Ilusat uut aastat ja karpkala rohket hooaega ;)

Üksikasjalikult lipsurakendustest uppuvatele söötadele. II osa

Oleg Pevnev

Käesolev artikkel on tõlgitud

Arnold Tammemägi poolt

ja avaldatud autori loal.

Käsitleme nüüd lühidalt lipsurakenduse elemente ning nende valiku ja kasutamise kriteeriume.

Konks

Kahtlemata üks tähtsamatest rakenduse elemntidest. Igal kalastajal on oma lemmikkonksud, milliseid usaldab ta täielikult. Minu arvates sobilik konks karbipüügiks peab vastama järgnevatele nõuetele: olema maksimaalselt terav, omama piisavat tugevust, et ei painduks ega murduks suure ja tugeva kala väljakerimisel. Samuti on soovitav, et ta säilitaks oma teravuse võimalikult pika aja vältel. Konksu valikul on määravaks püügitingimused, aga konkreetse mudeli valikul lähtub püüdja isiklikest eelistustest ühe või teise tootja kasuks.

Konksu valides on vaja arvestada järgnevaid tegureid;

1.    Sirge teravikuga konksul on parimad haakumisomadused, sissepööratud teravikuga, aga suudab paremini kinni püsida kala suus väljakerimisel ja säilitab paremini oma teravust kivise ja kõva põhja puhul.

2.     Mida väiksem on konksuteraviku kida, seda paremini tungib ta ihusse, kuid väljakerimisel püsib seal halvemini.

3.    Mida paksem on materjal, millest konks on valmistatud, seda raskem on teda sirgeks painutada, kuid haakumisomadused halvenevad samavõrra.

4.    Teflonkattega konksud tungivad hästi ihusse ja ei läigi, samas nürinevad kiiresti.

5.    Mida pikem on konksu säär, seda sügavamal suus toimub haakumine (juhul, kui muud tegurid on samad).

Selle tõttu on konkreetse mudeli valik alati kompromiss ja tuleb lähtuda prioriteetidest. Näiteks, kui kala on väheaktiivne või muidu ettevaatliku võtuga ja väljakerimisel käitub rahulikult, siis esmatähtis on võtu tõenäosuse suurendamine. Sel juhul on soovitav kasutada teflonkattega sirge teravikuga mikrokidaga konksu ( või hoopis ilma kidata). Kui kala võtab aktiivselt ja väljakerimisel avaldab tugevat vastupanu, siis tuleb erilist tähelepanu osutada konksu tugevusele ja omadustele, mis peavad paremini kala kinni, st. konksuteravik peaks olema sissepoole ja konks varustatud suure kidaga. Püügil rägastikus on esmatähtis konksu tugevus. Kui kaladel on tugevad mokad (mida kohtab tihti seal, kus kalade peatoiduseks on teokarbid) siis paksust materjalist konks ei tungi hästi lihasse.

 Karbipüüdjate seas arutletakse tihti sobiliku konksu ja sööda suuruse seose üle. Antud küsimusele ei ole ühest vastust. Isiklikult arvan, et sellega tuleb teatud määral arvestada, kuid peamine on, et konks ei oleks liiga pisike.  See tähendab, kui kasutada väikese sööda puhul suurt konksu, siis see ei halvenda isehaakumist, vastupidiselt olukorrale, kus suure söödaga on liiga väike konks. Arusaam suurusest on muidugi igal kalamehel erinev, isiklikult lähtun sellistest kriteeriumidest, mis on kajastatud alljärgnevas tabelis.

Konksu vähim suurus, arvestades sööta.

Sööda suurus mm     10 ja väiksem   12-18   20-22   24 ja suurem

Minim. konks                         8                  6          4              2

(Arvestada tuleb ka seda, et erinevatel tootjatel kipub sama numertasiooniga konksu suurus varieeruma.tõlk)

  Lipsumaterjal

Lipsumaterjal peab olema piisavalt tugev. Enamlevinud lipsumaterjalide tugevus jääb vahemikku 15-45 lb. Seejuures võib ühesuguse tugevusega lipsumaterjalide läbimõõt tugevasti erineda.

Isiklikult minule on tähtis rakenduse kõikide elementide vastupidavus ja seetõttu ei kasuta ma kunagi materjali, mille tugevus on alla 25lb.

Püügil raskendatud tingimustel (rägastik, jõekarbid jm. abrasiivne ollus) on tähtis, et lipsumaterjal omaks ka suurt vastupidavust kulumisele. Tunnustatud liidriteks on siin Fox Armadillo ja Kryston Quicksilver.

Küllaltki vastupidav on ka fluorkarbon. Suhteliselt odavat ja heade antiabrasiivsete omadustega materjali toodab Poola Tandem Baits.

Hybraid, mis on punutud dyneema kiududest koos kevlariga, tänu sellele on hybraid vastupidav kulumisele ja tugev.

Antud lipsumaterjali toodetakse kolmes värvitoonis (must, pruun, roheline) ja kahes mõõdus erineva tugevusega 30lb ja 50lb.

Kvaliteetne lipsumaterjal ei tohi eraldada kiudusid, vastasel korral on temaga raske toimetada ja ka vastupidavus kannatab. Püügiks mudasel põhjal, sööda heaks esitlemiseks tuleb eelistada materjale, mis on elastsemad. Nendel tingimustel jäiga kattega ja monofiilsed lipsumaterjalid ei ole hea valik. Kattega lipsumaterjalide puhul, lisaks tugevusel omab tähtsust katte kinnitatus punutud sisule ( ebapiisavalt liimunud kate katkeb üsna ruttu kasutamisel)  ja katte elastsus ( ei tohi katkeda sõlmimisel).

Juuse fikseerimise elemendid

Nagu juba eelpool juba jutuks olnud,  juuse eemaldumise kohas konksust võib kasutada silikoontorukest või metallrõngast. Tõe huvides tuleb mainida, et seda saab määrata ka sõlmeta sõlme sidumisel, mässides vajalik arv keerde konksu säärele. Selline lahendus küll ei ole esteetiliselt nauditav, lipsumaterjali kulu on suurem, haakumisomadused halvenevad, kuna sööda väljasülitamisel ei ole juus võimeline nihkuma.

