti tulekut ja samas hoiab ka lipsu kindlas asendis, mis aitab vältida sassi minekut. 

Valmis lips on vaja auru käes kuumutada ja sirges asendis jahutada, lipsude hoidmine peab toimuma lipsuhoidjas, et vältida nende deformeerumist.

 

   Kombineeritud lips fluorkarbonist ja pehmest lipsumaterjalist.

Eriti aktuaalne kevadel ja selge vee korral, kuna fluorkarbon on oma omaduste tõttu vees nähtamatu, tänu jäikusele ei lähe lihtsalt sassi ja tagab hea peibutise esitluse.

Lipsu valmistamise protsess analoogne eelnevaga. Võtame umbes 20 cm pehmet lipsumaterjali, seome juuse aasa, asetame boili, silikoontorukese konksule, vajadusel juusele silikoonstopperi, seame konksu, reguleerime juuse pikkuse, kinnitame sõlmeta sõlmega, lisame termokahaneva toru. Edasi seome pehme lipsumaterjali ja fluorkarboni omavahel sarnase sõlmega, mida kasutasime pealiini ja shock leaderi ühendamisel, pehme osa pikkus peaks olema sarnasel eelnevaga 2-3 cm. Asetame lipsule silikoonkoonuse, sõlmime aasa või rõnga. Valmisseotud lipsud tuleb hoida lipsuhoidjas.

 Lipsude omaduste kontrollimiseks võib nende omadusi kontrollida peopesal- asetades boili peopesale ja vedades teisest otsast üle serva on võimalik jälgida, kas konks pöördub ja tungib oma teravikuga peopesasse, see annab mingil määral kindlust lipsu korrektsuse suhtes, on mõned montaažid, mis niiviisi ei haaku, kuigi kala püüavad väga edukalt. Peamine õige lipsu näitaja on siiski karpkala matil. 

CARP FISHING NASH 2013 FULL PROMO DVD.

CARP FISHING NASH 2013 FULL PROMO DVD

Korda Thinking Tackle Season 3 - Danny Fairbrass & Iain Macmillan - Wellington Country Park

Film siin.
Toredat vaatamist ja varsti varsti saab kalale!

Rakendus

Tamiil

Mida peenem ja elastsem, seda pikemad heited, kuid arvestada tuleb katkemisega trofee tulekul, enamlevinud 0,26-0,35. Poolil võiks olla umbes 300 meetrit, mis tagaks piisava varu kala esimese sööstu korral ja lisaks on katkemise korral võimalik jäägiga edasi püüda. Tamiili poolile kerimisel kokkuhoiu eesmärgil backinguna kasutada mingit vana tamiili, mitte isoleerpaela, mis hakkab eritama liimi ja sellega rikub tamiili. Aktiivse kasutuse korral tuleb aegajalt tamiili olukorda kontrollida ja kahtluse korral jupp otsast ära lõigata. Peamiselt on kasutatavad tamiilid värvilised, on võimalus ka markeriga otsast umbes paarkümmend meetrit ära värvida.

Shock leader

Tugevamast materjalist liin pikkusega kuni 10 meetrit, aga vähemalt 2 kordne ridva pikkus ja mõned keerud rullil,  mis tuleb kasuks kaugheidetel ja on abiks kala väljatoomisel, omab ka suuremat vastupidavust põhjas olevate kivide ja teokarpide vastu. Materjalidest on kasutusel jämedam monofiil-plussiks on odavus, heitel annab andeks eksimuse, kui rulli look juhtub kinni jääma, vajub põhja peale, hea kala väsitada miinuseks on tema paksuse tõttu suur ühendussõlm pealiiniga, mistõttu väheneb heitekaugus. Nöörist shock leader ei taha põhja peale vajuda, plussiks on suurem heitekaugus, lõikab hästi taimestikku. Kooniline shock leader on heade omadustega, kuid kallis.

