Kevadine kokkutulek.

Pühapäeval 24. Mail kogunes Eesti karbipüüdjate aktiiv esimesele ühiskogunemisele Raplamaale Okka tallu Hannese juurde. Saabuvate soojemate suveilmadega, enne tõsisemat püügihooaega oli soov arutleda meie karbipüügi tuleviku üle. Ühiselt jõudsime arusaamani, et oma tegevuse edasiseks arndamiseks on vajalik organiseerumine mingi juriidilise ühingu raamides, sellega paraneb meie koostöö teiste ametiasutustega ja ka me ise oleme siis tõsisemaltvõetavad partnerid. Kaugemaks sihiks lisaks kohalikele tegemistele seati Eesti esinduse lähetamine Karpkalapüügi Maailmameistrivõistlusele. Eestis on vajalik inimeste loodusteadlikkuse kasvatamine, säästlik suhtumine nii kaldesse kui ka loodusesse üldiselt. Karpkalapüügil PÜÜA-VABASTA ideoloogia süvendamine, asustustegevus ja muud ühistoimetamised. Tänu kenale kevadisele ilmale kujunes antud vabaõhu grilli-chilli üritus igati meeldejäävaks. Nii Balsnack kui ka Boilipood viisid läbi oma pakutava kauba tutvustamise.

Laupäevak Vihulas

Euroopa päeva tähistas meie väikene karbikogukond vabas looduses ühistööga. Vaikselt, aga järjepidevalt on karbipüügi huviliste seltskond täienenud, mis seab juba piirangud vabadele kohtadele puhkepäevadel. Pahatihti on raskusi õngedele püügiplatsi leidmisega, kuna vähesed kohad on juba eelnevalt hõivatud. Kala muidugi tajub seda suurepäraselt ja liigub eemale vabasse vette. Seetõttu sai Harri üleskutsel planeeritud üks ühine töölaupäevak. Vihula paisjärve vasakkaldale sai juurde loodud paar uut püügiplatsi, tänu millele hajub ja ühtlustub püügikoormus. Oma rakenduste päästmiseks sai eemaldatud ka vette maha langenud puid. Kui eelnevalt olid plaanid tunduvalt suurejoonelisemad, siis täismahus neid realiseerida ei õnnestunud, kuid ometi sai ära tehtud korralik töö. Lisaks meie karbikogukonna entusiastidele võtsid üritusest osa ka Kullo kalastusringi noored, kes andsid oma tubli panuse ürituse kordaminekuks. Nüüd, kus mahukam töö on tehtud, on võimalik püügisessioonide rahulikemal hetkedel jätkata nende kohtade heakorrastamisega. Suured puud said ühiste jõududega langetatud ja välja veetud, kuid pisikest võsa on vaja veel järelpuhastada. Samuti oleks soovitav telgiplatside tasandamine ja juurdepääsuradade korrastamine. Peab nentima, et lisaks sõnaosavusele netifoorumis, suutsime end tõestada ka tegudes. Ilm oli ilus ja ka grillroad kadusid imekähku näljaste talguliste kõhtudesse. Kujunes selline tore emadepäeva eelne ühisüritus. Loodetavasti suudame ka järgnevatel aastatel sellist ühistegevuse traditsiooni jätkata.

Taurage

Juba talvel saime Leedu tuttavatelt kutse osalemiseks Taurage karbiklubi Aukso Žvinas korraldataval võistlusel. Tegemist on pika traditsiooniga võistlusega, mis seni on olnud 3 Nations Carp Cup, kus osalevad Leedu, Läti ja Venemaa võistkonnad. Korra on varasemalt osalenud ka poolakad. Nüüd siis oleks 5 Nations Carp Cup, kus igast riigist 2 meeskonda, toimumisaeg 29.04- 3.05, st 96 tundi. Võistluse toimumispaik endisel savikarjääril, pindalaga 8,3 ha, sügavus 2-7 meetrit. Sellel eraveekogul on kaalukas karbipopulatsioon, keskmine kaal kuskil 7-8 kg juures, maksimaalne rekord oli vist 22 kg. Mõningase arupidamise järel leidsime oma meeskonnale paarilise ja teatasime osalemissoovist. Kogunemine oli teisipäeva õhtul 28.04, kus sai tutvuda oma vastastega ja sõbralikult aega veeta. Leedut esindasid MM kogemusega ADD Team ja Aukso Žvinas meeskond, Lätist meie tuttavad OzoCarp ning Aigars ja Juris, Venemaalt Memel Carp ( kuna meeskonnal olid mingid probleemid, siis neil esindasidd Leedu leegionärid) ja Medvedi, Poolat esindasid nende karbisööda tootjafirma Nanobaits 2 meeskonda ja siis meie väikese Eesti eest Minikalastaja ja Tuhnik. Nähes seda koosseisu ja arvestades meile tundmatut veekogu ei lootnud me erilisele edule, kuid soovisime endast parima anda. Juba eelnevalt aerofoto järgi tundus 1. sektor keeruline olevat, kõige soodsam tundus olevat 6. sektor oma saarekesega, eelnevate võistlustulemuste järgi olid küll esirinnas 2,4 ja 7 sektor. Hommikuse loosi tulemusena langesid meile 1. sektor- Tuhnik ja 5. sektor- Minikalastaja. Valmistudes võistluseks lootsime me Leedumaal soojemat ilma, prognoosi järgi küll külm, keerutava tuule ja kõikuva rõhuga ilm.  Võistluse alates oli esimene ööpäev täielik vaikus, mis kohalike jutu järgi pidi olema antud veekogule iseloomulik. Seal on püsiv karbipopulatsioon, mida täiendatakse üksikute trofee eksemplaridega ja selle tõttu on nad väga „ Haritud“. Teisel ööpäeval avasid skoori OzoCarp ja Tuhnik üheaegselt. Kuna kaalumist alustati 1. Sektorist, siis ringijagu oli Eesti esindus esikohal. Leedukad hakkasid kodujärvel oma oskusi demonstreerima ja loomulikult rebisid esimesteks, OzoCarp püüdis kah, Minikalastaja sai paar kala. Sellega olime teisel ja kolmandal ööpäeval 2. kohal Leedu järel- meie mõlemad meeskonnad olid kalaga. Siis õnnestus Aigars ja Juris meeskonnal kolm kala saada ja ka venelaste Medvedi sai kala, mistõttu langesime 4. kohale, kuna meile lisandus ainult üks kala. Poolakad lõpetasid ühe kalaga ja jäid viimasteks. Ilm oli tõesti väga muutlik, vihmahood vaheldusid selgemate hetkedega, tuul muutis kogu aeg suunda, reede öösel oli isegi -5 kraadi. Kokkuvõtvalt: Leedu 12 kala, Läti 10 kala, Venemaa 5 kala, Eesti 4 kala, Poola 1 kala. Suurim Leedu 19 kg, väikseim Läti 4,8 kg.  Meie esmakordset viibimist veekogul ja loosi tahtel meile langenud sektoreid arvestades sooritasime igati kordaläinud tulemuse, peamine, et mõlemad meeskonnad olid kalaga. Poolakate ebaedu võib ehk seletada sellega, et tootjafirma hea varustatus sööda ja vedelikega sai nendele saatuslikuks. Külma ilma tõttu karpkala veel ei olnud aktiivne ja liigse aroomiga peletasid nemad ta eemale. Korraldajatele suured tänud sellise kena ürituse eest.