Spetsiaalseid silikoontorukesi juuse fikseerimiseks pakub enamus karbivarustuse tootjaid. Torukese optimaalne läbimõõt sõltub konksumaterjali ja juusematerjali paksusest, enamus juhtudel on sobilik 0.7-0.75 mm sisediameeter.

Õigesti valitud toruke ei nihku oma kohalt heitel ( kindlalt saab fikseerida PVA materjalide abil) ja ka hiljem rakenduse asetsedes veekogu põhjal, kuid on võimeline nihkuma konksusilma juurde, kui kala sööda suust välja sülitab. Siin tasub ära märkida, et vees on hõõrdumine väiksem ja toruke liigub vabamalt, kui õhus. Mõnikord kala väsitamisel toruke rebeneb. Kui seejuures konks on säilitanud oma teravuse ja juuse-, lipsumaterjal on terved, siis on võimalik paigaldada uus silikoontoruke. Seda on võimalik sooritada mitmel moel. Isiklikult mina käitun järgnevalt;

1.    Lükkan konksuteraviku poolt konksule uue torukese.

2.    Sisestan läbi torukese leadcore nõela ( suunaga konksusilma poole)

3.    Haagin nõela abil juuse aasast ja tõmban juuse läbi torukese.

Kui te olete juuse fikseerimiseks otsustanud kasutada metallrõngast, siis on soovitav valida ta mattide (parem teflonkattega) seast. Võimalik, et läikiv rõngas ei mõjuta võtte, kuid parem karta, kui kahetseda. Rõnga kuju minu arust erilist rolli ei oma.

Lipsu põhjale kinnitamise elemendid

Kvaliteetsed tinahaavlid omavad piisava sügavusega sisselõike, mis võimaldab neid mugavalt lipsule kinnitada, kus nad ka siis kindlalt paigal püsivad.

Selleks, et tinahaavel omaks maksimaalset kasutegurit, tuleb ta lipsule kinnitada raskem osa allapoole, st. lõikepool üles. Vaatamata sellele, isegi kvaliteetne haavel võib vähendada lipsu tugevust, kuna kõik pinged koonduvad liitekohta. Vähemal määral on see omane oliivikujulistele spets. raskustele Fox toodangul, millega piiratakse ujuvate söötade kõrgust. Väiksemad neist ( suurus BB) sobivad ka lipsudele uppuvate boilidega. Nendel raskustel on pikisuunas soon ja kinnitatakse nad komplektis oleva kummitorukese abil, nii on neid ka võimalik lipsul liigutada.

Tänu sellisele kinnitusviisile on nad korduvkasutatavad. Kui lips on kulunud, siis on neid võimalik lihtsalt eemaldada toru väljasikutamise teel ja ümber paigutada teisele lipsule. Lipsu võib ka uputada volframpasta ehk nn. pehme tina abil.

Minu lemmikuks on Korda toodang, mis on kergesti formeeritav ja püsib hästi lipsul.

Pasta kulu vähendamiseks ja samas seotise kindlamaks muutmiseks on järgnev nipp. Esialgu mähime lipsule vajalikus kohas mõned keerud leadcore tinasüdamikku, millele seejärel formeerime sobiliku kujuga kuuli pehme tina abil.

Siin tuleb vältida lipsumaterjali keerdumist tinasüdamiku ümber mähkimisel, vastasel korral kannatab lipsu tugevus.

Pöörlad ja koonused

Rakendustes kasutatakse kahte sorti pöörlaid, mis on määratud täitma kahte erinevat ülesannet: lisaliigendi moodustamiseks, mis kergendab konksu pöördumist edukaks haakumiseks ja tagamaks lipsu vaba pöörlemine ümber oma telje tema kinnituskohas leadcore ( või shock leaderiga, kui kasutada rakenduses keerdumisvastast toru). Esimesel juhul pöörlale erilisi nõudmisi ei esitata. Nad peaksid omama lisarõngast ja vastavat suurust, samuti soovitatavalt matti pinnakatet. Teisel juhul on olukord komplitseeritum. Enimkasutatavad on kiirliitmikuga pöörlad, mille abil lipsu vahetamise aeg on viidud miinimumini.

Mugavamad on pöörlad, kus liitmikuosa on pikendatud varrega, sellisel pöörlal on liitmikuosa pikemalt ohutust klipsist või inline raskusest väljas, mis kergendab tunduvalt lipsu vahetamist. Selleks, et lips ei tuelks liitmikust lahti kala väljakerimisel, kasutatakse spetsiaalseid silikoonkoonuseid.

Koonuse kasutamine rakendusel omab nii plusse kui miinuseid.

Plussiks on heitel lipsu keerdumise vältimine ümber pealiini isegi, kui kasutada täielikult pehmest materjalist lipsu. Puuduseks võib lugeda tema ujuvuse. Teine puudus ei ole niivõrd silmatorkav, kuid ilmneb inline rakenduse kasutamisel. Nagu teada on inline raskuste kasutamisel nende suureks plussiks, et kala poolt sööda haaramisel, kui kala kergitab raskuse põhjalt üles, siis mõjub kogu raskuse mass, kuna raskuskese on nihutatud sinnapoole, kus asub pöörel. Kui lips oleks otse pöörlale kinnitatud, siis nii ka oleks. Silikoonkoonuse kasutamisel, ta tänu oma jäikusele mingil määral halvendab tinaraskuse tööd- järsu jõumomendi asemel raskuse tõustes, toimub see aeglasemalt-vedrutades, mis halvendab mingil määral isehaakumist. Seda saab vältida, kui kasutada teistsuguseid kiirliitmikke, nt. selliseid

Või selliseid

Veel on koonuse puuduseks jäikade lipsude korral vähene liikumisvabadus leadcore kinnituskohas, mis halvendab sööda esitlust ja ka konksu pöördumist teravikuga allapoole. Selle probleemi lahendamiseks võib kasutada lisarõngaga pöörlaid, kuid siis ei ole võimalik lipsu kiiresti vahetada. Õnneks on karbivarustuse konstruktorid sellele mõelnud ja on olemas pöörlad lisarõngaga ja kiirliitmikuga. Koonuse ebaõigel kasutamisel ilmneb veel üks probleem. Selleks, et garanteerida lipsu kindel kinnitamine piisab koonuse asetamisest kiirliitmikule selle liitmikuosa kitsa osani.

