HEAD VANA AASTA LÕPPU JA EDUKAT UUT AASTAT!

Karpkala püügiolud

Rod Simson

http://www.carpfishinguk.co.uk/articles.htm?view:

Käesoleva artikli puhul tuleb arvestada kirjutaja asukohta, mistõttu mõiste talv erineb meie omast. Mõõtühikud on teisendatud SI süsteemi.

Kuidas me igatseme tagasi neid suviseid päevi, mil jälgides vees kulgevaid karpkalu, tappes sääski ja päikesekiired peegelduvad veepinnal. Lämbetel suvepäevadel unistades lonksust viskist, et jahutada kõrbevat ihu, mil tingimused ei soosi aktiivset tegevust. Naastes reaalsusesse, nüüd külmal hooajal on suvesoojus jäänud meist kuu kaugusele. Käesolevas artiklis selgitan ma oma järeldusi karbipüügi lemmik ilmaoludest.

  Meteoroloogia on niivõrd määrav ja mõjutab otsuse langetamist- tuule suund aitab meil oletatava kala paiknemise. Kui karpkala asetseb pindmistes kihtides, siis tuleb püügil käituda vastavalt. Ilmaolud mõjutavad tugevalt kala käitumist, kuid kas me piisaval määral arvestame nendega? Jälgides ilmaolusid ja kalastades soodsatel tingimustel teie saagikus tõenäoliselt suureneb. Ilm ei muutu ainult aasta piires, vaid ka ööpäeva lõikes on soodsamad ja mitte niivõrd head hetked. Ma järeldan, et nüüd paljud väidavad- täiskohaga töötades ei ole võimalik sobilikku aega valida. Täielik hõivatus tähendab, et enamus on sunnitud arvestama puhkepäevadega ja on vähetõenäoline, et see aeg ühtub soodsaimate oludega.

  Mina tavaliselt lähen kalale laupäeva õhtul ja lõpetan hommikul enne tööd. Elan tunnise sõidu kaugusel oma tvapärasest püügikohast, kuid vahemaa ei ole mul probleemiks ja ma teen väljasõidu, kui tunnen, et ilm on soodne ja võtuvõimalused suured.

  Miljoni dollari küsimus- millised on need ideaalsed tingimused?

Aastate jooksul, jälgides ilmaolusid ja tuginedes ilmaprognoosidele, võin väita, et tihti on mul õigus. Kuigi oli juhuseid, kus ilmaolud olid ideaalsed, karpkala aga arvas teisiti. Kuid ikkagi, kas minul või teistel kalstajatel õnnestus ta tabada.

Minu eesmärgiks ei ole teile dikteerida, mida teha, vaid esitada oma nägemus. Kui ma oskaks ennustada parimat võtuaega, siis uskuge, ma müüksin seda informatsiooni. Minu arvates on soodsaimad tungimused suvisel ajal- soe, kergelt tuuline madalrõhkkond, pilvine ilm võimaliku äiksesega. Just sellised tingimused olid meie hiljutise väljasõidu ajal Mayflower tiigil. Saagiks oli üle 50 kala kaaluga üle 19 kg. Tingimused ei olnud kaugeltki sellised, nagu me eelnevalt lootsime. Emake loodus ei soosinud minu kalapüüki ja pidevalt väljendas oma rahulolematust äikese ja madalate vihmapilvede abil. Sellistes rasketes oludes tuli meil püüda ja me tegime seda. Enamus kalastamisaega  toimus muutuvates ilmaoludes. On rida tegureid, mida jälgivad karbipüüdjad: tuule suund, tuule kiirus, temperatuur, tsüklonid ja antitsüklonid. Kõik see mõjutab karpkala käitumist, mõni tegur rohkem, mõni vähem. Minu isiklik interpretatsioon „õigetest“ tingimustest on välja toodud allpool, kuid arvestage sellega, et karpkala ei käitu alati „raamatu“ järgi.

