Eesti Karpkalapüügi võistlus 2016

Leedu Rekordkarp

Leedu karbipüüdja Saulius Navickis uuendas Leedu rekordit. Baltic Carp Cup`ilt meile tuttav karbipüüdja Dynamite Baits meeskonnast. Koha sissesöötmisel olid kasutusel Dynamite Baits Monster Tigernut Red-Amo boilid, 20 mm. Kalal kaalu 24,36  kg ja pikkust 98 cm. Sessioonil kulus 11 kg boile sissesöötmiseks.Juusel sama boil koos popupiga.Lisaks rekordkalale veel 10.5, 12.8 ja 15.1 kg kalad. Varustus: ridvad Fox XT 13 jalga, kettad Fox 12000 XT  magnesium, pealiin Daiwa infinity sensor“ – 0,27 mm, lipsumaterjal Fox Coretex Matt – 25 lb ja konks JRS 360 – nr 6.

Video siin!

Balti karikas 2016

Peteris Dikis Upesciems

28.-31 juuli toimus esimene Balti karikas karpkalapüügis, kus osalesid Eesti, Läti ja Leedu esindused, igast riigist 6 võistkonda. Leedu esindus oli professionaalne, nende meistrivõistluste kolme etapi tulemuste järgi 2-7 koha omanikud. Korraldajamaa Läti poolt oli tänu nende teatavatele nägelemistele sealsete karpkalapüüdjate vahelm esindus natukene nõrgem, kuid siiski tasemel, mida näitas ka lõpptulemus. Eestist sõitsid kohale meie aktiivsemad püüdjad, kes ei rahuldu püügiga oma koduveekogudel, vaid soovivad end edasi arendada ja oma oskusi võõrastel veekogudel pingelise konkurentsi tingimustes ka proovile panna. Tänu sellistele üritustele ja nendel osalemisele on Eesti karpkalapüügi huvilised astunud pika sammu edasi oma arengus, mis ei ole jäänud märkamata ka meie naabritele lätlastele. Hommikuse loosimise käigus selgusid meeskondade püügisektorid ja tuli tööle asuda. Veekogu üldpildi järgi oleks Minikalastaja võistkond eelistanud kas 1 või 9 sektorit, kus olid mugavamad tingimused. Lisaks mõlemad äärmised sektorid, kus ühelt küljelt ei oleks pressingut ja 1. Sektori juures oli väike saar, mis eeldatavasti peaks kaladele meeldima. Kaalumisel ringi liikudes oli seal saare ümber ka kalu näha. Loosi tahtel sattus meile 18 sektor, mis samuti äärmine. Antud sektor ka perspektiivne, läheduses kaldaäärne pilliroosopp, kus eeldatavasti kala varjub, põhi suhteliselt kõva, sügavus väike.Sektori piirimärgid ei lubanud meil heita otseselt pilliroo äärde. Kala oli kuuma ilma tõttu väheaktiivne, kuid väljahüpped olid peamiselt 10.-18. sektoritepoolsel küljel, 1.-9 sektori alal neid niipalju ei täheldanud. Kuna sellel veekogul oli see üldse esmakordne võistlus, siis loomulikult kala tõmbus peale massilist sissesöötmist veekogu keskele ja esialgu valitses vaikus. Minikalastajal oli esimene võtt kella 13 ajal kuid kahvamisel murdus konks ja kala pääses minema. Nüüd oli meie võistkonnal võimalus nautida teiste parastamist ja soovitusi oma alumiiniumkonksud välja vahetada. Sellega päästsime me Oti, kelle sarnane kogemus Järanikul on nüüd ajaloo hämarustesse vajunud. Sel aastal oli meil juba teine sarnane juhtum, kogu meie karpkalapüügi  aja jooksul meenub eelnevalt ainult üks juhtum. Sel aastal on meid alt vedanud siis Korda kurv shank ja nüüd siis Byron. Esimesel ööpäeval toimus kogu tegevus valdavalt meiepoolsel küljel, esikohal oli meie kõrval 17. Sektoris asetsev kohalik meeskond ja temale järgnesid leedukate Alexbaits ja Eesti Dorpat Carp Catchers, kala oli üldiselt väiksemapoolne. Reede õhtuks õnnestus Dorpatil end esimeseks rabeleda, nende järel Alexbaits ja lätlaste G and L ( Malpilsist Eesti- Läti Sõpruskarikalt meile tuttav võistkond, kes seal esireas on). 11. Sektoris leedukate Ovila püüdis karpkala 8.25 kg, mis jäi kuni lõpuni suurimaks.Laupäeva hommikuse kaalumise ajal selgus, et G and L on oma sektori tööle saanud ja esikoha hõivanud, nende järel Petera Dikis ja Alexbaits. Kolm võistkonda olid kalata, teised olid juba kalaga. Võistkonnad toimetasid usinalt oma oskuste kohaselt, kel enim oskusi neil ka tulemused paremad. Meie oma sektoris nägime küll kala väljahüppeid söödaplatsi juures ja ka sööda söömist, millest andsid märku veepinnale tekkivad kanepiõli laigud, kuid vaatamata sellele kala konksu otsa meelitamine meil ei õnnestunud. Vahepeal muutsime ka püügipaiku, et ehk saadab edu meid mujal, kuid tulemusi ei järgnenud. Pühapäeval oli meil õnnetu äraminek kala kahvamisel. Kala ei õnnestunud kuidagi pinnale tirida ja tal õnnestus  kaldaäärse betooniplaadi servaga lips läbi lõigata. Ilm pakkus meile kõike, alates palavast leitsakust- temperatuur üle 35 kraadi, kuni äikesevihma ja tugevate tuulehoogudeni. Telgi püstitamisel tuleb meeles pidada matkatarkusi, et ei uputaks ära ja kinnitused peavad korralikud olema. Viimase kaalumise ajal üleläinud paduvihm andis järele ja lõputseremoonia ajal paistis päike. Esikoht G and L, teine koht Alexbaits ja kolmas koht Petera Dikis, suurim kala Ovila. Riigiti siis loetelu alt üles, 1. Koht Leedu, 2. Koht Läti ja 3. Koht Eesti. Tänud korraldaja Copesnams- Maris Nukisele ja sponsorile Miranda Spice, kes oli omalt poolt lisanud rahalised auhinnad.