Paljud kalastajad sikutavad koonuse liitmiku pöörla keskosani, mille tagajärjel liitmiku liikuvus väheneb ja koonusel ei ole võimalik langeda vastu veekogu põhja, mistõttu ka lips ei lange põhjale ja rakendus on seetõttu demaskeeritud.

Termokahanev toru

Termokahanev toru on rakenduse element, millele kasulikkus kutsub karbipüüdjate seas esile poleemika.

Sellele väikesele elemendile on pühendatud paljud artiklid erinevates väljaannetes.

Argumendid vastu

Toru teeb montaaži nähtavamaks, suurendab konksu kaalu ja pikkust raskendades kalal sööda haaramist.

Argumendid poolt

Toru on omamoodi jõuõlaks kala mokal, mistõttu konksu pöördumine kiireneb. Toru takistab kalal sööda suust väljsülitamist. Toru suunab tinaraskuse jõuvektori suuna ühele joonele konksuteravikuga, mis parandab haakumist. Väljakerimise protsessis tänu elastsusele on toru lipsu osaks, mis vähendab torkeaugu laienemist ja konksu välja tulemist ( nagu see toimub pika säärega konksu puhul)

Isiklikult arvan, et küsimus termokahaneva toru kasutamisest konksul ei ole nii lihtne, nagu tundub. Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, millisel viisil kala sööta võtab ( kas liikudes või mitte muutes keha asendit) ja ka kasutatava konksu kujust. Kui säärega paralleelse sirge teravikuga konksude kasutamisel (eriti väheaktiivse kala puhul) võib termokahaneva toru kasutamine olla õigustatud, siis sissepoole suunatud teravikuga konksude puhul viib termokahaneva toru kasutamine ebasoodsale konksu sissetungimise nurgale, mistõttu tunduvalt suureneb äraminekute arv.

Lisaks sellele peab silmas pidama, et termokahaneva toru parimad omadused ( konksu kiire pöördumine) ilmnevad ainult koos lisahaavli kasutamisega lipsul. Tinahaavli puudumisel kuni tinaraskuse toimimiseni puudub tegur, mis mõjutaks konksu pöördumist, mistõttu on termokahaneva toru kasutamine mõttetu. Täielikult jäiga lipsurakenduse korral on samuti termokahaneva toru otstarbekus kaheldav. Üldiselt, kas kasutada konksu geomeetria parandamiseks termokahanevat toru, jäägu iga kalastaja oma otsustada. Isiklikult pean seda liigseks elemendiks- praktikas kasutan peaaegu alati tüüpilisi karbikonkse lühikese sääre, pika kaare ja sissepoole suunatud teravikuga.

Kui te siiski otsustate termokahanevat toru kasutada, siis moodustage ta pikkus ja paindenurk selliselt, et lipsu väljumiskoht oleks konksu teraviku mõttelise joone pikendusel.

Kalalkäik ;)

http://www.youtube.com/watch?v=qy8kHsat3wk

Osaline nimekiri mis ei lase elada, ega ka magada.

Siin ainult osaline nimekiri nendest, kes ei lase rahulikult elada, vaid ahvatlevad oma vidinatega.

http://www.acecarp.com/

http://avidcarp.com/Products

http://www.behrfishing.de/?lang=en

http://byron.at/en/index.php

http://www.carp-porter.com/products.html

http://www.carp-zone.co.uk/

http://www.carpzoom.com/downloads/carpzoom_catalogue2014.pdf

http://www.daiwasports.co.uk/categories/carp

http://www.dam.de/

http://www.delkim.co.uk/

http://www.dynamitebaits.com/

http://ehmanns.de/index.php?lang=eng&PHPSESSID=21a4a735a45bfc579ffd6a1075ceae2c

http://enterprisetackle.co.uk/category/new-products

http://www.esp-carpgear.com/

http://www.flajzar.cz/data/files/877-rybareni2013_web.pdf

http://www.foxint.com/fox.php?catalogue=1

http://www.frankwarwickbaits.com/

http://www.freespiritfishing.com/

http://gardnertackle.co.uk/products/new-product-info/

http://www.haiths.com/supercatch/

http://www.jrc-fishing.co.uk/

http://www.k-karp.com/catalogo/index.html

http://www.korda.co.uk/fishingtackle/

http://www.kryston.com/product-range/

http://www.mainline-baits.com/categories.php?language=2

http://www.nashtackle.co.uk/

https://www.okumafishing.com/resources/catalog

http://www.pelzerbaits.eu/Katalog.html

http://prologicfishing.com/

http://www.psfishing.net/FishingCatalog/Page.aspx

http://www.rodhutchinson.co.uk/index.php?lang=2

http://www.snz.ro/index.php

http://www.solartackle.co.uk/products

http://www.soniksports.com/carp

http://www.sonubaits.com/

http://www.soulcarp.com/

http://www.sportex.de/english/products/carp-rods.html

http://www.starbaits.com/en/index.html

http://www.tandembaits.com/

Byron 2014 kataloog

On line režiimis on kättesaadav antud kataloog aadressil: http://flipmag.com/swf/pqKSg8sGrz

 Firmal Rössler Sportfischerbedarf Gmbh kelle kaubamärk Byron on, täitub 2014 aasta mais 100 aastat tegevusest.

Kena, et juba varakult on kataloog ilmunud, eelnevaid kogemusi arvestades on tõenäoline kogu kaubavaliku kättesaadavus alles kevadepoole. Käesolev kirjutis ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid annab aimu antud kaubamärgi toodetest meie vähesele kogemusele tuginedes ja sedagi ainult karpkala püügivarustuse osas. Siin ei hinda maksumust, mis on küllaltki kõrge. Meie oleme tooteid tellinud sooduskampaania ajal ja senini on hinnang toodetele olnud positiivne, kaupade tellimisel tuleb arvestada mõningase küllaltki pika tarneajaga ja alati ei ole ka kogu tellitud sortiment meieni jõudnud. Suheldes otse firma omaniku Karl Kramreiteriga on muljed olnud vastakad- mõningad selgitused on jäänud arusaamatuks. Kiiduväärt on muidugi, et küsimustele reageeritakse. Kuna antud kaubamärki on meil Eestis võimalik tellida Tellimus.ee internetipoe kaudu, siis kampaaniahindadega on antud tooted oma kvaliteedilt meile vastuvõetavad ja mugavust silmas pidades kavatseme ka edaspidi antud kaubamärki kasutada.