   Kõrgrõhkkond

Leitakse, et kõrgrõhkkond ja tuulevaikus tekitab palava ilma suvel ja külma talvel, kogenud kalastajad nõustuvad sellega, et need ei ole parimad tingimused kalastamiseks. Kuuma ja tuulevaikse ilmaga paikneb karp tavaliselt veekogu pindmistes kihtides, et seal „päevitada“. Sooja ja külma vee kokkupuutekohas on vahekoht, kus vee temperatuur muutub järsult, mida nimetatakse termokliiniks. See mängib tähtsat rolli veeasukate käitumises, segunemata veemassides ( ülemise sooja vee kihid alumise külma veega kihiga)  moodustuvad erinevad keskkonnad. Isiklikult tunnetasin termokliini, sukeldudes akvalangiga ühte sügavasse Hollandi järve. Sooja vee vahetumine külma vastu ei olnud ühtlane, nagu arvasin. Umbes 2m veepinnast oli vesi soe, seejärel oli selgelt tajutav piir erinevate veekihtide vahel, isegi niivõrd selge, et oleks võinud mõõdulindiga mõõta.

  Öö jooksul veetemperatuur langeb ja kala liigub sügavamale, soojematesse võrreldes pindmiste jahtuvate kihtidega. Niipea, kui päike hakkab vett soojendama järgmisel hommikul, siis karpkala pöördub tagasi pindmistesse kihtidesse. Ilmselt seetõttu on zigrig efektiivsem päevasel ajal. Ma ei väida, et zig ei toimi öösel, kuid minu kogemused näitavad, et rakendus on tõhusam, kui päike on vee soojendanud ja kala tõuseb pindmistesse kihtidesse. Karbil on komme aktiivselt toituda, kui kõrgrõhule lisandub paras tuul, nendes oludes suurel territooriumil kala tavaliselt järgib tuult, st. enamus kala asetseb tuulisel küljel.

  Talvel kõrgrõhkkonnaga on kõige külmemad ööd tuulevaiksed. Kui kõrgrõhkkond püsib mitu päeva, siis võib vee temperatuur langeda nii madalale, et tekib jäätumine. Arvestades seda olen valivam tingimuste suhtes lühikestel talvepäevadel ja eelistan kalastada madalrõhkkonnaga. Madalrõhkkond talvel tähendab tavaliselt soojemaid, tuulisemaid ja niiskemaid päevi ja arvestades eelnevaid tulemusi on heaks indikaatoriks sellest, et kala toitub.

  Paljud ei nõustu minuga, kuid ma vaataks huviga veealuseid võtteid talvekuudel erinevate ilmaolude korral ( märgiks, et hea idee DVD jaoks), olen veendunud, et palju saaks selgemaks. Arvan, et näeksime tunduvalt passivsemat ja liikumatumat karpkala veekogu keskkihtides, kui oskame ette kujutada. Talvel väheneb erinevus päevase ja öise temperatuuri vahel. Harva on ta üle 8 kraadi, samas kui suvel võib vahe olla üle 20 kraadi. Seoses sellega ei liigu karpkala niivõrd sügavale, vaid eelistab olla mugavamas-soojemas veekihis. Antitsüklonid ja madalrõhkkonnad „õigel“ aastaajal kindlustavad parima saagi. Siin ei tohiks erimeelsusi tekkida, seda enam, et aruanded Carp Talk`is kinnitavad seda. Aegajalt loen viimaseid püügiaruandeid lehekülje chat`is ja nad on heaks indikaatoriks soodsate tingimuste kohta. Olen märganud, et head püügitulemused on paraja tuulega madalrõhkkonnas. Need andmed seostatutena minu vaatlustega, viivad järeldusele, et nendel tingimustel on parim saak. Olen selles niivõrd veendunud, et sarnase ilmaennustuse korral lähen külmkappi Maple 8 boilide järele.

Talvel madalrõhkkonna frondid võivad tuua külmad vihmad ja isegi lund, mistõttu veetemperatuur võib järsult langeda, mis omakorda mõjutab kalade käitumist. Soe talv võib anda vastupidise efekti veetemperatuuri tõusu tõttu pindmistes kihtides. Vaatamata erinevatele arvamustele nõustuvad kõik sellega, et pikaajalised stabiilsed ilmaolud on talvekuudel soodsad. Nõustun osaliselt sellega, kuid eelistan edelatuuli pikkadele perioodidele madala temeperatuuri ja kõrge rõhuga.

    Püügitingimuste prognoos.