Kalastades tuleb alati kasutada heitmisel sõrmekaitset, et vältida näppu lõikamist ja ka sidur peab olema piisavalt kinni keeratud, eriti kehtib see nöörist shock leaderi korral, muidu on vigastused vältimatud. Sõlmena kasutame peamiselt mahin knot mono puhul ja uni to uni nööri puhul, olemas on ka mitmeid teisi sõlmi.

 Mahin knot-mõlemad otsad on ühel pool.

 Uni to uni-punutud shock leaderiga tundub ilusam

 

http://www.carp-uk.net/knots/shockknots.htm

Leadcore või toru

Vastavalt rakendusele kaitseb lipsu sassimineku eest, hoiab rakenduse põhja lähedal ja oma paksuse tõttu on ka kalale kaitseks vigastuste eest. Toru miinuseks võib lugeda tema võimalikku libisemist liinil, õhumullid võivad sees olla ja seetõttu ei lange põhja peale. Enamus juhtudel on kasutusel spetsiaalne tinast südamikuga materjal selleks otstarbeks, millest on võimalik ise endale sobiva pikkusega element valmistada, levinud 60-70cm., lisaks valmistootele on ka märkimisväärne hinnavõit.

Kõigepealt tuleb eemaldada umbes 10-15cm südamikku, seejärel torgata järelejäänud südamiku alguskohast boilinõel piki pehmet osa kolmandiku ulatuses.







 

Ja seejärel sealt välja tuua.

Haakida ots nõela taha.

 Vedada läbi punutud suka.

Väljatulnud ots punutise sisse tagasi tõmmata ja seejärel pingutada.








Murtud tina juures olev liitepunkt ja aasa juures fikseerida liimitilgaga.

 

Lead core ühendus shock leaderiga või selle puudumisel pealiiniga aas-aasaga meetodil, siis on võimalik kiiresti rakendus ümber seada.

In line

Tina asetseb otse liinil(shock leader), kaitseks kasutatakse toru, kuigi võib ka lead core, ohutuse tarbeks on tina ära kukkuv. Antud rakendus tagab parima isehaakumise, kuid lennuomadused on halvad ja ei sobi mudasele põhjale.

Lahtiselt enne kokku tõmbamist.

Helicopter

Sellel rakendusel on tina ees ja lips rakendatud kõrvale, kasutusel eelkõige kaugetel distantsidel- tänu lipsu pöörlemisele heitel on saanud oma nime. Sobib mudasele põhjale, kuid haakumine on halb.

Safety clips

Külgrakendus ohutu klipsiga, mis on sobilik kompromiss kahe eelmainitu vahel ja enamlevinud kasutusega. Kui raskusest sikutada, siis peaks ta alati enne ära tulema, kui lipsupöörel klipsi pesast. Lipsu pöörlad peavad vastam klipsile, mõnedel mudelitel on väike tihvt, mis hoiab pöörlat pesas ja osadel on metallist kõrv, kuna antud rakendusega jõuheidet sooritades, kui veel on lipsu küljes PVA kotike, võib klipsi kõrv veepinnaga kokku puutudes katkeda. Klipse ostes tuleks kontrollida nende materjali, et ei oleks liiga rabedad. Mittekvaliteetsete klipside korral on abiks PVA niidiga raskuse fikseerimine klipsil, et vältida tina enneaegset irdumist ( tuleb ainult arvestada, et fikseerimiskoonus ei tohi PVA-d katta, muidu materjal ei lahustu vees ja klips ei ole enam ohutu).

Need on rakenduse põhielemendid ja tüübid, lisaks on veel nende edasiarendusi, kuid üldvaade oleks selline.

Rakenduse ülesehitusel ei ole kõik antud elemendid kohustuslikud, kuid on praktilise töö käigus spetsialistide poolt välja töötatud ja üldlevinud. Niipalju võib märkida, et sportlikul karbipüügil on tinast vabanemise eeldus liini katkemisel kohustuslik. Võistlustel on nööri kasutamine pealiinina keelatud ja shock leaderi pikkus piiratud 10 meetriga.