 Kui nüüd kataloogi lehitseda, siis ilmneb, et tuttavatele toodetele on lisandunud ka uusi, mis näitab firma püüdlusi konkurentsis püsimiseks. Kui nüüd natukene lähemalt tooteid käsitleda, siis esmalt jäi silma tootearendus Unlimited Carp ritvade asemel on nüüd Unlimited Distance. Peamiseks erinevuseks eelmise põlvkonnaga on uudse alumiiniumist rullikinnitusmehhanismi kasutamine, mis võimaldab vastavalt oma füüsilistele omadustele seadistada rulli- on võimalik rulli asendit ridval muuta. Antud ridvad võimaldavad sooritada pikki heiteid ja samas ka kala väsitamisel ei ole liiga jäigad. Võrdlustestidel teiste ritvadega ilmnes nende eelis just töös rakenduse ja PVA sukaga.  Lisaks on olemas ka marker ja spod ridvad. Lisaks nendele tippklassi ritvadele on olemas ka odavamad- Carpa Negra, Mammoth Precision Carp ja X-Act Carp ( ainult 2.75 lb). Long Range Competition ei osutunud vist oma kõrge hinna tõttu konkurentsivõimeliseks ja seetõttu seda kataloogist ei leidnud. Ka baitrunneriga rullide osas on edasiminekut- on täiustatud Bait Control, tagasi on ilmunud täiustatud Srtike Control ja uus Long Range. Omale isiklikult  on Long Range pikliku kujuga kerimisnupp mugavam, kui teiste mudelite ümmargune. Tamiilide osas muudatusi ei täheldanud, siin juhiks tähelepanu võimalusele tellida vastavalt oma soovile kogus- näiteks Tai Ki 0,315 maksimumpikkus kuni 16 000 meetrit.  Lisaks tavapärasele punutud lead core materjalile on nimekirjas ka Fish Friendly Lead Core, kus punutis on ümbritsetud palastmasskilega ja tugev topeltpunutisega Double Braided Lead Core. Kõiki neid on võimalik soetada nii valmiskujul 80 cm pikkusega kui ka pikemaid, millest on võimalik siis ise valmistada. Olemas ka koonuselised shock leaderid. Lipsumaterjalidest on Hook Braid Coated ja Coated Braide Line, vastavalt 25 lbs ja 35 lbs tugevusega. Valikus on konksud nii kidaga, kui kidata. Konksud on tugevast, kuid peenemast materjalist, arvestada tuleb, et numeratsioon on natukene väiksem kui tavapärane teiste tootjate oma. Tinaraskused nii Byron, kui Avid carp- viimased on kvaliteetsemad ja muidugi ka kallimad. Juhiks tähelepanu ka ohututele klipsidele, kus on lapik variant haagiga lipsu kinnitamiseks, eraldi lisakidaga variant PVA nööri abil raskuse fikseerimiseks jõuheidetel.Kataloogis on olemas tavapärased pöörlad jms. pisitooted, mis eraldi äramärkimist ei vaja. Avid Carp toodangus on eripäraseid rakette sööda kohaletoimetamiseks ja markereid. Nüüd on uus Cobra variant Wurfrohr Quickload, kus boilide kiiremaks sisestamiseks on neid võimalik toppida sisse käepideme põhja avause kaudu. Sellist lahendust ei ole kohanud, kui töökindel ja mugav ta on ei oska kommenteerida.

Söötade valik on piisavalt suur ja kvaliteetne, meie lemmikuna võiks välja tuua Sweet Plum boilid. Pakkumisel elektrooniliste võtusignalisaatorite komplekt 3+1+1 st. Kolm signalisaatorit+piipar+lamp. Signalisaatorid omavad tundlikkuse, tooni ja helivaljuse reguleeringut, toide 9V, trükkplaat on ilmastikukindla mastiksiga kaetud. Piiparil on olemas ka hääletu värinafunktsioon, toide 3 AAA patareid. Lamp saab oma signaali samuti signalisaatorilt ja koos valgusega süttib ka vastavat värvi märgutuli, toide 3 AA patareid, lampi on võimalik magneti abil kinnitada telgi lakke. Mugav lahendus mis võimaldab öösel telgis jalanõud jalga panna. Signaali edastamiskaugus 200-300 meetrit. Lisaks on võimalik eelpoolmainitud kompektile  hankida ka neljas kollast värvi signalisaator, mis ühendub. Sarnaseid kompekte pakuvad ka teised tootjad nt. CarpZoom ja K Karp.

Järgmiseks hooajaks meisterdamist, mida profid soovitavad.

http://www.foxnewsletter.com/catalogues/rig-guide/FOX-Rig-Guide-UK.pdf

Üksikasjalikult lipsurakendustest uppuvatele söötadele. I osa.

Oleg Pevnev

Käesolev artikkel on tõlgitud

Arnold Tammemägi poolt

 ja avaldatud autori loal.

Karpkalapüügi rakendusel on kõik osised väga tähtsad, iga element on omamoodi vajalik ja peab veatult täitma oma eesmärki, vastasel korral on eduka tulemuse saavutamise tõenäosus nullilähedane.

 Iga lipsurakendus sisaldab:

  Lips on esirinnas võitluses kalaga, see on esimene element, millest algab kett söödast vees ja kaldal asetseva kalmehe vahel. Selleks, et tulemus oleks efektiivne peab lips omama lisaks vajalikule vastupidavusele ka häid isehaakumise omadusi, samas peab olema tagatud ka sööda loomulik esitlemine. Lipsu konstruktsioon peab olema selline, et kala sööta võttes ei tajuks midagi ebaloomulikku või siis tajuks seda liiga hilja, kui konks on juba haakunud.

 Sportliku karkalapüügi peamine iseloomulik omadus on rakenduse isehaakumises, selleks, et konks tungiks kala suu lihaskoesse, ei ole vajalik haakimisliigutuse sooritamine. See tagatakse rakenduse konstruktiivsete omadustega: üliteravate konksude, raskete tinaraskustega, mille kaal peab osutama piisavat vastupanu konksu tungimisel lihaskoesse. Kogu järgneva teksti paremaks mõistmiseks lahkame isehaakumise mehhanismi.