„Õiged“ tingimused on teile kalastamisel abiks. Järgides ilmateadet ja arvestades soodsamat aega, kujunevad minu kalalkäigud edukamaks, kui oleks kalastanud eelnevalt planeeritud ajal, nt. igal puhkepäeval. Muidugi, iga kalalkäik ei ole edukas, kuid rääkides üldiselt kasvab tõenäosus tunduvalt, olgugi, et tegemist näiteks ühe ööga enne tööpäeva.

  Ilmateade 24 tundi- parim orientiir ja kõigi arvamuste kiuste on piisavalt täpne. Sarnane ennustus annab teile infot tuule suuna ja tugevuse kohta, temperatuuri ja õhurõhu andmed. Kui ilmateade ennustab „vajalikku“ tuult, siis tihti ma valmistun kalastamiseks, mida lähemal on isobaarid üksteisele, seda parem. Peale vaikuseperioodi sellised tingimused tihti kutsuvad esile karpkala liikumise.

  Ilmateade.

Ei kavatse laskuda üksikasjadesse, kuidas lugeda ilmateadet, kuid selleks, et te taipaksite millele tähelepanu pöörata, teen lühiülevaate.  Isobaarid- samarõhujooned mida graafiliselt kujutatakse poolkaartena. Mida lähemal nad üksteisele on, seda tugevam on tuul. Rõhunäidud on märgitud nagu max. ja min. väärtused nooltega, mis näitavad, kust tuul puhub. Õhurõhu muutus tähendab tihti ilma muutumist. Õhurõhu tõus ennustab selget ilma, rõhu langus räägib tormisemast ilmast. Nii sünnib seetõttu, et langev rõhk tähendab lähenevat tsüklonit, mis kannab endas pilvi ja vihma. Tõusev rõhk tähendab lähenevat antitsüklonit või kõrgrõhusüsteemi, mis toob selget ilma. Selleks, et jälgida õhurõhku on mul kodus baromeeter ja tihti orienteerun ma tema järgi, millal on kalastamiseks sobilik aeg.

  Kui prognoos on selge, siis võite te kasutada saadud infot ilmaolude kohta konkreetsel järvel, meenutage kui edukas oli kalalkäik sarnase ilmaga möödunud korral. Kalastajad, kes kalastavad mitmeid aastaid ühel järvel määravad intuitiivselt kala paiknemise erinevate ilmaolude korral.

  Pikaajaline prognoos on kasulik pikkadeks sessioonideks. Mäletan, jõudes Prantsusmaal 24 ha pindalaga järvele ja vesteldes seal Hollandi kalastajatega, kes pakkisid asju ja asutasid ärasõidule pärast edukat nädalast püügiretke. Tuul puhus nende kaldasse ja eelnenud nädalal oli tuul ajanud kaldasse palju kalu. Mina otsustasin püüda vastaskaldal, kuna pikaajaline prognoos ennustas tuulesuuna muutust 180 kraadi järgmisel päeval. Lähtudes sellest infost otsustasin püstitada oma telgi vastaskaldale, just sinna, kuhu ennustuse järgi pidi tuul pöörduma. Esimene öö möödus rahulikult, kuid hommikul tuul valjenes ja suunda muutes ajas kalad sellelt kaldalt, kus nad asetsesid eelneval nädalal sinna, kus paiknesin mina. Tulemuseks oli karp 19 kg. Niiviisi aitas ilmaennustus mul asetseda õigele kohale. Kiire otsing internetis väljastab palju saite, kust on võimalik leida nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi ilmaprognoose ja ma soovitan teil neid enne pikaajalisi väljasõite  välja trükkida.

Eeldatavad tingimused karbipüügil jahedal perioodil.

Väga raske on ennustada talviseid püügitingimusi ja võib olla teistel autoritel õnnestub see paremini, kuid minu vaatlustulemused on järgnevad.

Selge, tuulevaikne, külm- raske ütelda, kuid tulemused ei ole head, ehkki mitmetel juhtudel karpkala aktiivsus kinnitab vastupidist.

Külm, udu- halvimad tulemused, meenub ainult mõni üksik püügisessioon 23 aasta jooksul, mil ma karbipüügiga tegelen.