MM 2016 Prantsusmaa

Sel aastal osaleb 20.-24. Septembril Prantsusmaal rekordiliselt 26 riiki. Vahepeal kaks aastat eemal olnud Moldaavia ja neli aastat eemal olnud Kreeka on jälle osalejate seas.

Upesciems- tutvumisretk

Plaanipärane tutvumispüük kujunes küll lühemaks planeeritust, reedese väljasõidu asemel ja siis hilisema ümerarvestuse kohaselt, mille järgi pidime me kohale jõudma vähemalt laupäeva varahommikul, siis tegelikult jõudsime alles ennelõunal kohale. Ilm oli kena- päike ja soojus, just selline, et puhata ja päikest võtta. Kuumus tahtis liiga teha ja vaatamata sellele, et püüdsin enamasti varjus olla, õnnestus päikesel siiski natukene liiga teha. Õnged sisse heidetud, siis jäime ootele. Kuna meie luuregrupi eelsalk Andrese ja Egoni näol oli juba varem kohal, siis nendel olid tulemuseks mõned väikesed karpkalad ja kogred Andresel, ka Egonil õnnestus siiski lõpuks kokre näha. Kala oli väheaktiivne, puhkas samuti. Meil õnnestus pühapäeva varahommikul üks umbes kolmekilone karbikene kätte saada. Muidu oli ainult üksikuid piiksatusi ja hilisemal väljakerimisel siis tühjad rakendused. Kogred tõenäoliselt üritasid bolidega hakkama saada. Andrese saakide järgi otsustades tegemist siiski suhteliselt väikeste isenditega, kellele suuremad bolid ülejõukäivad olid. Pühapäeva öösel hakkas juba müristama ja hoomikul oli ka vihm kohal- ilmaprognoosid läksid täppi. See võis mõjutada kalade käitumist. Kalade väljahüppeid ( õhtusel ajal aktiivsemalt) võis täheldada kogu veekogu ulatuses. Teistele huvilistele võiks siis niipalju mainida. Veekogu on suhteliselt madal, sügavus keskmiselt meetri ringis, kõige sügavam koht pidi olema keskel 2,5 m. Põhi on savine, saviliivane. Savisesse põhja kipuvad tinad kinni jääma. Pehme põhja korral loomulikult eelistatumad popup boilid, boilid rohkem teravad ja kalamaitselised. Meie kala tuli küll põhjarakendusele. Kui Google mapist vaadata, siis tegemist selle tiigiga, mis jääb Alberta dikisest vasakule. Sealse tammi peal peab arvestama, et hiljuti on täidetud seda ehitusprahiga, on klaasi- ja keraamiliste plaatide kilde, telgivaiu on raske sisse lüüa. Kahe tiigi vahel sissesõidul on väike putka, kust on võimalik osta karastusjooke ja krõpse.