 Põhjarakendusega püügil isehaakumine võib toimuda mitmel erineval moel: kala võttes sööda jätkab liikumist sööta suus hoides, kala imeb sööda suhu olles kaldunud põhja poole misjärel tõuseb horisontaalasendisse, võttes sööda tunnetab ebakõla ja sülitab sööda suust välja.

 Esimesel juhul on kõik arusaadav- lips tõmbub tinaraskuse mõjul pingule, selle tõttu, et juus väljub konksu seljalt ja lips väljub konksusilmast, toimub konksu pöördumine teravikuga allapoole, mistõttu konksuteravik on kala alahuulel ja tinaraskuse mõjul tungib sinna sisse.

Tajudes torget,  sülitab kala sööda suust välja, mistõttu see tänu juuse kinnitusele soodustab veelgi konksu sügavamale tungimist.

Sel hetkel  hakkab kala rapsima, püüdes takistusest vabaneda ja konksu poolt tekitatud auk laieneb raskuse mõjul( juhul, kui tinaraskus irdub võtul, siis kalal ei ole sellist võimalust). Mõningatel juhtudel õnnestub kalal sel viisil konksust vabaneda, seetõttu on täiendava haakeliigutuse tegemine vajalik, et konks tungiks piisavalt sügavale. Kala sellise käitumise korral piisab kõige lihtsamast lipsu konstrukstsioonist. Tähtis on jälgida, et juus kulgeks konksu seljalt, eemalduks temast vajalikus kohas ja oleks vajaliku pikkusega. See, et sõltumata lipsurakenduse lahendusest peab konks olema terav on iseenesest mõistetav ja sellele enam tähelepanu ei osuta.

 Arutleme nüüd lipsu pikkuse üle kala liikumisel. Lipsu pikkuse määramine ei ole nii lihtne, kui tundub. Ühest küljest, mida pikem lips, seda raskem on kalal sellest vabaneda samas, aga möödub siis kauem aega liikuva kala sööda haaramise hetkest lipsu pinguldumiseni ja isehaakumiseni. Näiteks juhul, kui kala haaranud sööda liigub raskuse poole, moodustab vahemaa isehaakumiseni kaks lipsu pikkust. Mida kauem aega kulub sellest hetkest mil sööt sattus suhu kuni selle hetkeni, mil konks pöördub teravikuga alla ja tinaraskuse mõjul toimub haakumine, seda tõenäolisem on, et kala tajudes sööda ebakõla, sülitab selle koos konksuga suust välja veel enne, kui tinaraskus hakkab mõju avaldama (haakumismehhanismi sööda välja sülitamisel käsitleme hiljem). Tuleb muidugi ära märkida, et lisaks lipsu pikkusele omab tähtsust ka kala liikumiskiirus. Praktilise töö käigus on jõutud tulemuseni, kus püügil kõval põhjal on lipsu pikkuseks 15+- 2 cm.

 Nüüd vaatleme olukorda, kuidas toimub isehaakumine juhul, kui kala võtab sööda asetsedes põhja suhtes nurga all ja seejärel tõuseb horisontaalasendisse, kuid samas ei liigi edasi. Keha asendi muutudes lips pinguldub ja mingil hetkel hakkab tinaraskus mõju avaldama. Edasi toimub kõik sarnaselt eelpoolkäsitletud juhtumile. Erinevus on ainult selles, et sööda haaramise esimesel etapil on lipsu pikkusel eritähendus. 

Mis nurga all kala toitub sõltub tema keha proportsioonidest ja suu anatoomilistest iseärasustest. Mida kõrgema kehakujuga ja suurema kõhuga kala, seda rohkem peab ta ennast kallutama sööda omastamisel. 

Voolujoonelise kehakujuga kalad, arvestades veel seda, et kala torujas suu on allapoole suunatud, toituvad praktiliselt horisontaalselt.

 Sellest lähtub, et käsitletava juhtumi korral sõltub optimaalne lipsu pikkus oletatava püügiobjekti füüsilistest iseärasustest( kaal, pikkus). Kui lips on liiga lühike, siis kala tunneb torget enne horisontaalasendisse naasmist, mis vähendab isehaakumise tõenäosust ja võimaldab kalal sööt karistamatult suust välja sülitada, sama ka liiga pika lipsu korral, kuna tinaraskus ei lülitu töösse.Veekogudes, kus kala pidevalt sisse asustatakse võivad seetõttu olla vägagi erineva kehakujuga kalad.

Kuida sellisel juhul käituda?

 Siin sõltub kõik püstitatud ülesandest. Kui eesmärgiks on seatud trofeekala püüdmine, kes on sarnase kehakujuga, siis tuleb lähtuda arvestusest nende kalade kehakujule ja toitumistavadele. Kui eesmärgiks on seatud maksimaalse hulga kalade väljpüüdmine, siis tuleb arvestada kalade kehakujuga, kes moodustavad enamuse antud veekogus.

 Kõige raskem on isehaakumise saavutamine sel juhul, kui kala haarab sööda ja sülitab selle välja ise samal ajal paigal püsides või on lihtsalt loid, näiteks kevadel või väga madala hapnikusisalduse korral vees. Sel juhul võib haakumine toimuda ainult sel hetkel, kui sööt lendab suust välja, kusjuures konks peab olema suunatud teravikuga alla. Esialgne torge ei toimu mitte raskuse mõjul, vaid jõu mõjul, mis sööta välja sülitades kandub söödalt läbi juuse konksule. Torke mõjul reeglina kala hakkab rapsima, et takistusest vabaneda ja siis juba asub mängu tinaraskus, mille massi tulemusena konks tungib sügavamale. Väga kogenud karpkalad peale torget ei allu paanikale ja jäädes paigale, püüavad ettevaatlike pealiigutuste abil konksust vabaneda, kasutades seejuures juuse otsas oleva boili massi abi. Tinaraskus püsib sel juhul paigal ja kaldal me isegi ei märkagi, et toimus võtt.

 Üritame nüüd määratleda asjaolusid, mis peaksid olema täidetud selleks, et konks pöörduks kiirestu teravikuga allapoole, aga ei lendaks sülitamise ajal haakumata suust välja.

 Kõigepealt peaks konksul olema teatav liikumisvabadus, et oleks võimalik saavutada soovitav asend (meie juhtumil teravikuga allapoole). Seda on võimalik saavutada elastse lipsumaterjali abil (kas kogu ulatuse või ainult osaliselt konksu juures), mis avaldab minimaalset takistust konksu pöördumisel või luues liigendühenduse konksu silma juures. Allpool vaatleme täpsemalt, kuidas seda saavutada.

