Juusrakenduse ajaloost

Karpkala püügile pühendunud kalastajad olid pikka aega silmitsi probleemiga, et karpkala väärkeha tajudes sülitas selle kohe välja, mistõttu söödaga konksu otsas oli suuremaid-targemaid isendeid raske tabada. Peideti konksu sööda sisse, kuid siis oli haakumine ebapiisav. Kevin Maddocks ja Lenny Middleton tänu akvaariumis kalade käitumist jälgides tekkis idee, mis oleks, kui konks liiguks sööda järel, siis kala sööta haarates esialgu ei tajuks võõrkeha ja konks sattuks tegelikult täpselt tema pehmele alahuulele. Selleks Maddocks võttis naise Brenda juuksekarva ja selle abil kinnitas sööda konksule- sealt ka nimetus juusrakendus. Katsetused sellise rakendusega osutusid väga efektiivseteks. Middletoni esmaseid tulemusi ei ole teada, kuid Maddocksil õnnestus rekord- 20 üle 20 naelast karpi hooaja jooksul. Sellega pälvis ta üleüldise tähelepanu. Lenny kirjutas artikli ajakirjas Coarse Angler, Kevin raamatu Carp Feaver, millest on ka mitmeid kordustrükke.

Karpkala lipsude mõistmine.

Iain Sorrell
http://bigcarpnews.com/web/understanding-carp-rigs-part-i/
Kui asi jõuab karpkala kahvamiseni, siis peamise tähtsuse omandab see, mis on teil pealiini otsas. Jutt ei ole söödast. Absoluutselt ei oma tähtsust, kas te kasutate karbiköögi absoluutset tippu, parimaid ritvu ja kettaid või muid abivahendeid, kui teil ei ole õigesti seotud lipsu. Tundub, et igaühel on oma arusaam parimast lipsust. Pahatihti see arvamus kujuneb karbipüügi moevoolude või ajakirjade artiklite põhjal. Kuidas see ka ei ole, siis minu soovitus algajatele on alustada lihtsamast lipsust ja eksperimenteerida lipsu ja juuse pikkusega. Sellega omandate hindamatu kogemuse, mis aitab liikuda edasi keerukamate rakendusteni. Loomulikult ärge unustage, et lihtsaim rakendus on konks otse pealiinil ( free line). See rakendus on efektiivne naturaalsete söötadega- ussid, mais, leivakooruke. Tänu lihtsusele demonstreerib hästi peamiste osiste tähtsust kõigil lipsudel- konksu teravus ja sõlmede vastupidavus.

Asja sisu?

Kvaliteet, teravus ja vastupidavus on kaasaegsetel konksudel muljetavaldav. Noor põlvkond võtab seda kui enesestmõistetavat. Kuid mõned aastad tagasi kulus tunde üle vaadates karpide sisu ja kontrollides konksude teravust. Liiga suur kida võis põhjustada konksu murdumist, robustne kõrv lipsu katkemist jne. 70.-80. Aastatel isegi tuntud brändide põhjalik inspekteerimine lõppes suure hulga väljapraagitud ühikutega. Nüüd ma isegi ei mäleta, millal leidsin tuntud tootjalt ebakvaliteetse konksu, kuid ikkagi enne lipsu sidumist kontrollin ma konksu. Sama kehtib ka konksu teraviku kohta. Uued konksud pakist on tavaliselt väga teravad, nad läbistavad naha kergesti. Kuid ikkagi ma kontrollin konksu teravust enne lipsu sidumist. Ja ALATI, ALATI, ALATI kontrollin teravust enne rakenduse vetteheidet. Konks võib kergesti nüristuda kivisel põhjal. Samal ajal, kui paljud vahetavad lipsu peale iga tabatud kala, käitun mina erinevalt, eelistan iga kord kontrollida konksu teravust. Kui vaja, siis teritan teda spets. Abivahendiga. Lihtne test- vedades konksu mööda küünt, näitab ilmekalt kas ta on terav, tungib konks küünde või libiseb tema peal.