Süües kasvab isu

Eesti lipupäeva vääriline kena saavutus. Kuna eelmine rekordiparandus oli väikesevõitu, siis vaja ju oma positsiooni kindlustada. Laupäeval 4.06 sündis Davet Dorbekil siis järjekordne uus Eesti rekord karpkalapüügi vallas. Lõuna Eesti järvel alustas Davet püügisessiooni reedel peale lõunat.  Laupäeval kella 10-13 vahel oli kolm võttu- rekordkarp kaaluga 21.3 kg eksis konksusööda otsa kella 11 ajal. Söögieelistuseks oli mais-tiigerpähkli lumememm, tundub olevat selle aasta hitt. Pühapäeva hommikul oli lõpetuseks veel üks „ väiksemat sorti“ karpkala12.5 kg. Davet lubas nüüd natukene pausi pidada nii et rekordijahtijad, teil on võimalik pingutada, et lähedaste tulemusteni jõuda või isegi ületada.

Eesti rekordkarp elab

Pühapäeval  22. mail õnnestus Eesti kehtiva rekordkarpkala püüdjal Davet Dorbekil oma tulemust tervelt 600 g võrra parandada. Senine teadaolev Eesti rekord 18,5 kg ( jutud liiguvad küll suurematest tabatud isenditest) , Eestis küll minu teada ametlikku tabelit ei peeta ja seetõttu ei ole ka ära fikseeritud rekordi registreerimise korda. Mujal on kala kaalu, pikkuse ja ümbermõõdu fikseerimine tunnistajatega. Möödunud aastal Ungaris tabatud karpkalapüügi maailmarekordi fikseerimiseks koostasid püüdjad notariaalselt kinnitatud akti. Kõigile Eesti karpkalapüüdjatele siiski uueks teetähiseks mille poole püüda ja mida ületada oleks 19,1 kg.

Ühele Lõuna- Eesti järvele saabus Davet laupäeva hommikul, ettevalmistused võtsid oma aja, kuid lõunaks olid õnged sisse heidetud. Eelnevat peibutussöötmist ei olnud tehtud. Pühapäeva hommikul signalisaatori pirin, kuid äraminek. Pühapäeval siis kella 20 paiku kala otsas, tegemist oli tugeva kalaga, kes püüdja oskused proovile pani ja lihtsalt end kätte ei andnud, kuid seekord oli õnne. Õigesti timmitud rakendus ja oskus kala ohtlikest kohtadest eemal hoida andsid tulemuse. Kala 19,1 kg oli matil, maitseeelistus oli mais-tigerpähkel. Peale fotosessiooni sai kala tagasi oma loomulikku keskkonda, et edaspidiseks suurust kasvatada. Esmaspäeval oli veel üks äraminek. Suured kalad tunnevad väga hästi oma veekogu ja neile on pelgupaigad teada, seetõttu on igas veekogus sealsete suurte isendite tabamine paras õnnemäng.