 Konksu pöördumiseks teravikuga allapoole eeldused on lihtsad, kuid praktikas selle saavutamine mitte niivõrd. Näitlikult võib konksu käitumist jälgida alljärgneva katse abil. Valmistage lips pehmest materjalist, konksu säärele asetage silikoontoru jupp, et saavutada juuse eemaldumine konksust vajalikus kohas.

 Kui nüüd seda rakendust sikutada kõverdatud sõrmedega peopesas, mis imiteerib karbi suud, siis võib täheldada, et enamus kordi väljub konks avausest suvalises asendis, kuid mitte meie poolt soovitus, teravikuga allapoole. (Katse läbiviimisel olge ettevaatlikud, et mitte vigastada end konksuga.)  See toimub nii sellepärast, kuna lipsule ei rakendu jõudu, mis sunniks konksu pöörduma. Püüame nüüd olukorda natukene muuta. Selleks kinnitame umbes 1 gr. tinahaavli mõni sentimeeter konksust allapoole . Nüüd, tänu sellele lisaraskusele konks enamus kordi pöördub teravikuga allapoole.

 Mida raskem on see lisaraskus, seda kiiremini konks soovitud asendi saavutab. Teisest küljest jälle, mida raskem on lisaraskus, seda ebaloomulikumalt sööt käitub ja seda rohkem on vaja kulutada jõudu sööda sisse imemiseks. Sellepärast ei ole soovitav sellega üle pingutada, 1 gr. on täiest piisav.  Lisaks eksperimenteerides võib uurida, kus kohas peaks juus konksust eemalduma, et tagada maksimaalselt kiire konksu pöördumine. Lipsu lauale asetades on võimalik jälgida, kui  nüüd juusest sikutada, siis kuidas konks käitub silikoontorukese erinevate asendite korral. Nende katsete tulemusena jõuate tulemuseni, millest selgub, et parima liikuvuse tagab asend, kus juus eemaldub konksust asetsedes konksuteraviku vastasküljel.

 Nüüd vaatleme lähemalt millised jõud mõjuvad konksule, kui kala poolt väljsülitatuna sööt jõuab oma trajektoori äärmisesse punkti. 

Nagu nähtub jooniselt võib söödale mõjuva jõu lahutada kaheks komponendiks,  esimene vertikaalsuunaline, mis soodustab konksu sügavamale tungimist ja teine horisontaalne, mis mõjub välja tõukavalt. Kui nüüd vaadelda, kuidas mõjutab silikoontorukese asend konksul neid jõudusid, siis nähtub, et torukese nihutamisel konksusilma poole vertikaalne – kasulik tegur suureneb ja horisontaalne- kahjulik tegur väheneb.

 Lisaks sellele pikeneb aeg konksu väljasülitamise hetkest tema trajektoori äärmise punktini jõudmiseks, mis tähendab, et konksul on rohkem aega, et saavutada meile sobiv asend st. teravikuga allapoole. Siit nähtub, et rakendusel, millel juuse fikseerimisel silikoontorukese asemel on kasutatud metallrõngast omab sellises osas teatavaid eeliseid.

 Rõngas, erinevalt silikoontorust on võimeline liikuma väljasülitamisel konksu säärt mööda konksu silmani, piisavalt suure rõnga korral isegi üle selle. Jõukulu sõltub ainult juusematerjali jäikusest. Mida pikem on konksu säär, seda pikem on boili käik ja seda suurem on jõud, mis mõjub sisenevalt. Peale selle, pika säärega konks väljub kala suust enamasti konksusilm eespool, mis loob lisaeeldused konksu pöördumiseks ja paremaks haakumiseks. Kuid samas loob pika säärega konksu ja rõnga kasutamine ka teatavaid probleeme. Esiteks: rõnga kasutamisel võib juhtuda, et heitel satub rõngas konksusilma juurde. Uppuva boili kasutamisel see raskendab isehaakumist ja tulemus on ettearvamatu (pop upiga seda ei juhtu, kuna hõljuv boil veab rõnga õigesse asendisse) . Seda probleemi on võimalik lahendada PVA vahu või niidi abil, millega juus fikseeritakse õiges asendis. Kuid sellega mured ei lõpe. Isegi sel juhul, kui rakendus on veekogu põhjas korralikult, ei ole garanteeritud, et juus ei ole keerdunud konksu ümber, seal nihkunud või mingis muus vales asendis, mis vähendab rakenduse efektiivsust. Kõik see võib juhtuda juhuslike tegurite mõjul: väikesed kalad on sööda kallal, veekeeriste mõjul,mis tekitatud suurte kalade uimede poolt söödaplatsil. Piisab, kui vaadata veealuseid videoid kalade toitumisest rakenduse juures, kus on näha, et rakendus liigub kalade tegevuse tõttu pahatihti eemale oma esialgsest asupaigast. Seetõttu võib ütelda, et oma eeliste juures on antud rakendus küllaltki ebakindel. Isiklikult ei saa ma rahu, kui ei ole kindel, et minu rakendusega on kõik korras ja püüan ta sel juhul kiiresti ümber heita

 Pika säärega konksul on samuti omad puudused.

Esiteks mõningatel juhtudel on pikk säär takistuseks suusse sisenemisel. Teiseks pikk säär moodustab pika jõuõla, mille kaudu jõud mõjutavad konksu kala väljakerimisel, see soodustab torkehaava laienemist ja kala vabanemist, kui pealiin on momendiks lõtvunud või kala poolt uperpalli tegemisel (kogenud kalad teevad seda päris tihti). Seesama pikk jõuõlg viib ka suurtel koormustel konksu sirgenemiseni  Üksikasjalikult vaatlesime siin olukorda, kuidas toimub haakumine kala poolt sööta välja sülitades, kui ta ise on liikumatu, kasutades pehmest lipsumaterjalist lipsu nii lisahaavliga kui ka ilma.

 Nüüd vaatleme, mis toimub, kui kasutada  rakendusi nii jäikade kui kombineeritud lipsumaterjalidega. Täielikult jäigast materjalist rakendus (sh. juus), mis on valmistatud paksust monofiilist või fluorkarbonist, omab ühte vaieldamatut eelist, kui kalal õnnestub boil konksuga suhu imeda, siis seda välja sülitada ilma haakumiseta on praktiliselt võimatu. Selles on lihtne veenduda kui korrata eelpoolkirjeldatud katset peopesa abil.