Sõlmed

Sõlmede sidumine on üks fundamentaalsetest oskustest, mida iga kalastaja peab praktiseerima automatismini. Tulemus peab alati olema ideaalne. Sõlmede valik on väga lai, kuid tegelikkuses on 4-5 sõlme, millest piisab enamuses olukordadeks. Kuiv sõlm võib tunduda tugev ja kindel, kui testid seda kaldal. Vees võib ta aga lõtvuda ja lahti minna kala väsitamisel. Eriti aktuaalne on see fluorcarboni puhul. Peamine on sidumisel niisutamine ja aeglane pingutamine, et keerud paigutuksid ühtlaselt. Peale sõlme pingutamist näppude vahel tuleb lõplikuks pingutamiseks kasutada spetsiaalseid abivahendeid, et sõlm tõmbuks täielikult kokku. Oma oskuste kontrollimiseks püüdke siduda pimedas või suletud silmadega. See võib tunduda ekstremaalne, kuid uskuge, varsti õpite te sõlme „tunnetama“ ja teete tunduvalt vähem vigu.  Allpool mu armsamad sõlmed. Internetis on palju viiteid, kus on üksikasjalikult kirjeldatud erinevate sõlmede sidumist.

Uni- Knot ( 4 keerdu)- kasutatakse monofiili sidumisel konksule, lipsule jne. Nööri kasutamisel pange ots kahekorra ja siduge tavapäraselt. Erinevalt Clinch-st ei mulju tamiili.
Sõlmeta sõlm- parim sõlm juusrakendusele.
Kaheksa- lihtne sõlm aasade moodustamiseks lipsul ja juusel.
Triple Over Hand- ideaalne aasade moodustamiseks monofiilil ja fluorcarbonil.
Monofiili ühendus nööriga- Jose Wejbe demonstreerib teile, kuidas seda teha.
http://www.spanishflytv.com/theater/rigging-a-spinning-rod--knots-for-braid-to-monofilament-leader-connections/
Juusrakenduse ajalugu
Kuni 80. Aastateni demonstreeris karpkala hämmastavat oskust meie konksude vältimisel ja ainult täielikult pühendunud kalastajad saavutasid mõningast edu söödaga konksul. Esimest korda nägin juusrakendust 1979 aastal Savay-l Mike Wilsonil. Mike tuli minu juurde vaimustunult veheldes mingisuguse asjandusega. See koosnes lühikesest 6lb monofiil lipsust, mis oli seotud pöörlale, mille teises otsas oli Nr. 8 Au Lion Dòr konks, mille küljes rippus sööt 5 cm. 2lb tamiili küljes. Idee oli üllatavalt lihtne. Erinevalt tavapärasest, võimaldas juusrakendus karpkalal sööta haarata seejuures konksu tajumata.  Karpkala imes sööda ja sellega ka konksu. Sel ajal arvati, et kalal on praktiliselt võimatu sööta haakumiseta välja sülitada. Ütelda, et juusrakendus oli revolutsiooniline ja muutis karbipüüki, on pigem alatunnustamine. Enam ei olnud vaja tundide kaupa istuda õngede juures ja oodata väiksematki võtu märki ( niiviisi vähemalt tundus), pärast püüda haakida enne kala poolt sööda väljasülitamist. Loomulikult võtud selle uue rakendusega kujutasid endast signalisaatori pininat, mis saatis liini poolilt mahakerimist. Karpkala haakus kindlalt. Selle tulemusena muutus karbipüük tunduvalt rahulikumaks tegevuseks. Tekkis aega puhkamiseks, söömiseks ja isegi sõpradega suhtlemiseks teetassi taga. Möödunud aastate jooksul juusrakendus, mis leiutatud Lenny Middletoni poolt, on mitmeid kordi täiustunud. Selle kasutamine tänapäevaste lipsumaterjalide, pöörlate ja rõngastega on üllatavalt efektiivne. Siiski paljud karbipüüdjad oleksid nüüd üllatunud, saades teada, kui tihti siiski karpkalal õnnestub see välja sülitada ilma haakumiseta. Erinevate rakenduste „ mehhaanikast“ arusaamine ja nende õige sidumine arvestades erinevaid olusid- jõgi, järv ja sööt- kõik see on väga tähtis, et tagada maksimaalne efektiivsus.