Pilvine, jahe tuul- raske kommenteerida, kuid mitte väga head tingimused, eriti idatuule korral.

Pilvine, soe tuul- möödunud talvehooajani pidasin neid olusid ideaalseteks.

Pilvine, lumepilved- vastuvõetavad talveolud, eriti, kui õhutemperatuur tõuseb.

Vahelduv pilvisus, soe edelatuul- head väljavaated talviseks võtuks, sellise ilmaga võite mind leida veekogu kaldalt.

  Eeldatavad tingimused soojal perioodil.

Alljärgnevad tingimused ei ole absoluutne tõde, kuna karpkalal on omadus näkata siis, kui me seda kõige vähem ootame. Need on soovitused ja ainult soovitused.

Palav vaikne ilm vahelduva tuulega- tavaliselt ei ole sobilik püügiks põhjalt, võtt toimub tavalislet kas hommikul või õhtul.

Palavad päikeselised päevad paraja tuulega- vesi on enam rikastatud hapnikuga, mis võib anda häid tulemusi, eriti, kui eelnevad päevad olid tuulevaiksed.

Soojad tuuled, vahelduv pilvisus, säbru lainetel- head ja isegi väga head tingimused, eriti tuulepealsel kaldal.

Vahelduvad vihmapilved, kohatine äike, paras tuul- vaimustav, mitmed mu parimad saagid just sarnaste ilmadega.

Pilvine, mõõdukas tuul ja vahelduvad paduvihmahood- võivad anda hea tulemuse õigel aastaajal.

Pidev vihm- mitte just parimad olud.

Täielikult pilvedega kaetud taevas ja tibutav vihm- tingimused headest kuni väga headeni.

   Lõpetuseks.

Kogu eelpooltoodu on ainult soovituslik. Kõige sagedamini karpkala võtab natukene enne madalrõhkkonda, selle ajal ja lõpus. Ilmselgelt paljud Euroopa järved „reageerivad“ hästi madalrõhkkonnale, eriti kui sellele lisanduvad äikesepilved tuulega. Kui ilmaolud on „õiged“, siis järgmisel nädalal fotod paljudest Euroopa järvede karpkaladest kaunistavad Carp Talk`i- kas kokkusattumus või „õigete“ ilmaolude tulemus? Üha enam pakuvad mulle huvi kuufaasid ja läbi lugedes mõned Tim Paisley kommentaarid sel teemal, pean nõustuma, et soodsad ilmaolud kombinatsioonis“õige“ kuufaasiga tagavad parimad saagid. Püüan enam tähelepanu osutada kuu faaside jälgimisele, kuna arvan, et senini on meil veel liiga vähe andmeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber selle teooria, kuigi miski minus arvab, et seal peitub iva. Ainult aeg ja faktiline materjal võivad meile tõestada, mis mõjutab karpkala käitumist kõige rohkem. Tänu veealustele võtetele ja teaduslikele uuringutele saame me iga päevaga üha rohkem teada kalade käitumisest. Minu hiljutine saak 50 karbist ( 14 neist  14-18 kg vahel) Prantsusmaal räägib sellest, kui tähtis on jälgida ilmaolusid. Siit moraal: kalastage oma rõõmuks niipalju, kui soovite, kuid püüdke seejuures talletada tingimused, millistel oli parim tulemus. Ilm on tähtis- kasutage seda kui eelist.

Sügisene karp

Panime kokku ühe videokese sügisest, sest igatsus on juba kalale minna ;)
Siin blogi jutuke selle püügi kohta: http://minikalastaja.blogspot.com/2014/10/aastad-pole-vennad.html

MM Pietrafitta

Maailmameistrivõistlustest on kuu möödas ,kuid kired karbiringkondades nende ümber ei ole vaibunud. Tasapisi avaldavad koondislased oma aruandeid, mida siis foorumites aktiivselt arutatakse. Vene foorumites on tavapärane aktiivne ja pingeline õhkkond, kus pahatihti laskutakse isiklike solvangute tasemele, vaatamata nende siiski täiesti normaalsele esinemisele- 6. koht. Siin väike video Iisraeli koondiselt, kes esmakordsel osalemisel saavutas 13. koha.

https://www.youtube.com/watch?v=ppEgpAITRb4

Leedu treeneri video, kus alguses on võimalik jälgida võitjate Horvaatia ühe paari ladusat tööd- ei mingit rabelemist, mehed teavad mida nad teevad.

https://www.youtube.com/watch?v=crSyKpr1cw8

Väike kokkuvõte 4 MM-i põhjal 2010,2011,2013 ja 2014 Olegas Ružickiselt, mille avaldan tema loal.