 Jäiga juuse tõttu on lipsul kogu aeg konksuteravik suunatud allapoole. Jäik lips käitub vedruna, mis soodustab konksu pöördumist veel enne seda, kui tinaraskus asub tööle.

Selle tõttu täielikult jäiga lipsu puhul kala katsel boil suust välja sülitada pöördub konks momentaalselt õigesse asendisse, mida lisaks soodustab ka täiendav jõuõlg jäiga juuse näol. Tinahaavel, kinnitatult 1,5-2 cm kaugusele konksust teeb veel kogu protsessi ülikiireks. Kui jutt on fluorkarbonist, siis on lips vees praktiliselt nähtamatu ja ei ole vaja muretseda ega kasutusele võtta meetmeid lipsu põhjale surumiseks. Tundub, et mida hing veel võiks ihaldada. Jah, selline lips on peaaegu ideaalne pärast seda, kui boil on kalale suhu sattunud. Kuid siin probleemid ilmnevadki-kala võib ju söödale läheneda suvalisest küljest. Kui kala läheneb sööda poolsest küljest, siis probleeme ei ole, aga lähendes suvalisest muust suunast, siis lipsu ja juuse jäikus takistavad sööda sisseimemist, mistõttu võtt on vähetõenäoline. Mingil määral aitab seda probleemi lahendada kombineeritud lips, kus lips on jäigast monofiilist aga juus pehmest materjalist. Omamata lisasõlmesid on selline lahendus küllaltki kindel, kuid probleemi täielikult ei lahenda.

 Selleks, et jäigast monofiilist lips toimiks kala lähenemisel suvalisest suunast, on vajalik lisaliigend, mis võimaldaks konksul vabalt liikuda „lahinguasendisse“ kala poolt sisseimetuna. Lihtsaim viis selle saavutamiseks on kombineeritud lipsu valmistamine, kus juus ja väike osa lipsust konksu juures on pehmest materjalist, aga ülejäänud lips jäigast materjalist.

Sellise lipsu konks omab tänu pehmele osale piisava liikumisvabaduse, et pöörduda asendisse teravikuga allapoole. Jäik lipsuosa toimib vedruna, soodustades konksu pöördumist, kui töösse asub tinaraskus. Lisades lipsule umbes 1gr. tinahaavli pehme-jäiga ühenduskohta, siis konks pöördub väga kähku ja sööt karsitamatult suust välja sülitada kaladel enamasti ei õnnestu. Tõe nimel tuleb mainida, et sellisel lipsul on omadus keerduda ümber pealiini, mille vastu on võimalik võidelda PVA materjalidega. Peamiseks puuduseks on aga kaotus lipsu tugevuses tänu lisasõlmele pehme- jäiga osa vahel. Sel põhjusel kasutatakse sportlaste poolt harva kombineeritud lipse, eriti veel nendel veekogudel, kus kala väsitamisel käitub väga võitluslikult. Veel üks võimalus tagada konksu liikuvus jäiga monofiilist lipsu puhul on konksude kasutamine, mis on varustatud pöörlaga. Pöörel mitte ei taga ainult vajaliku liikumisvabaduse, vaid tänu oma massile kiirendab ka pöördumisprotsessi.

 Veel suuremat liikuvust on võimalik saavutada, kui konksu kinnitamise asemel tavalise sõlme asemel kasutada kokkutõmbumatut silmust läbi konksusilma. Et takistada pöörla kinni kiilumist konksusilmas saab kasutada termokahanevat toru.

 Sellise rakenduse kasutamist piirab väike pöörlaga varustatud konksude valik. Mitmed kalamehed valmistavad ise omale sobilikke konkse pöörlaga. Tavaliselt kuumutatakse konksusilm ja lastes tal aeglaselt jahtuda muutub karastatud materjal pehmeks, mis võimaldab silma lahti painutada ja sinna pöörel asetada, seejärel tuleb konks muidugi uuesti karastada. Pöörel mõningal määral kannatab tänu termotöötlusele. Tänu kuumutamisele kannatab konks-pöörel ühenduse tugevus, kas riskida või mitte jäägu iga kalamehe enda otsustada. Alternatiivne võimalus pöörla asetamiseks konksusilma ilma seda kuumutamata, on võimalus suure naelateraviku sissetagumisega konksusilm laiali venitada, seejärel nael eemaldada, pöörel sisse ja konksusilm uuesti kokku pressida. Kogu selle protsessi käigus tuleb jälgida, et ei vigastaks ennast ega konksuelemente. Minu arust avaldab selline käsitlemine tunduvalt vähem mõju konksu tugevusele, kusjuures pöörel on täielikult mõjutamata. Kui kasutada pöörlat, siis juus ei ole enam lipsu pikendus ega kinnitu traditsioonilise sõlmeta sõlme abil. Juus kinnitatakse konksu säärele kasutades rõngast, kas ümmargust, kolmnurkset või ovaalset.

 Konksu teraviku poolt piiratakse juuserõnga liikumisteed silikoonstopperi abil, kasutades selleks poolikut tavalist matchõnge stopperit või siis spetsiaalseid karbirakenduste tarbeks toodetuid. 

On olemas ka teine lahendus pöörla kinnitamiseks konksule, mis tagab hea konksu liikuvuse. Rakendusi, millel kasutatakse sellist lahendust nimetatakse 360¤ rig. Minu arvates on selline lahendus sobilik ujuvate söötade kasutamisel, kuid paljud kalamehed kasutavad seda ka uppuvate söötadega. 

 Niisiis, kuidas näeb välja 360¤ lips

Kuna konksusilma mõõt on suurem pöörla rõnga sisediameetrist, siis konks ei tule sealt läbi isegi suure koormuse korral. Samuti, nagu eelmise montaaži puhul, kinnitatakse juus konksule abirõnga abil, mille käigu piiramiseks konksul kasutatakse stoppereid.

 Lips kinnitatakse pöörla lisarõngale Grinner, Palomar sõlme abil või kasutades libisematut silmust. Sellise rakenduse peamiseks puuduseks on pöörla kinni kiilumine mõningatel juhtudel ning siis on konksu vaba liikumine takistatud. Eelpoolkirjeldatud pöörlaga rakenduste ebakindluse tõttu kasutan ma rakendust, mis minu arvates on kindlam.