Lihtne juusrakendus.
Ehkki antud rakendus ei sarnane esialgsele originaalile, on tema sidumine isegi lihtsam. Väike aas stopperi jaoks, sõlmeta sõlm konksul ja ongi kõik. Sellise lipsuga on püütud tuhandeid erineva suurusega karpkalu. Aastate jooksul on temast kujunenud põhialus täiendavate ja efektiivsemate lipsude arengus- laialdase lipsumaterjalide valikuga, termokahanevate torukeste, rõngastega konksul jne. Piisavalt lihtne on arvestada juuse pikkust sõltuvalt kasutatava sööda suurusest. Kui jätate sööda ja konksukaare vahele 0,5-1 cm, te ei eksi. Line Aligner- silikoontorukese kasutamine konksusäärel parandab tunduvalt mehhanikat ja teeb selle lihtsa rakenduse veelgi efektiivsemaks.
Ujuvad söödad.
Kui soovite kasutada ujuvaid või neutraalse ujuvusega söötasid, siis võib lihtsalt kasutada korgitükki valitud uppuva söödaga. Pärast korrigeerida pehme tinaga lipsul. See toob sööda rohkem esile ja teeb ta ahvatlevamaks, eriti, kui püüda prahisel põhjal. Samuti väldib see konksu haakumist põhjataimestikku ja prahisel põhjal asuva prahi külge. Teine variant on valida paljude plastimitatsioonide seast, mida on saadaval erinevates värvitoonides, kujudes ja suurustes. Tihti on nad ujuvad, mis võimaldab neid ideaalselt kasutada ujuvate söötadena. Võib kasutada ainult neid, kombineerida naturaalse söödaga, dippida neid erinevate aroomidega. Igal juhul karpkalale on see meeltmööda.
Lipsumaterjalid.
Erinevate lipsumaterjalide valik on hämmastav- pehmed, jäigad, poolpehmed, kattega jne., kõik on saadaval. Alustuseks lihtne juusrakendus punutud materjaliga 15-30 lb on just sobilik. Varsti tekib soov katsetada midagi keerulisemat, eriti, kui soovite tabada suurt karpkala. Materjali valik sõltub mitmetest teguritest- vee läbipaistvus, sügavus, põhja struktuur jne. Pehme lipsumaterjal jälgib põhja kontuuri ja avaldab väiksemat vastupanu kalal sööta haarates, kuid on oht sassiminekul. Puhtal põhjal, madalas vees on fluorcarbon nähtamatu. Veel edasi minnes avastate, et on olemas materjalid, mis imiteerivad taimestikku. Isiklikult kasutan enamasti kombineeritud lipse, mõnedel on fluorcarbonist südamik punutise sees. Kõige lihtsamalt käsitletavad on plastkattega lipsumaterjalid. Katet on võimalik lihtsalt eemaldad, paljastades pehme nöörpunutise. Tänu sellele on võimalik lihtsalt valmistada kombineeritud lipse, kus on jäik osa, mis takistab sassiminekut ja pehme osa, et tagada konksu liikuvus ja parandada sööda esitlust.
Liidrid.
Kõige lihtsam on lips siduda pealiinile, kuid seal on omad puudused. Sellise rakenduse korral tinaraskus saab liikuda piki liini ja liin võib sassi minna. Punutud materjalist pealiini korral on oht kala vigastamiseks tema väsitamisel. Selle vastu aitab keerdumisvastase plasttoru kasutamine liinil. Veel on võimalik kasutada leadcore, mis tänu tinasüdamikule asetub veekogu põhjale. Kasutan tavaliselt valmis liidreid, see aitab aega kokku hoida, kuna ei ole vaja liini läbi toru vedada. Liidriga rakenduse valmistamine on lihtne söödastamiskonksu abil. Valikusse kuuluvad läbipaistvad, kamuflaaž ja tinasüdamikuga liidrid ning valmis helicopter rakendused.