4 MM-i jälgedes

Osalesin 4. karpkala MM-l, kaks korda võistlejana( 2010,2011) ja kaks korda vaatleja-luuraja-abilisena (2013,2014) Leedu koondises. Siin lühike ülevaade nendest 4. võistlusest Leedu koondise vaatepunktist.

  Inglismaal olime me uustulnukad ja ei adunud olukorda, kuhu me olime sattunud. 19. koondist 57 võistlejate paari, kes kõik võitlevad sellise tahtega, mida Leedu võistlustel on harva näha. Olin tugevalt üllatunud, mitte kohates ühtegi, isegi kergelt alkot tarvitanud sportlast ( meil on olukord natukene teine). Kui püüdlikult ja innustunult 57 meeskonda on pühendunud eesmärgile. Meie teadmised ja kogemused olid minimaalsed, mistõttu kõrget kohta ei tasunud loota. Miinimumprogramm sai täidetud ( Leedu Karpkalapüüdjate Assotsatsiooni president ütles, et kui teid ei diskvalifitseerita on hästi), tulemuseks 16. koht 19-st. Kala õnnestus tabada ainult ühel paaril (Tomas ja Remigius). Meie paaril oli samuti võttu, kuid puudu jäi kogemustest ja usust. Oli palju arutelusid, et ei osalenud kõige tugevamad sportlased, ei olnud eelnevat treeningpüüki veekogul. Meie koondisel ei olnud võimalik rahaliste vahendite vähesuse tõttu korraldada treeningväljasõitu. Läti koondisel oli treeningväljasõit, mille käigus püüti palju kala, kuid samas võistlusel paar sattudes samasse sektorisse, kus oli eelnevalt treenitud ei tabanud ühtegi kala. Läti võistkond saavutas 15.koha. Pärast seda on lätlased loobunud treeningutest, pidades neid mitte ainult kasututeks, vaid lausa kahjulikeks. Isiklikult toetan nende arvamust, kuigi siis meie treenerid arvasid teisiti.

2011 ja 2014 võistluspaik Itaalia Pietrafitta, kuid sellest hiljem.

  Lühidalt 2013 MM Portugalis. A tsoonis paar( Saulius ja Arvidas) olles Inglismaa ja LAV vahel püüdsid kala alates stardist, finišis edestasid nad kõrvalolijaid ja saavutasid tsoonis 8. koha. Mainin, et minu arust mitte kõige parem tulemus, kuna Portugali paar kes võitis tsooni ja individuaalses arvestuses MM-i, asetses meie paarist ülejärgmises sektoris. A tsoonis viibisin vähe, mistõttu ei oska sealse paari taktikalist käitumist hinnata.

  Minu arvamus kujunes juba välja Itaalias 2011, taktikat ei ole võimalik raudkindlalt kodus ette planeerida- planeerida ja muuta on vajalik teades sektorit, naabreid ja nende tegutsemist võistluse käigus. Ei oska ütelda, miks midagi märkimisväärset ei toimunud B sektoris, kuna ka sela olin vähe. C sektoris olin enamjaolt- meie paar oli väga võimsate horvaatide ja rumeenlaste vahel ja seetõttu ei olnud meil mingit lootust. Rumeenia paar püüdis 300 kala ringis, kes ei mahtunud kaaluarvestusse. Meil ei õnnestunud välja peilida nende konksusööta, kuna nad pingsalt varjasid oma tegevust. Kahtlustan, et tegemist oli maisiga- boili varjamisel ei näe mõtet. Horvaadid püüdsid vähe, kuid 2 neist läksid arvesse, mis kindlustas Horvaatia koondisele 2. koha. Tahan ära märkida, et horvaadid heitsid meie paarist 2 korda kaugemale. Kordub Inglismaa lugu- üks paar püüab normaalselt kaks ülejäänut aga on jõuetud, olgugi, et neid on informeeritud kuidas püüab meie meie parim paar ja kuidas tegutsevad teiste riikide parimad, kuid see info ei anna mingit tulu. Kokkuvõttes 15. koht. Kulutati ära markimisväärne kogus materiaalseid vahendeid, aga tulemus on kehvapoolne.