 Juus ja osa lipsust moodustatakse maksimaalselt pehmest materjalist. Järgneva lipsuosa materjali valikul tuleb lähtuda püügikoha põhja iseloomust. Kõva põhja korral võib kasutada monofiili- fluorkarboni või kattega lipsumaterjali sealt katet eemaldamata. Mudase põhja korral on parem kasutada punutud materjali, mis võib olla vähemelastsem eesmisest osast (näiteks Fox Armadillo või Kryston Quicksilver 35-45 lb) Tänu kahekordsele šarniirühendusele, mis moodustub lisapöörla ja kokkutõmbumatu silmuse abil omab konks maksimaalset liikumisvabadust ja pöördub hetkeliselt „lahingasendisse“ sõltumata sellest, kust suunast kala söödale läheneb. Peale selle on pöörel oma raskusega ka lisahaavli eest lipsul, kiirendades sellega veelgi konksu pöördumise protsessi. Täielikult jäiga lipsu valmistamiseks võib kasutada kattega lipsumaterjali sealt katet eemaldamata.

 Selliste materjalide jäikus on väiksem võrreldes monofiilsete materjalidega ( rääkimata fluorkarbonist), kuid vaatamata sellele on lipsude käitumine küllaltki sarnane. Samas kattega lipsumaterjali kasutamine lipsurakenduste konstrueeimisel annab meile vabamad käed, kui monofiilne materjal. Ütleks, et kattega lipsumaterjalide peamiseks eeliseks on võimalus anda lipsu erinevatele osadele erinev jäikus ilma lisasõlmedeta, vaid katte osalise eemaldamisega, mis tähendab, et lipsu tugevus ei vähene. Näiteks võib eemaldad katte ainult lipsu sellelt osalt millest moodustatakse juus jättes kõik ülejäänu jäigaks. See võimaldab sööda mõningase vaba liikumise, mis hõlbustab kalal sööda haaramist.

Selleks, et tagada konksu liikuvus piisab, kui lipsul konksusilmast alates eemaldad 1.5-2 cm kate.

 Väga huvitav on lahendus, kus lipsumaterjalilt on kate eemaldatud lisaks juusele veel jupike 1.5-2 cm peale konksu, mis soodustab konksu liikumisvabadust.

 Sellise konstruktsiooniga lipsul tänu katte eemaldamisele moodustub liigendkoht, aga jäik osa konksusilmast kuni palja osani moodustab lisaõla, mis parandab haakumist. Kui sellisel lipsul peale katteta kohta lisada tinahaavel 1gr, siis minu arust selline rakendus läheneb ideaalile, kui meil on tegemist väheaktiivse ja väga ettevaatliku kalaga. Ainus piirang, mida tuleb arvestada jäikade lipsude puhul on see, et nad ei sobi eriti mudasele põhjale. Kui põhi on püügikohas mudane, siis on sobilikum kasutada pehmeid lipsumaterjale, mis tagavad nendes oludes parema sööda esitluse. On olemas veel palju mitmesuguseid lipsurakendusi põhjasööda esitlemiseks, mis on erinevate karpkalapüüdjate poolt välja töötatud sportliku karbipüügi ajaloo vältel, kuid laias plaanis on nad eelpoolkirjeldatute variatsioonid. Näiteks tinahaavel, mis kiirendab konksu pöördumist võib asetseda hoopis konksul.

 Kõiki sarnaseid rakendusi ei ole võimalik käsitleda ühe artikli raames ja see ei ole isegi vajalik. Kui on soov tegeleda mingi eksootilise rakendusega, siis internet pakub hulga eripäraseid lahendusi. Ma loodan, et arusaam rakenduse käitumise iseärasustest kala erineva käitumise korral aitab teil valida sobiv rakendus vastavalt olukorrale. Enne, kui asuda valgustama spetsiifilisi momente, mis ilmnevad erinevate rakenduste sidumisel ja nende osiste erinevat käitumist, sooviks kummutada mõnigad müüdid lipsumaterjalide käitumisest vees ja anda mõned soovitused nende omaduste rakendamiseks oma hüvanguks.

Nendel piltidel on näha populaarsetest lipsumaterjalidest rakenduste asetsemine vees, kui ei ole kasutatud meetmeid nende põhjale surumiseks. Selline vaatepilt vaevalt kellelgi vaimustust esile kutsub. Rakenduste esmaseks probleemiks on kasutusel olevate silikoonkoonuste ujuvus, mille tulemusena koonus tõuseb üles ja veab ka lipsu enda järel. Selleks, et antud probleemist jagu saada tuleb seada lisaraskus lipsule või lõigata koonus niivõrd lühikeseks, mille puhul piisab kiirühenduse pöörla raskusest rakenduse põhjale surumiseks. Lisaraskuse lisamiseks on mugav kasutada leadcore tinasüdamikku, mässides seda mõni keerd lipsule sõlme juures.

Teine probleem on seotud lipsumaterjalide ujuvusega. Vaatamata tootjate kinnitusele on enamus toodetavatest lipsumaterjalidest reaalsuses ujuvad (äärmisel juhul neutraalse ujuvusega). Isegi, kui punutud materjali tihedus on suurem vee tihedusest, siis heitel moodustuvad koevahedesse õhumullikesed, mis suurendavad ujuvust. Sellepärast ilma lisameetmeid kasutamata enamus lipsumaterjalidest kaardub põhja kohal. Selleks, et lips põhjale langeks on vaja kas ühes või mitmes kohas nn. pehmest tinast osakeste kinnitamine lipsule. Pehme tina paremaks kinnitumiseks lipsul võib kasutada leadcore tinasüdamikku, mida mõned keerud lipsule peale kanda ja siis pehme tina nende peale. Veel mugavam on lipsu raskustamine mõnede firmade poolt toodetavate spetsiaalsete pehmete raskuste abil, mis välimuselt sarnanevad silikoonstopperitele.

Pildil on näha rakenduse asendi muutus peale lisatoiminguid, antud pilt mingeid lisakommentaare ei vaja. Sellepärast ettevaatliku karpkala püüdmisel ei maksa karta ajakulu, mis kulub rakenduse täiustamisele.