Lõpetuseks Itaalia 2011 ja 2014

2011 koondis oli treeningutel, katsetas söötasid, millega saadi palju kala. Võistlusel oli kõik vastupidi ja kala tabada oli väga raske. Sel aastal oli meil eufooria ja kõik uskusid, et meil on meie tugevaim koondis. Isiklukult arvan, et tugevaim oli 2011- olid eelnevad kogemused ja heitekaugus oli tasemel. Osalesime täitsa väärikalt, kuigi ei olnud mingit luuret ega abi. Iga paar valis oma taktika ja keegi ei juhtinud ega sekkunud meie tegevusse. 13. koht 22-st. Mitte just kõige oodatum tulemus, kuid loosiõnn ei naeratnud, luuret ei olnud, peibutussööt, mis treeningul toimis ei täitnud võistlusel oma ülesannet. Zig rigi võtsime kasutusele alles 3. Ööpäeval ja sööta sellele ei olnud mitte mingisugust.

2014 a. Oli sööta zig rigi jaoks küllaldaselt, kuid see ei andnud tulemusi B ja C tsoonis. 2011 olid peiutussöödaks valgurikkad boilid ja õlised graanulid, mis ei toiminud võistlusel. 2014 a. Uuesti valgurikkad boilid ja graanulid ei toiminud zigi puhul- kordame oma vigu. Liikudes tsoonides ei tajunud kusagil kala või liha lõhna, kõikjal lõhnas magusalt( scopex, maasikas, ananass ja tutti-frutti), meie koondis, aga miskipärast valis HNV- niipalju kui tean, oli see sportlaste otsus, kuid neil ei olnud ju eelnevat Pietrafitta kogemust, mistõttu on eksimine arusaadav. Oma kogemustele tuginedes pean märkima, et valgurikkad söödad ei toimi koheselt vaid on pikaldased ja seetõttu alguses jäävad alla seemnesegudele ja aktiiivsetele segudele. Nagu ei kunagi varem oli koondis eraldanud söötadele märkimisväärse summa, kuid oleks võinud toimida lihtsamalt. Kott kanepit, nisu, maisi, tiigerpähklit ja mõned kilod atraktiivseid boile paar sorti. Arvan, et see lihtne ja odav programm oleks olnud tõhusam ja andnud rohkem kala, kui HNV, mis võib toimima hakata alles peale finišit. Pöördudes tagasi taktika juurde, siis hästi püüdis A2 paar, kuid sama taktika ei toiminud B ja C tsoonides. Olen veendunud selles, et erinevates tsoonides peab rakendama erinevat atktikat ja kapten (treener) peab olema veekogul ööpäevaringselt ja korrigeerima taktikat vastavalt toimimisele ja kõrvalmeeskondade käitumisele. Kuna meie kapten viibis enamuse ajast 20 km kaugusel kämpingus, siis see raskendas taktika korrigeerimist, mis mõjutas ka koondise edukust. Täpselt tean, et osa esikümne kaptenitest, võibolla isegi kõik olid ööpäevaringselt veekogul.

  Kui rääkida peibutussöötmisest, siis Inglismaa(5.koht) söötis söödapallidega, B tsoonis kasutati ka spombi. Itaalia(4.koht) toitis ainult söödapallidega, B tsoonis ei olnud näha isegi ritvasid spombidega. LAV(8.koht) toitsid spombidega maisiga, horvaadid(1.koht) toitsid spombidega peaaegu vahetpidamata, kasutades maisi, seemneid ja tiigerpähklit, ämbri sööda peale peotäis boile 10-12 mm. Meie koondis saavutas 12.koha 24-st, tulemus ei   ole kõige halvem( olen realist), kuid meil vedas loosimisel- kuldne sektor A2 pluss veel kuldsed naabrid sektorites A1 ja A3. Remigius ja Justas olid tublid, võttes 4. koha isiklikus arvestuses 72 paari seas. Sellised on minu tähelpanekud ja mõtted 4 MM kohta.

Aastad pole vennad

Sel aastal olid meie hooaja lõpusessioonid 4.-5. ja11.-12.oktoobri nädalavahetustel. Kuna ööd on juba jahedad, siis toimetame kahekaupa, et oleks võimalik autos magada, sellest ka veekogu valik. Esimese tsükli ilm oli selgem, mis kajastus ka temperatuurides, päeval 10-14 ja öösel ainult 2 kraadi sooja, teise tsükli ajal oli 10-12, kuid vaatamata pilvede vahelt vaatavale kuule oli öine temperatuur 8 kraadi juures. Vesi oli nädalaga 9 kraadilt jahtunud 8 kraadi peale. Marekiga tegelesime päevasel ajal põhjalikumalt veekogu põhjareljeefi uurimisega, üldpilt hakkab natukene selginema, mis ei tähenda sugugi, et meil kõik selge oleks. Järgmise kevade tarbeks planeerisime juba omale uue püügikoha. Laupäeva õhtul õnnestus meil tabada, siis ainukene karbikene, kel kaalu 7 kg. Tarvoga jätkasime uuringuid, kuid kuna ta pidi lahkuma, siis jäid need lühikeseks, teise ööpäeva veetsin üksinda. Kala meid ei rõõmustanud. Laupäeva hommikul olid mõned juhuslikud signalisaatori piiksud, arvates, et tegu on liini takerduva ujuva prahiga ei pööranud nendele esialgu tähelepanu, siis õnnestus ka näha kuidas swinger mõned korrad vajus- keegi ikkagi seal toimetas, kuid korralikku signaali meieni ei jõudnud. Otsustades lõpuks rakendust kontrollida, selgus, et otsas istus korralik punasilm- konks kõigi reeglite järgi alumises mokas kinni. Pühapäeva öösel, kella 2.- 6. vahel oli mingisugune karpkala mind külastanud. Ärkasin hommikul üles ja vaatasin, et piipari tuli ei põle- patarei oli otsad andnud. Kontrollides õngi oli ühel ridval poolilt paras kogus liini maha veetud, kuid kala oli lahkunud. Kas nüüd andis piipari patarei otsad helisignaaali edastades, mida ma läbi une ei kuulnud või oskas ta juba enne tühjeneda. Võrreldes eelmise aastaga, siis seis 7-1 eelmise aasta kasuks. Proovitud sai mitmeid erinevaid boile, kuid lisasöötmist ei teinud-ainult PVA sukk rakendusele. Rõõm oli tõdeda, et meie read täienevad ja uusi karpkalapüügi huvilisi on lisandumas. Nüüd tuleb see pikk ja pime talv üle elada. Tuleb ennast harida ja planeerida oma järgmise aasta toimetamisi, kuna esimesed kuupäevad pakuti Leedukate poolt juba välja.

Roomas

Roomas viibides sai ka seal üht karpkalatarvete kalastuskauplust külastatud. Eelnevalt netis otsides leidsin ainult selle spetsiaalset karpkalavarustust pakkuva poe. Poodi peavad Riccardo Boncio ja Enrico Laria, nagu Itaaliale kombeks on pood lahti ainult hommikul ja õhtul. Kaubavalik on täitsa korralik sellise väikese poekese kohta ja hinnad kah normaalsed, kui nii võib ütelda. Vaatamata raskustele suhtlemises õnnestus nendega kokku leppida kauba tarnimisvõimalus Eestisse. Huvi pakkusid nende omanimelised boilid, mis olid soodsas hinnaklassis. Kuigi nende toimivad boilid on ennast näidanud soojas kliimas ja ei pruugi meie põhjamaistes oludes toimida.

MM3

Lõpuks õnnestus ka Lätlastel kala saada. Võistlus on pingeline, praktiliselt kõik võistkonnad püüavad zig rigiga, viimastel aastatel on selline praktika, peale kunagist LAV triumfeerimist, sellepärast on neil ka need kiled maha laotatud, et pikk lips ei takeduks.
https://www.youtube.com/watch?v=8rDB7BIZttg&list=UUyFNOo5Zuuy3GTq_Ddd_ZFQ